1-08-10145\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-10145

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-10145

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Ilja Maltšukov

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid B.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu B.C (ik: xxxxxxxxxxx; viibib xxxx)

RESOLUTSIOON

Jätta B.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harku Vangla esitas 04.08.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava B.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

B.C tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.05.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti tähtajaliseks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud ja ärakandmisele kuuluv karistus kaetuks raskema karistusega, s.o Harju Maakohtu 27.12.2007.a otsusega mõistetud 7- kuulise vangistusega. Süüdi tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistati teda 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

2 liideti selle otsusega mõistetud karistusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 7 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati liitkaristuse ärakandmist alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest.

Karistuse kandmise algus oli 05.02.2008.a ja lõpp on 05.11.2008.a.

B.C kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama endisesse elukohta vanemate juurde Tallinnas, töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub B.C vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetavale tuleks kasuks edasine viibimine kriminaalhooldusele, mis annaks hea võimaluse tema käitumist suunata ja kontrollida.

B.C taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist

Prokurör ei toeta B.C tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis on toimepandud eesmärgiga hankida narkootikume jaoks raha. Vangistuse ajal on isikut karistatud distsiplinaarkorras, vabaduses puudub garanteeritud töökoht, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski tulevikus. Eeltoodud andmetel ei leia prokurör, et isiku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ning otstarbekas.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud B.C ja prokuröri arvamused, leiab, et B.C tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik B.C isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 4-korral kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis on toimepandud eesmärgiga hankida narkootikume jaoks raha. Vangistuse ajal on isikut karistatud distsiplinaarkorras, vabaduses puudub garanteeritud töökoht, mis vähendaks uute kuritegude toimepanemise riski tulevikus.

Arvestades B.C poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik