1-07-16087\25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.september 2008.a. Tallinn Kohtuistungi aeg ja koht 24-septembril 2008.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-07- 16087 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja , Meelika Aava ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi

O.D süüdistuses KarS § 200 lg 1,

E.N-i süüdistuses KarS § § 263 p 1, I.D

süüdistuses KarS § 121, A.H

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja U.S

süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 29.veebruarist 2008.a. Apellatsiooni esitaja

Süüdistatavad A.H

ja U.S

Prokurör Katrin Kabel Süüdistatav

A.H

ja U.S

(ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv. Vaike Eerma ja Sergei Narusberg

2 RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 29.veebruarist 2008.a. A.H

ja U.S suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu otsusega 29.veebruarist 2008.a. mõisteti

A.H süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ning karsitati mõista 4 aastat vangistusega,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra (1 aasta 4 kuud) ning kandmisele kuulub 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust (2 aastat 8 kuud vangistust) 21.06.2007.a. otsusega

mõistetud kandmata karistuse (8 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jäeti muutmata,

KarS § 68 lg alusel arvati karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud vangistuse (3 aastat 4 kuud) alguseks lugeda 21. september 2007.a.

U.S mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning juhindudes KarS §-st 61, mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub 1 (üks) aasta

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (1 aastat

vangistust) 25.06.2007.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse (3 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jäeti muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse ( 1 aasta 3 kuud) alguseks loeti 25.09.2007.a.

Sama otsusega mõisteti süüdi veel O.D , E.N ja I.D , kelle osas kohtuotsust vaidlustatud ei ole.

A.H mõisteti KarS prg. 200 lg 2 p.4,7 järgi süüdi selles, et tema

3

- 08.08.2007.a. kella 23.30 ajal Tallinnas, Vilde tee 122 asuva ühissõidukite

peatuse juures, pärast seda, kui E.N oli V. K.i tõuganud ja löönud teda jalgadega, lõi kannatanu V. K.i jalgadega vastu keha ja pea

piirkonda ning peksmise käigus võttis ära mobiiltelefoni №kia 90i, maksumusega 6500.- krooni.

- 16.08.2007.a. kella 17.45 paiku Tallinnas, Järve raudteejaama juures

grupis koos U.S ja Katerina Svistunovaga pani toime röövimise järgnevalt: A.H lõi V. R.t ühel korral vastu nägu,

seejärel haaras kaela ümbert ning hoidis kannatanut kinni, samal ajal U.S ja Katerina Svistunova väänasid kannatanult jõuga

käest välja mobiiltelefoni SonyEricsson W810i, maksumusega 2400.- krooni.

- 02.09.2007.a. umbes kella 22.30 ajal Tallinnas, Tondi bussipeatuses

tungis kallale kannatanu H. T.ile ning lõi teda näo piirkonda, mille

tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel jätkas A.H

kannatanu löömist jalgadega keha piirkonda ning võttis kannatanult ära

ühelt käelt käekella maksumusega 60.- krooni, teiselt käelt metallist keti

maksumusega 25.- krooni, taskust võttis rahakoti maksumusega 25.-

krooni, milles oli pensionitunnistus kannatanu nimele ning sularaha summas 2500.- krooni.

U.S mõisteti KarS prg. 200 lg 2 p. 7 järgi süüdi selles, et tema 16.08.2007.a. kella 17.45 paiku Tallinnas, Järve raudteejaama juures grupis koos

A.H ja Katerina Svistunovaga pani toime röövimise järgnevalt: A.H lõi V. R.t ühel korral vastu nägu, seejärel haaras kaela ümbert

ning hoidis kannatanut kinni, samal ajal U.S ja Katerina

Svistunova väänasid kannatanult jõuga käest välja mobiiltelefoni SonyEricsson W810i, maksumusega 2400.- krooni.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav A.H märgib esitatud apellatsioonis, et ta ei nõustu

tsiviilhagiga ja temale mõistetud karistusega kuna tema arvates kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust.

Süüdistatav U.S vaidlustab esitatud apellatsioonis temale

maakohtu poolt mõistetud karistust. Ta leiab, et kohus on teda karistanud liiga rangelt. Vanglas oldud aja jooksul on ta oma süüst aru saanud ning lubab teha kõik võimaliku, et tulevikus midagi sellist ei korduks. Taotleb, et temale mõistetud

karistuse ärakandmata karistuse osas muudetaks kohtuotsust selliselt, et see jääks tingimuslikuks ja taotleb, et kohus saadaks ta narkokeskusesse ravile.

4

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega tuli alljärgnevatele järeldustele.

1) Maakohus on põhjendatult rahuldanud kannatanute tsiviilhagid ja

A.H-lt kohtuotsusest toodud summad kannatanute kasuks

tsiviilhagide katteks välja mõistnud. Maakohtu istungil on A.H

nõustunud kannatanute tsiviilhagidega v.a. H.Tõnnori poolt esitatud hagiga. Süüdistatava väidete kohaselt ei olnud kannatanul nii palju raha

rahakotis nagu ta väitis olevat. Maakohus on tõendite hindamisel

eelistanud kannatanu ütlusi ja lugenud need usaldusväärseteks.

Maakohus on ka põhjendanud omapoolset tõendite eelistust ja oma seisukohta, miks kohtu arvates tunnistajad, kes teadsid rahakotis olnud

rahasumma suurusest A.H jutu järgi, ei pruukinud teada

tegelikult A.H poolt

saadud rahasumma suurust.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja ei

pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Kui A.H tahtnuks

ennast selles osas aktiivselt kaitsta ja uute tõendite väljanõudmist taotleda ( andmeid selle kohta, kas kannatanul oli pensionipäev ja kas ta

võttis kogu pensioni sularahas välja), pidanuks ta kohtus loobuma

lühimenetlusest ja taotlema nende asjaolude selgitamist. Süüdistatav seda aga ei teinud. Ka ei ole kohtukolleegiumil alust kahelda kannatanu

ütlustes kuna sisuliselt on need kontrollitavad ja valetamisega kaasnev „vahelejäämine“ garanteeritud.

2) Kohtukolleegium leiab, et A.H-le mõistetud karistuse

vähendamiseks alus puudub. Maakohus on põhjendanud nii A.H-le mõistetava karistuse liiki kui ka määra ja kohtukolleegium,

nõustudes täielikult maakohtu põhjendustega, ei pea vajalikuks neid

korrata. Omalt poolt märgib kohtukolleegium, et reaalne vangistus on

ainuvõimalik seaduslik karistus A.H puhul, sest ta pani toime uued kuriteod katseajal, mis välistab teistkordselt tingimusliku vangistuse

kohaldamise ja liitkaristus ületab ka 2 aastat, s.o. karistusmäära, mis võimaldab veel üldkasuliku tööga vangistust asendada. Mis aga puutub

karistusmäära, siis arvestades, et KarS prg. 200 lg 2 sanktsiooni alammäär on 3 aastat ja sanktsiooni ettenähtud karistust 3-15 aastat on võimalik mõista vaid ühe röövimise episoodi eest, siis rääkida käesoleval juhul mõistetud karistuse raskusest, on paljasõnaline. A.H pani toime 3 röövimist ja nende eest ärakandmisele kuuluv vangistus on alla

sanktsiooni alammäära. Eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus kuulub liitmisele obligatoorselt.

3) U.S-ile on mõistetud vaidlustatud kohtuotsusega

tuvastatud röövimise eest ärakandmisele vangistusmäär, mis on 2/3 lühem, kui seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäär. Kuna ka U.S

pani uue kuriteo toime katseajal, oli temale teistkordselt

5

tingimusliku vangistuse mõistmine välistatud. Liitkaristuse mõistmine

vaidlustatud kohtuotsusega mõistetud karistuse ja eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuste täieliku liitmise teel, on seaduse kohaselt kohustuslik. Maakohus on juba karistuse mõistmisel arvestanud

kõiki kergendavaid asjaolusid ja kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid millised annaks aluse vähendada veelgi niigi leebet karistust. Käesolevaks ajaks on U.S juba ära kandnud 4/5 karistusest

ja tal on seadusest tulenev võimalus vabaneda tingimsi ennetähtaega karistuse kandmiselt.

Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud

kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 29.veebruarist 2008.a. A.H ja U.S suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja Meelika Aava Ene Randmäe