1-07-12857\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-12857

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-12857 (07231802376) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi Jevgeni Issajevi süüdistus KarS § 275 järgi; M.T süüdistus KarS § 275 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ille Mardo Süüdistatav Jevgeni Issajev

Ik: 38206172212, venelane, kodakondsuseta, põhiharidus, töötas mitteametlikult, elukoht: xxx

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.08.2007 kuni 19.08.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates

19.08.2007. Vahistatud 19.08.2008 seoses teiste

kriminaalmenetlustega, viibib vahi all Ida Politseiprefektuuri Politseiosakonna arestimajas

Varasem karistatus: 1. 02.02.1998.a. Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2

alusel mõisteti vabadusekaotus 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta; 2. 22.09.1998.a. Sillamäe Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2

alusel mõisteti vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud; 3. 24.04.2000.a. Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139

lg 2 p 1, 2, 3 alusel mõisteti vabadusekaotus 7 kuud; 4. 10.05.2001.a. Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2

p 1, 2, 3, 4 alusel mõisteti vabadusekaotus 2 aastat; 5. 10.06.2005.a. Narva Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p

4; § 68 lg 1; § 69; § 75 lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 kuud 24 päeva, mis asendati ÜKT-ga 168 tundi tähtajaga

1 aasta, mida 26.06.06.a. Viru Maakohtu määrusega pikendati 6 kuu võrra kuni 01.01.2007.a.; 6. 13.02.2006.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4;

KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud, mille

alguseks oli 28.12.2005.a. ja mille kandmiselt vabanes

2 28.06.2006.a. - väärteokorras karistatud 9 korda. Kaitsja Advokaat Uido Truija Süüdistatav M.T

Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.08.2007 kuni 19.08.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 19.08.2007

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

Tagastada kriminaaltoimik Jevgeni Issajevi ja M.T süüdistuses KarS § 275

ettenähtud kuriteo toimepanemises KrMS § 239 lg 2 p 2 ja 248 lg 1 p 1 alusel

kriminaalmenetluse jätkamiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse äralangemise tõttu.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 385 p 12 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatav

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

Jevgeni Issajevit süüdistatakse selles, et tema 18.08.2007 kella 23:20 ajal Tallinnas Sitsi tänav

24 juures kinnipidamise käigus ning samuti teel Põhja Politseiprefektuuri Põhja

politseiosakonda solvas ebatsensuursete väljenditega Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Kiirreageerimistalituse vanemkonstaablit Tiit Kõluvere, kes täitis oma ametikohustusi.

Oma sellise tegevusega pani Jevgeni Issajev toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

M.T süüdistatakse selles, et tema 18.08.2007 kella 23:20 ajal Tallinnas Sitsi

tänav 24 juures kinnipidamise käigus ning samuti teel Põhja Politseiprefektuuri Põhja

politseiosakonda solvas ebatsensuursete väljenditega Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Kiirreageerimistalituse vanemkonstaablit Tiit Kõluvere, kes täitis oma ametikohustusi.

Oma sellise tegevusega pani M.T toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega

Kohtuistungil loobus prokurör kohtueelses menetluses sõlmitud kokkuleppest ja selgitas, et

Jevgeni Issajevi süüdistuses on Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses mitu kriminaalasja ja Jevgeni Issajev oli Narva kohtumaja järgi tagaotsitav. J.Issajev on vahistatud

alates 19.08.2008 ning kriminaalasja kohtulik arutamine Narva kohtumajas on määratud

25.11.2008. Arvestades selliseid asjaolusid ei ole võimalik Jevgeni Issajevi suhtes

kokkuleppemenetlust kohaldada, mistõttu on kokkuleppemenetluse alus ära langenud ning kriminaalasjad tuleks Jevgeni Issajevi süüdistuses ühendada ühisesse menetlusse. Seetõttu ei

3

nõustu enam prokurör kokkuleppemenetlusega ja loobub sellest, mis tingib kriminaalasja saatmise prokuratuurile.

Kaitsja leidis, et prokuröril on õigus kokkuleppest loobuda ning kui prokurör kokkuleppest loobub, saadetakse kriminaalasi prokuratuurile.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava selgitused ja kaitsja ning prokuröri

arvamused, asub seisukohale, et kriminaaltoimik tuleb tagastada Põhja

Ringkonnaprokuratuurile. Vastavalt KrMS § 239 lg 2 sätetele kokkuleppemenetlust ei

kohaldata kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur. Vaatamata

sellele, et kohtueelses menetluses kohaldati kokkuleppemenetlust ja kriminaalasi saadeti

kohtusse allkirjastatud kokkuleppega, on prokuröril õigus kuni asjas kohtuliku uurimise

lõpuni kokkuleppest loobuda. Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 1 sätetele peab kohus kokkuleppemenetluse kohaldamise aluse puudumisel tegema prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse. Käesoleval juhul oli selleks kokkuleppemenetluse aluseks süüdistatava

ja tema kaitsja ning prokuröri nõusolek. Prokuröri loobumisel aga langeb kokkuleppemenetluse alus ära ja kohus peab sellest tulenevalt koostama KrMS § 248 lg 1 p 1

sätestatud määruse ning tagastama kriminaaltoimiku Põhja Ringkonnaprokuratuurile

kriminaalmenetluse jätkamiseks, mille käigus valitakse ka edasine menetlusvorm ja lahendatakse kohtualluvuse küsimus.

Märt Toming kohtunik