Legislator Case Law & Legislation
1-08-6509\3 AI generated

1-08-6509\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-08-6509\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-6509 (kohtueelses menetluses nr 08260100279) riik A.L versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav A.L ; (isikukoo...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-6509 (kohtueelses menetluses nr 08260100279) riik A.L versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Kalev Kuningas Kohtuistungi sekretär Vilma Ressar Prokurör Maiken Mardim

Süüdistatav A.L ; (isikukood xxx elukoht xxxxxxxx xx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS §329, 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada A.L süüdi (KarS) § 424 ja § 329 järgi; KarS § 63 lg 1

karistusseadustiku

alusel mõista A.L-ile raskeima KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käes-

oleva kohtuotsusega A.L-ile mõistetud karistust 30.jaanuari 2007 Tartu Maakohtu otsusega A.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 aasta 2 kuu võrra

ning mõista A.L-ile liitkaristus vangistusena 2 aastat 6 kuud; KarS § 50 lg 1 p 1

alusel lisakaristusena võtta ära A.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda A.L-ile kohaldatud tõkend tühistatuks peale A.L-i ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja välja mõista A.L-ilt

tasu kohtumenetluses 147 krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288 krooni 56 senti ja postikulud 21 krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 krooni 50 senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

2

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s ja 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

1.

Kokkuleppe sisu

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on A.L-ile

mõistetavaks karistuseks KarS § 424 ja § 329 järgi; KarS § 63 lg 1 alusel A.L-ile

raskeima kuriteo KarS § 424 eest karistusena vangistus 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega A.L-ile mõistetud karistust 30.jaanuari 2007 Tartu Maakohtu otsusega A.L-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta 2 kuu võrra ning mõista A.L-ile liitkaristus vangistusena 2 aastat 6 kuud; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisa- karistusena võtta ära A.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks; A.L on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles karistatud 30.01.2007. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel, juhtis 21.12.2007. a kell 22.50 Viljandi maakonnas Abja vallas mootorsõidukit Ford Scorpio registreerimismärgiga 006 TCF joobeseisundis.

A.L-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

A.L on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juhtis 21.12.2007. a kell 22.50

Viljandi maakonnas Abja vallas mootorsõidukit Ford Scorpio registreerimismärgiga 006 TCF

isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu 30.01.2007. a mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 3 aastaks alates 2.02.2007. a.

A.L-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega

süüteo eest mõistetud karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena.

2.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

3

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1288.56.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 147.50 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb A.L-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 1qsu_ krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 147.50 krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1288.56 krooni, postikulud 21 krooni - riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

4.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab

kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse

kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Kalev Kuningas

Kohtunik