4-08-6319\2 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

4-08-6319

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2008. a Põlva Väärteoasja number 4-08-6319 Kohtunik Lembit Käis Süüdlane Kalev Lindal (isikukood: 36205182722, sissekirjutatud: xxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx x-xx, elukoht: xxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx) Menetlustoiming Kalev Lindali avalduse – rahatrahvi tasumiseks ositi - lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kalev Lindali avaldus. 2. Saata määruse koopia süüdlasele ja kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Põlva Maakohtule 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.

Asjaolud ja avalduse sisu

Kohtutäitur Aive Kolsari menetluses on täiteasi nr 170/2008/2684, milles on täitedokumendiks Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2007. a otsus väärteoasjas nr 2650,07,002128. Nimetatud otsusega on Kalev Lindalit 05.09.2007. a karistatud rahatrahviga 10800 krooni.

4-08-6319 2 (3) Maakohtule 25.06.2008. a esitatud avalduses taotleb K. Lindal talle mõistetud rahatrahvi ja täitemenetluse kulude (kokku 12 717,50 krooni) tasumist osade kaupa 9 kuu jooksul, sest tema praegune sissetulek õpetaja palga näol ei nõuet korraga tasuda.

Kohtu põhjendused

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 212 lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maavõi linnakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Kuna VTMS 17. peatükk ei reguleeri kohtuvälise menetleja poolt täitmisele pööratud väärteootsuse - rahatrahvi – täitmise ajatamist ega pikendamist, siis on vaja antud avaldus lahendada kohtumäärusega kirjalikus menetluses menetlusosalisi kohtusse kutsumata.

Karistusregistri teatise kohaselt on Kalev Lindalit karistatud Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2007. a otsusega (väärteoasjas nr 2650,07,002128) liiklusseaduse §-de 7419 lg 1 ja 7422 lg 2 järgi rahatrahviga vastavalt 9000 krooni ja 1800 krooni ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Antud kohtuvälisemenetleja otsus on jõustunud 22.09.2007. a. Avalduse kohaselt on kohtutäitur alustanud täitemenetlust rahatrahvi – 10 800 krooni – sissenõudmiseks. Seega on Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2007. a otsus K. Lindali suhtes kohtutäituri kaudu täitmisele pööratud tervikuna, s.o ilma rahatrahvi täitmist ajatamata.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kuna K. Lindal soovib talle mõistetud rahatrahvi tasuda kohtutäiturile osade kaupa 9 kuu vältel, siis võib esitatud avaldusest aru saada, et avaldaja taotleb Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2007. a otsusega mõistetud rahatrahvi (kokku 10 800 krooni) täitmise ajatamist. Kohus leiab, et K. Lindalile Lõuna Politseiprefektuuri 05.09.2007. a otsusega mõistetud rahatrahvi täitmine ajatamine ega selle pikendamine ei ole põhjendatud. K. Lindalile on rahatrahv mõistetud ligi aasta tagasi. Väärteootsuse tegemisel ei ole süüdlane taotlenud kohtuväliselt menetlejalt rahatrahvi ajatamist, s.o selle määramist ositi KarS § 66 lg 2 alusel. Süüdlane ei ole märkinud ega tõendanud, et tema perekondlik või majanduslik olukord oleks vahepeal muutunud raskemaks võrreldes rahatrahvi mõistmise ajaga. Avaldusele lisatud kaaskirjast nähtub, et K. Lindal viibib praegu kontsertreisil Kanadas. Antud asjaolu viitab sellele, et süüdlase perekondlik ja majanduslik seisund hea ning võimaldab tal käia isegi välisreisil.

4-08-6319 3 (3) Arvestades veel asjaolu, et süüdlasel on olemas kindel töökoht, siis saab eeltoodust teha järelduse, et ta ei ole aru saanud mõistetud karistuse kandmise vajalikkusest ega pidanud oluliseks rahatrahvi tasumist.

TMS § 200 lg 1 sätestab, et kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Rahatrahvi tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Seega oleks K. Lindalil juba ammu pidanud olema rahatrahv tasutud ning juhul, kui seda määratud tähtajaks tasutud ei olnud ja süüdlasel puuudus vara, millele sissenõuet pöörata, oleks kohtutäitur saanud esitada kohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga VTMS § 211 lg 1 ja TMS § 201 lg 1 alusel.

Käesoleval juhul tuleb lähtuda eelkõige avaliku korra tagamise huvidest ja karistuse eesmärgist. Karistusotsuse täitmise regulatsioon teenib eesmärki, et rahatrahvi täitmine toimuks võimalikult kiiresti ja efektiivselt ning selle kandmise tagaks karistuse üldja eripreventatiivse eesmärgi saavutamise. Samuti on vaja otsuse täitmisel arvestada KarS § 82 lg p-s 3 sätestatud väärteootsuse täitmise aegumise tähtaega, mis on 18 kuud otsuse jõustumisest.

Neil asjaoludel leiab kohus, et rahatrahvi täitmise ajatamine ega pikendamine ei ole põhjendatud ning täitemenetluse jätkamine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane, mistõttu tuleb esitatud avaldus jätta rahuldamata.

Lembit Käis kohtunik