Legislator Case Law & Legislation
1-08-9509\2 AI generated

1-08-9509\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-9509\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-9509

Legislator headnote

AI generated

1-08-9509\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-9509

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-9509

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-9509

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Katrin – Jana Vaab

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Maksim Novikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Maksim Novikov (isikukood: 38301182241; viibib XxxVanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Maksim Novikov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XxxVangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Maksim Novikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Maksim Novikov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.10.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8; § 200 lg 2 p 4, 9 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud

2 vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra – karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistus hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud ja 3 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 20.10.2006.a ja lõpp on 17.07.2009.a.

M. Novikovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei õpi, ei tööta ega osale sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Novikovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tema kuriteod on läinud julmemaks. Vanglas on täitmata individuaalne täitmiskava..

M. Novikov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist ning seda alljärgnevatel põhjustel. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu – ta ei allunud kriminaalhooldusele, jätkas õigusvastast tegevust, tarvitas narkootikume. Kinnipeetava kuriteod on järjest raskemaks muutunud ning hinnates tema käitumist vabaduses, tuleb tõdeda, et kinnipeetavat ei ole võimalik enam mõjutada, kuivõrd tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster. Vangistuses ei ole ta osalenud üheski sotsiaalabi programmis, mis maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav peaks oma karistuse lõpuni kandma, kuivõrd ta ei sobi kriminaalhooldusele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Novikovi ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Novikov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Novikovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu – ta ei allunud kriminaalhooldusele, jätkas õigusvastast tegevust, tarvitas narkootikume. Kinnipeetava kuriteod on järjest raskemaks muutunud ning hinnates tema käitumist vabaduses, tuleb tõdeda, et kinnipeetavat ei ole võimalik enam mõjutada, kuivõrd tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster. Vangistuses ei ole ta osalenud üheski sotsiaalabi programmis, mis maandaks uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav peaks oma karistuse lõpuni kandma, kuivõrd ta ei sobi kriminaalhooldusele.

Arvestades M. Novikovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik