1-08-10382\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. augustil 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10382 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör Ene Timmi Süüdistatav D.R

elukoht: XXXXXXX XXX XX-XXX, isikukood: XXX;

kriminaalkorras karistatud 1 kord: 20.02.2008. Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 1 3-kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; väärteokorras karistatud kümnel korral tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Margus Mets RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.02.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista D.R-ile kohtuotsuste kogumis 5 (viis) kuud vangistust.

2 KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-11.08.2008 so 3 (kolm) päeva, D.R-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada D.R-ile mõistetud 4 kuu 27 päeva pikkune vangistus 294 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustmisest.

Üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja jooksul peab D.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.R-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista D.R-ilt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni. 3262.50

Kaitsjale makstud tasu (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 senti) 1634.30 krooni jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas,

märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

3

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

D.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 19.11.2007. a Põhja

Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419

lg 1 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes seisundis rahatrahviga 18000 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 7 kuuks, juhtis 09.08.2008. a kella 16.55 ajal Tartu maakonnas, Ülenurme vallas Reola külas mootorsõidukit Nissan Bluebird reg. numbriga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani D.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör nõuab D.R-ile karistuseks KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise

eest 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust D.R-ile Harju Maakohtu 20.02.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud

võrra ja liitkaristusena mõista talle 5 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja

hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.-11.08.2008 so 3 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata talle 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 kohaselt asendada nimetatud karistus üldkasuliku tööga 294 tundi, milline kuulub tegemisele 1 aasta ja 6 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.R-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära kaheks aastaks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

4

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna

tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2

vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale

makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50 krooni. Kohus on seisukohal, et kuna D.R on 70% töövõimetu ja tema sissetulekuks on

ainult pension, käib kõigi menetluskulude hüvitamine talle üle jõu vaatamata vähendatud sundrahale, mistõttu määratud kaitsjale makstud tasu tuleb jätta riigi kanda.

Ingeri Tamm Kohtunik