4-08-5235\1 · 4-08-5235\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-5235

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. august 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-5235 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Argo Seisonen`i (ik 38010220387) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2500,08,001103 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Argo Seisonen`i kaebus rahuldamata.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav’a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,001103 muutmata.

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuurile.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Hansapank (viitenumber 10220085017972. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 20.04.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna konstaabel Raivo Väinola` poolt väärteoprotokoll nr AB1002163 selle kohta, et 20.04.2008.a kella 14:30 ajal Pärnumaal Surju vallas Valga- Uulu mnt 116. km juhtis A. Seisonen mootorsõidukit (Mazda B2500, r/n xxxxxx) asulavälisel teel kiirusega 134km/h±8km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 36 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi.

08.05.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2500,08,001103 on määratud A. Seisonen`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 3000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Seisonen`i suhtes

4-08-5235

2 (3) lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks.

Kaebuse sisu 27.05.2008.a laekus Pärnu Maakohtule A. Seisonen`i kaebus antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks või rahatrahvi vähendamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd kiiruse ületamisel ja kahetseb juhtunut, kuid juhtimisõiguse peatamisega on ohus A. Seisonen’i töökoht ning see oleks liigne lisakaristus. A. Seisonen soovib rahatrahvi vähendamist või juhtimisõiguse peatamist lühema ajaliselt, eelistades viimast varianti. Kaebuse esitaja ei soovi osaleda kohtuistungil.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissar I. Haav palub oma 10.06.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Seisonen`i kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja lisab, et LS § 7422 lg 2 ja 4 alusel on kohtuvälisele menetlejale jäetud otsustamisvabadus karistuse suuruse osas. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 annab suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd; kergendavaid/raskendavaid asjaolusid; tahtluse ja ettevaatamatuse liiki; võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja tuvastas KarS § 57 sätestatud kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse menetlusaluse isiku poolt ning võttis seda arvesse otsuse koostamisel, piirdudes lisakaristuse määramisel karistuse keskmise määraga. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

A. Seisonen’il on kolm kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise eest. Kohtuväline menetleja leiab, et eelnevad rahatrahvid, millest kolm on määratud kiiruse ületamise eest, ei ole mõjutanud A. Seisonen’i edaspidistest samaliigiliste süütegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu tuli kasutada võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtuväline menetleja lisab, et A. Seisonen’i puhul ei olnud tegemist minimaalse kiiruse ületamisega ning seoses olukorraga liikluses, pöörab politsei rohkem tähelepanu liiklusrežiimi kontrollimisele.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses A. Seisonen`i suhtes koostatud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses VTMS § 120 alusel.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse

4-08-5235

3 (3) lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud rahatrahvi vähendamist või lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, lühendamist põhjendusel, et kaebaja juhtimisõiguse peatamisega oleks ohus tema töökoht, samuti majanduslikel põhjustel.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. A. Seisonen’i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimum määr ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistuse kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, muuhulgas LS § 7422 lg 2 alusel, millistest kaks on Karistusregistri andmetel kehtivad. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada A. Seisonen’i seaduskuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on juhtimisõiguse äravõtmisel arvestanud ka kergendavate asjaoludega, piirdudes lisakaristuse määramisel karistuse keskmise määraga. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Seisonen’i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et A. Seisonen’ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamiseks või rahatrahvi vähendamiseks.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar I. Haav’a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,001103 ei kuulu tühistamisele ning A. Seisonen’i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Anu Tammeniit Kohtunik