1-08-2138\6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-08-2138 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2008. a Haapsalus Kriminaalasja number 1-08-2138 (06257000643) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Kriminaalasi Kaido Saak süüdistus KarS § 414 lg 1, § 418 lg 3 p 2, § 418 lg 4 p 2 järgi lühimenetluses Prokurör Ülle Tamm Süüdistatav KAIDO SAAK - elukoht * isikukood 36508294711, *, *, emakeel * keel, *, isik ei ole karistusregistrisse kantud

Kaitsja Advokaat Nigul Saar RESOLUTSIOON

1.Süüdi mõista Kaido Saak KarS § 414 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud. Süüdi mõista Kaido Saak KarS § 418 lg lg 3 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat. Süüdi mõista Kaido Saak KarS § 418 lg 4 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 5 (viis) aastat. Kars § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kaido Saak`ile mõistetud karistust 1/3 so 20 (kahekümne) kuu vangistuse võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud. 2. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 jätta 3 aasta 4 kuune vangistus Kaido Saak suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ära kandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui Kaido Saak 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

2

3. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 04.juuli 2008.a.

4. Välja mõista Kaido Saak`ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse kirjutada Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-08-2138 - menetluskulu/: - sundraha 10875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni; - ekspertiiside kulu - seoses lõhkeaineekspertiisiga (akt nr AL-593-05/3525 08.06.2005) tekkinud kulu 1205 krooni, seoses ballistikaekspertiisiga (akt nr TB-176-05/3841 01.07.2005) tekkinud kulu 7840 krooni, seoses ballistikaekspertiisiga (akt nr TB-159-05/3543 01.07.2005) tekkinud kulu 9800 krooni, seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiga (akt nr PL-12-05/3844 07.07.2005) tekkinud kulu 1200 krooni, seoses lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiga (akt nr PL-9-05/3524 12.07.2005) tekkinud kulu 3300 krooni, kokku 23 345 (kakskümmend kolm tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni. Kriminaalmenetluse kulude osas loetakse nõue nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele, saadetakse täitmiseks kohtutäiturile ja lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 5. Asitõendid : 5.1. KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida järgmised Lääne PP Haapsalu PJ relvaruumis olevad asitõendid: 4258 tulirelva padrunit, 2 püstolkuulipildujat PPS, saksa kuulipilduja MG-34, kuulipilduja Saterlo, Mauser lukukoja ja lukuga vintpüss relvaraua nr 70041, kal 16 jahipüss I´zK nr A 21229, 32-kal jahipüss TOZ-32 nr 33706, kal 7.92 vintpüss (Mauser lukukoda, lukk, 32 kal relvaraud), kal 7.62 Mossini konstruktsiooniga vintpüss, 2 kal 7.62 Mossini konstruktsiooniga vintpüssist valmistatud kärbikut, ümbertehtud laskude teostamiseks kõlblik tulirelv, kal 6.5 tulirelv (Arisaka lukukoda, lukk, relvaraud), kal 7.5 vintpüss (MAS lukukoda koos padrunisalvega) kal 16 jahipüss Simson nr 55894, kal 6.5 Jaapani karabiini Arisaka relvaraud koos lukukojaga, kal 8 kindlaks tegemata mudeli vintpüssi relvaraud, kal 12 kaheraudse jahipüssi relvarauad, kal 6.5 Jaapani vintpüssi Arisaka lukk, 2 kal 7.92 vintpüssi Mauser löökraudadeta lukku, 3 kal 7.62 Mossini vintpüssi lukku, 94 padrunisütikut, 183 gr suitsuta püssirohtu, Belgia 16-kal üheraudne pikisuunas libiseva lukuga jahipüss 5.2. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kaido Saak`ile peale kohtuotsuse jõustumist: 5.2.1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse kollektsioonis olevad sütikuta lasukomplekt, miinipilduja miini korpus, raketitoru, 2 püstolkuulipilduja PPS ketasmagasini, püstolkuulipilduja Carl Gustav M/45 salv; 5.2.2 Lääne PP Haapsalu PJ relvaruumis olevad mürsu kesta kild ja kal 7.7 vintpüssi relvaraua osa; 5.3. Kaido Saak`ile kuuluvad Lääne PP Haapsalu PJ relvaruumis olevate asitõenditega - 16 kal sileraudne eestlaetav jahipüss nr 60510, 7,7 kal revolver British Bulldog, 7,5 kal tihvtrevolver Leffośe, kal 6.35 püstol Browning, käsitöönduslikult valmistatud revolver, 2 revolvrit Nagan, revolver British Constabulary, käituda vastavalt Relvaseaduses sätestatule.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus puudub.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus

Kaido Saak`i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kellel puudus lõhkematerjali soetamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, omandas ebaseaduslikult 2000.a. Lääne maakonnas Lihula vallas *külas J S ühe 76 mm detonatsioonivõimelise sütikuta suurtükimürsu, milline sisaldab lõhkeainet trotüüli ja on ette nähtud vastase tehnika ja elavjõu hävitamiseks, hoidis nimetatud lõhkematerjali oma elukohas * talus kuni 27.05.2005.a., mil see Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti, rikkudes oma tegevusega - Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p 2 ja 4 sätteid, mille kohaselt annab lõhkematerjali käitlemise luba nõuetekohase tehnilise varustatuse ja personali olemasolu korral õiguse lõhkematerjali valmistamiseks, hoidmiseks, kasutamiseks, soetamiseks ja võõrandamiseks ning Lõhkematerjaliseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt lõhkematerjali võib hoida lõhkematerjalilaos, konteinerhoidlas, hoiupunktis või seifis. Sellise tegevusega Kaido Saak, soetades ja hoides ebaseaduslikult lõhkematerjali, pani toime tsiviilkäibes lubatud lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 30.04.2004.a. KarS § 414 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu ja alates 15.03.2007.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt samuti KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu).

Peale selle süüdistatakse Kaido Saak`i selles, et tema leidis 1999.aastal oma kodutalu pööningult : -ühe laskekõlbuliku 32 kaliiber ühelasulise pikisuunas libiseva pöördlukuga jahipüssi TOZ-32 nr 33706 (lukul nr 33125); -ühe laskekõlbuliku sileraudse ühelasulise 16 kaliiber jahipüssi IŽK nr A 21229 ja samal aastal kodutalu aidast -100 laskekõlbulikku jahipüssi padrunit kaliiber 12 ja 16, omandas leidvarana nimetatud tulirelvad ja laskemoona peale selle omandas ebaseaduslikult ajavahemikul 2000.a. kuni 2002.a. Lääne maakonnas Lihula vallas * külas J S: -ühe laskekõlbuliku 16 kaliibriga Belgia üheraudse pikisuunas libiseva pöördlukuga sileraudse jahipüssi; - ühe laskekõlbmatu vintpüssi 7,92 kaliiber, millel on vintpüssi Mauser olulised osad-lukukoda ja lukk ning relvarauaks (nr 70041) sileraudne 32 kaliiber relvaraud; - ühe laskekõlbuliku loetamatu numbriga 5-lasulise 7.62 kaliiber Mossini konstruktsiooniga vintpüssi, mille püssilaad on asendatud sportpüssi laega; - ühe laskekõlbuliku 5-lasulisest 7.62 kaliiber Mossini konstruktsiooni vintpüssist valmistatud kärbiku; - ühe laskekõlbuliku täielikult mitteeristatava numbriga 7.62 kaliiber Mossini konstruktsiooni vintpüssist valmistatud kärbiku; - ühe ümbertehtud laskude teostamiseks kõlbliku tulirelva, mille püssipakk ja kaba kuuluvad jahipüssile 3K, relvaraud kuulub 7.92 kaliiber karabiinile Mauser ja millel puudub relvarauaalune esiklots; - ühe laskekõlbmatu tulirelva, millel on kaliiber 7.5 mm vintpüssi MAS olulised osadlukukoda koos padrunisalvega, relvaraud ja lukk, mis ei ole komplektne, puudub päästikumehhanism;

4 peale selle omandas ebaseaduslikult 2003.a. Kurtna vanavara laadalt eeluurimisega kindlaks tegemata isikult -ühe laskekõlbuliku 6-lasulise kaliiber 7.0 mm Belgias valmistatud tihvtrevolvti Leffośe peale selle omandas ebaseaduslikult ajavahemikul 2000.a. – 27.05.2005.a. J S, Kurtna vanavara laadalt ja osaliselt eeluurimisega kindlaks tegemata kohast -ühe laskekõlbmatu kaliiber 6.5mm tulirelva, millel on vintpüssi Arisaka lukukoda, lukk ja relvaraud; - ühe kaliiber 6,5 mm Jaapani karabiini Arisaka relvaraua koos lukukojaga; - ühe kaliiber 8,0 mm kindlaks tegemata mudeliga lahtimurtava vintpüssi relvaraua; - ühe kaliiber 7,7 mm vintpüssi relvaraua osa pikkusega 170 mm; - ühed kaliiber 12 mm kaheraudse jahipüssi horisontaalse asetusega relvarauad, milledel relvaraudade alumist ühendusliistu ei ole; - ühe kaliiber 6,5 mm Jaapani vintpüssi Arisaka luku; - kaks kaliiber 7,92 mm 1898.a. mudeli vintpüssi Mauser löökraudadeta lukku; - kolm kaliiber 7,62 mm 1891.a. Mossini vintpüssi lukku; - 38 laskekõlbulikku kaliiber .38 revolvripadrunit; - 238 laskekõlbulikku kaliiber 12 ja 16 sileraudse jahipüssi padrunit; - 20 mittelaskekõlbulikku kaliiber 11 vintpüssi padrunit; - 39 laskekõlbulikku ja 31 mittelaskekõlbulikku kaliiber 9 püstolipadrunit; - 16 laskekõlbulikku kaliiber 8 püstolipadrunit; - 82 laskekõlbulikku ja ühe mittelaskekõlbuliku kaliiber 7,65 püstolipadrunit; - 103 laskekõlbulikku kaliiber 7,62 jahikarabiini, vintpüssi ja revolvripadrunit; - 2 laskekõlbulikku kaliiber 6,5 vintpüssi padrunit; - ühe mittelaskekõlbuliku kaliiber 6,35 püstolipadruni; - 1553 laskekõlbuliku ja ühe mittelaskekõlbuliku kaliiber 5,6 vintpüssi, püstoli ja revolvripadrunit; - 23 laskekõlbulikku kaliiber 5,6 jahikarabiini padrunit; - 183 g suitsuta püssirohtu, mis on ette nähtud kasutamiseks sileraudsete jahipüsside haavlilaengutes ning milline kuulub lõhkematerjalide hulka ja - 99 kasutamiskõlbulikku sileraudse püssi padrunikomponenti (sütikut), toimetas nimetatud tulirelvad, relva olulised osad ja laskemoona oma elukohta * tallu peale selle omandas ebaseaduslikult 2005.a. suvel J K -ühe laskekõlbuliku kaheraudse sileraudse 16 kaliiber jahipüssi Simson nr 55894; hoidis nimetatud tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona ebaseaduslikult oma elukohas * külas, * talus kuni 27.05.2005.a., mil need Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti, rikkudes oma tegevusega: - Relvaseaduse § 9 lg 1 sätteid, mille kohaselt isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusesse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle, - Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selles näidatud isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, - Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks - Relvaseaduse § 46 lg 2 sätteid, mille kohaselt üle kaheksa tulirelva hoidmiseks peab olema selleks spetsiaalselt kohandatud ruum (relvahoidla) - Relvaseaduse § 55 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba omaval füüsilisel isikul.

5 Sellise tegevusega Kaido Saaki, omandades, toimetades edasi ja hoides suures koguses tulirelvi, selle olulisi osi ja laskemoona, pani toime tulirelva , selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 3 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 418 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu).

Peale selle süüdistatakse Kaido Saak`i selles, et tema omandas jätkuvalt ebaseaduslikult ajavahemikul 2000.a. kuni 2002.a. Lääne maakonnas Lihula vallas * külas J S tsiviilkäibes keelatud järgmised tulirelvad ja laskemoona: - ühe Sudajevi konstruktsiooni 1943.a. mudeli laskekõlbuliku püstolkuulipilduja PPS kaliiber 7,62; - ühe 1924/29.a. mudeli laskekõlbuliku Prantsuse kuulipilduja Saterlo kaliiber 7,5 mm; - ühe laskekõlbmatu Saksa kuulipilduja MG-34 kaliiber 7.92; - 343 laskekõlbulikku ja 3 laskekõlbmatut padrunit kaliiber 9 mm (nendest 50 trasseerkuuliga), millised olid ette nähtud laskmiseks püstolitest, püstolkuulipildujatest ja tankitõrjegranaadiheitjatest; - 1357 padrunit kaliiber 7.62 mm padrunit (nendest laskekõlbulikke 976, soomustläbiva kuuliga 140, soomustläbiva süütekuuliga 15, trasseerkuuliga 1, raske kuuliga 15, terassüdamikuga 4 ja sisselaskmis-süütekuuliga 29), millised olid ette nähtud laskmiseks automaatidest, kuulipildujatest, karabiinidest, püstolitest, püstolkuulipildujatest ja vintpüssidest; - 3 laskekõlbulikku padrunit kaliiber 5,56 mm, millised on ette nähtud laskmiseks automaatidest ja kuulipildujatest; - 1134 laskekõlbulikku padrunit kaliiber 5,45 mm, millised on ette nähtud laskmiseks automaatidest ja kuulipildujatest; peale selle omandas 2005.a. kevadel ebaseaduslikult Kurtna vanavara laadalt eeluurimisega kindlaks tegemata isikult ühe Sudajevi konstruktsiooni 1943.a. mudeli laskekõlbmatu püstolkuulipilduja PPS kaliiber 7,62, toimetas nimetatud tulirelvad ja laskemoona oma elukohta * tallu ning hoidis neid ebaseaduslikult oma elukohas kuni 27.05.2005.a., mil need Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti, rikkudes oma tegevusega: - Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv on automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu, - Relvaseaduse § 20 lg 1 p 7 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv on eriohtlikkusega tulirelv; - Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik; - Relvaseaduse § 20 lg 4 p 4 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on süütelaskemoon – tulirelva padrun, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupõrkel takistusega süttib põlema; - Relvaseaduse § 20 lg 4 p 6 sätteid, mille kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon; - Relvaseaduse § 46 lg 3 sätteid, mille kohaselt füüsilisel isikul peab olema tulirelva hoidmiseks hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud raudkapis (relvakapp) (alates 27.04.2007.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt Relvaseaduse § 46 lg 1) ning - Relvaseaduse § 55 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba omaval füüsilisel isikul. Sellise tegevusega Kaido Saak, omandades, toimetades edasi ja hoides suures koguses teenistus-ja sõjaväerelvaks olevaid tulirelvi ja laskemoona, pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o. KarS § 418 lg 4 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 15.03.2007.a. kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 4181 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu) .

6

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige