4-08-7951\1 · 4-08-7951\1 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

4-08-7951

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2008. a Põlva Tsiviilasja number 4-08-7951 Asja nimetus Olev Bleive (elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx) kaebus kohtutäituri tegevuse peale Menetlustoiming

Kaebuse menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

Keelduda Olev Bleive kaebuse (kohtutäituri tegevuse peale) menetlusse võtmisest ning tagastada see esitajale.

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse sisu

Olev Bleive on esitanud kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Nimetatud kaebuse kohaselt on ta 1. augustil maksnud kohtutäiturile ära väärteo eest mõistetud rahatrahvi. Mõni päev hiljem saatis kohtutäitur talle aga teate täitemenetluse algatamise kohta, milles oli võltsitud kuupäev – 31. juuli. Antud teate saatmine oli tema jaoks solvav ja alatu ning mõeldud kohtutäituri raamatupidamise näitamiseks paremas valguses. Kaebuse esitamisel on tasutud 200 krooni riigilõivu.

Kohtu seisukoht ja põhjendus

Kohus leiab, et antud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1 alusel, sest kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade

4-08-7951 2 (3) eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning kaebuse esitaja õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik.

TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Asja juurde lisatud väärteomenetluse otsusest nähtub, et Olev Bleivet (isikukood: 36005086524) on karistatud Põlva Politseiprefektuuri poolt 23.03.2003. a liikluskindlustusseaduse § 661 lg 3 järgi rahatrahviga 1500 krooni. Korduvast teatest ja kviitungist nähtub, et Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsar on saatnud O. Bleivele korduva teate (kannab kuupäeva 31.07.2008) täiteasjas nr 170/2003/3178 rahatrahvi – 1500 krooni, täituri tasu – 345 krooni ja täitemenetluse läbiviimise kulutuste - 118 krooni, summas kokku 1972 krooni, tasumiseks ning nimetatud summa on kaebuse esitaja kohtutäiturile ära maksnud 01.08.2008. a.

Eeltoodust järeldub, et esitatud kaebuse kohaselt on O. Bleive vaidlustanud kohtutäituri tegevuse, mis tegelikult seondus talle kohtutäituri poolt korduva teate saatmisega võlgnevuse – 1972 krooni – tasumiseks ning mille ta sai kätte peale 01.08.2008. a. Seega on kaebuses ebaõigesti ja ekslikult märgitud, et kohtutäitur väljastas kaebuse esitajale peale võlgnevuse tasumist veel täitemenetluse algatamise teate. Korduvas teates märgitud täiteasja number kinnitab, et kohtutäitur on täitemenetlust rahatrahvi sissenõudmiseks alustanud juba 2003. a, mitte aga peale 01.08.2008. a.

Kuna korduva teate väljastamise eesmärgiks oli vaid võlgniku täiendav informeerimine võlgnevuse olemasolust ning sellega ei pandud kaebuse esitajale mingeid täiendavaid kohustusi ega piiratud millegagi tema õigusi, siis ei saanud see kuidagi rikkuda viimase seaduslikke õigusi ega huve. Asjaolu, et antud teade anti kohtutäituri poolt postiasutusele väidetavalt üle peale võlgnevuse tasumist, viitab sellele, et peale korduva teate tegemist ja enne postitamist ei kontrollitud kohtutäituri büroos enam võlgnevuse tasumist. Nimetatud asjaolu ei kinnita aga kaebuse esitaja isiklike õiguste kahjustamist.

Seega tuleb kohtul keelduda kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, sest kaebuse esitaja õiguste rikkumine ei ole kaebuse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades kaebuse esitaja poolt märgitud faktiliste väidete õigsust. Samuti ei saa kohus esitatud kaebust arutada väärteomenetluse seadustiku § 212 alusel, sest käesoleval juhul pole tegemist kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkiva küsimuse lahendamisega.

Lisaks eelnevale sätestab täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 217 lg 1 muu hulgas, et kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel võib täitemenetluse osaline esitada

4-08-7951 3 (3) kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Kuna O. Bleive ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust täitedokumendi täitmisel TMS § 217 lg-s 1 sätestatud korras, siis puudub tal TMS § 218 lg 1 kohaselt õigus esitada kaebust kohtule kohtutäituri tegevuse peale. Maakohtus on võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust peale seda, kui on vastava kaebusega pöördutud kohtutäituri poole ning viimane on jätnud selle oma otsusega rahuldamata. Järelikult ei ole O. Bleive kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Seega tuleb ka TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel keelduda antud kaebuse kohtu menetlusse võtmisest.

Neil asjaoludel tuleb keelduda esitatud kaebuse maakohtu menetlusse võtmisest ja see tagastada esitajale.

Lembit Käis kohtunik