4-08-2950\114-08-2950\11 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2008-06-03

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

Ärakiri 4-08-2950 1 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2950 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Gerda Raidla Väärteoasi Anu Toomemägi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K.Lukk 15.03.2008 kiirmenetluse otsus...

Ärakiri 4-08-2950

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2008. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-2950 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla

Väärteoasi Anu Toomemägi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K.Lukk 15.03.2008 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 116283520, mille kohaselt karistati Anu Toomemägi Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 600 krooni s.o 10 trahviühikut Kohtuistungi toimumise aeg 26. mai 2008. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja Anu Toomemägi, isikukood 47302125717, elukoht *, *, emakeel * keel, töökoht *, karistusregistri andmetel ei ole karistatud Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Kaido Lukk RESOLUTSIOON

Rahuldada Anu Toomemägi kaebus. 2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K.Lukk 15.03.2008 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 116283520 ja lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel vääreomenetlus Anu Toomemägi suhtes Liikluseeskirja § 74-22 lg 2 ettenähtud vääreos otstarbekuse kaalutlusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

Ärakiri 4-08-2950

kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Väärteokirjeldus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K.Lukk 15.03.2008 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 116283520 karistati A.Toomemägi Liikluseeskirja § 126 p 3 rikkumise eest – 15.03.2008.a kell 19.55 Lääne maakonnas, Risti vallas Ääsmäe-Haapsalu 40 km liikus Haapsalu suunas, juhtis mootorsõidukit Mercedez-Benz reg nr 065MES liiklusmärgi 70 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 97+-3km/h millega ületas lubatud kiirust 24 km/h. A.Toomemägi pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendav asjaolu on kahetsus. Väärteo eest on A.Toomemägi`le karistuseks määratud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 600 krooni s.o 10 trahviühikut. Kaebus 03.40.2008 (postitatud 31.03.2008) saabus Pärnu Maakohtusse alljärgnev A.Toomemägi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Kaido Lukk poolt 15.03.2006. a koostatud kiirmenetluse otsuse nr 116283520 peale. I Faktilised asjaolud. Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K. Lukk poolt 15.03.2006 koostatud kiirmenetluse otsuse nr 116283520 kohaselt juhtis kaebaja mootorsõidukit Mercedes-Benz numbrimärgiga 065 MES Ääsmäe-Haapsalu tee 40. kilomeetril liiklusmärgi 70 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 97 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust 24 km/h. Väärteoprotokollis on märgitud 10 trahviühiku, s.o 600 krooni suurune rahatrahv. II Kaebuse põhjendus ja taotlus. Vaidlusaluses otsuses on ära toodud väärteo objektiivne koosseis, samas puudub subjektiivne koosseis. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-1-1-3-08 p 8 ning 3-1- 1-84-07 p 8) on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoprotokollis ära näitama, millest tulenevalt leidis menetleja, et väärtegu on toime pandud ning millises vormis on täidetud subjektiivne koosseis. Kuivõrd kiirmenetluses ei koostata eraldi väärteoprotokolli, tuleb nii objektiivne kui ka subjektiivne kooseis ära märkida kohtuvälise menetleja poolt koostatud kiirmenetluse otsuses. Antud kriteerium ei ole vaidlusaluse otsuse puhul täidetud, kuna kohtuväline menetleja ei ole vaidlusaluses otsuses eraldi välja toonud, millest tulenevalt saab väita, et kaebajale etteheidetava teo puhul ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ehkki KarS § 15 lg 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, ei anna see veel õigust kohtuvälisele menetlejale tema poolt tehtud otsuses märkimata jätta, millest tulenevalt on täidetud subjektiivne koosseis. Kaebaja tunnistab, et sõitis tõepoolest 15.03.2008 õhtul kella 19.00-20.00 paiku Tallinnast Haapsalu suunas. Kaebaja valis sõidukiiruseks teeolude ning ilmastikutingimuste (sadas segiläbi märga lund ja uduvihma) põhjal lubatud 90 km/h. Kaebaja poolt juhitud sõiduki peatasid poolel teel kinni neli politseiembleemides neoonvärvides helkurvestidega politseinikku, kelle väidete kohaselt oli kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk ületanud lubatud sõidukiirust 24 km/h. Järgnevalt koostati kaebajale ühe politseiametniku poolt kiirmenetluse otsus selle eest, et kaebaja sõitis 70 km/h mõjupiirkonnas sõidukiirusega 94 km/h. Antud asjas koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli kiirusemõõteseadme kasutamise hetkel ilmastik sademeteta ning teeolu märg. Protokollis märgitu kohaselt toimus mõõtmine pimedal ajal ning nähtavus oli hea. Seega on kiirusemõõteseadme kasutamisega seotud tehiolude kirjeldus vastuoluline, kuivõrd üheaegselt märja teekatte ning sademeta ilmastiku faktiline olemasolu on küsitav. Niisamuti on ilmses vastuolus nähtavusega seonduv, kuivõrd loogiliselt võttes ei saa pimedal ajal olla tegemist hea nähtavusega. Antud rikkumise toimepanemise kohta on vaidlusaluses otsuses märgitud tõenditena: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ning protokoll kiirusemõõteseadme kasutusest. Asjas ei ole üle kuulatud ühtegi tunnistajat. Kaebaja ei olnud ülekuulamise ajal teadlik sellest, et on tõepoolest 70

Ärakiri 4-08-2950

km/h mõjupiirkonnas. Üksnes kaebajapoolne protokollis märgitud kahetsus: „Ei soovi anda ütlusi. Ei märganud väidetavalt 70 km/h märki. Kahetsen juhul, kui tõesti mingi rikkumine on toimunud.“, ei tõenda seda, et rikkumine on toime pandud või et subjektiivne koosseis on täidetud. Kaebaja märgib, et ei ole varasemalt liigelnud marsruudil Tallinn-Haapsalu, mistõttu ei olnud tee tuttav ning kaebaja ei olnud teadlik ka 70 km/h piirangu olemasolust antud teelõigul, mille mõjupiirkonna ulatuseks on ainult 500 m. Kaebaja sõitis märja lumesajuse ilmaga suhteliselt halva nähtavusega teel ning märkas kaugel eemal keset sõiduteed seisvaid neoonvärvides helkuritega tähistatud vestides isikuid ning keskendus neid nähes teeoludele ja eesseisvale võimalikule takistusele, kuivõrd sellise hulga neoonhelkurvestidega isikute teel olek võis tähendada liiklusavarii vms takistuse olemasolu kaebaja poolt läbitaval teelõigul. Kaebajale ei olnud teada konkreetsel teelõigul enne temale politseinike poolt peatumismärguande andmist ühtegi liikluspiirangut õigustavat asjaolu (asula vms). On arusaadav, et suure hulga neoonvärvides helkurvestidega politseinike teelolek tegi kaebaja õigustatult ettevaatlikuks ning teele keskendunuks, mistõttu jäi kaebajal märkamata ka 70 km/h liikluspiirangut tähistav liiklusmärk. Kaebajale sai liikluspiirangu olemasolu teatavaks alles siis kui neoonvärvides helkurvestidega politseinikud tema sõiduki peatasid ning teda liikluseeskirjade rikkumises süüdistasid. Kaebaja on hilisemal ajal teostanud antud piirkonnas paikvaatluse ning tuvastanud, et politseinikud võisid pimedal ajal tõmmata kaebaja tähelepanu võimalikelt liiklusmärkidelt kõrvale juba enne 70 km/h piirangut tähistava märgi piirkonda jõudmist. Liiklusmärk 70 km/h piirangu kohast kohani, kus kaebaja kinni peeti, on natuke vähem kui 350 m. Koht, kus politseinikud kiirust mõõtsid on nähtav Tallinna suunas natuke rohkem kui 400 m. On igati arusaadav, et helkurvestides isikud, eriti kui neid on teel rohkem kui üks, tõmbavad endale liiklejate kogu tähelepanu ja seda kordades rohkem kui liiklusmärgid. Juhul, kui kaebaja oleks teadlikult või tahtlikult liikluses lubatud piirkiirust ületanud, st 70 km/h piirangut tähistavat märki enne seda, kui teda kinni peatati, näinud, oleks olnud loogiline, et nähes juba kaugelt helkurvestides isikuid, keda arvatavalt saab pidada politseinikeks, kaebaja ka oma sõidukil liikumiskiirust vähendada oleks püüdnud. Antud juhul, ei ole taolisi asjaolusid tuvastatud. Seega ei saa kaebaja poolt temale etteheidetava süüteo puhul olla tegemist tahtliku teoga. Võttes arvesse, et kaebajal on üle kümne aasta pikkune juhistaaž ning kaebajal puuduvad varasemad rikkumised, on põhjendamatu kaebaja karistamine kiirmenetluse korras kümne trahviühiku suuruse rahatrahviga ja seda liiatigi olukorras, kus teel juba kaugele paistvate politseinike rohkus tõmbas kaebajalt kogu tähelepanu, mis tavaolukorras siiski olnud suunatud pigem tee äärde paigaldatud võimalike liiklusmärkide jälgimisele. Kuivõrd antud teelõigul puudusid liiklemist ohustavad faktorid (lähenev asula, teeremont, järsk kurviline tee vms), siis ei osanud kaebaja kiirusepiirangut ette näha, mistõttu puudub antud kiirusepiirangul ka praktiline õigustus. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes VTMS § 132 p 2 ja 3 palub kaebuse esitaja lõpetada asjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt koosseisu puudumise tõttu. Juhul, kui kohus leiab, et puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt, lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 p 1 sätestatust tulenevalt otstarbekuse kaalutlusel. Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja suhtes puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 või § 30 sätestatust tulenevalt, tühistada otsus ja teha antud asjas uus otsus, milles kohaldada kaebaja suhtes hoiatamismenetlust.

Kohtus uuritud tõendid. Kaebuse esitaja A.Toomemägi andis kohtuistungil ütlusi, et jääb esitatud kaebuse juurde. Sõitis sel õhtul Tallinnast Rohuküla suunas, Rohukülast 20.30 väljuvale praamile. Oli pime õhtu, pidi kindlasti jõudma 20.30 praamile. Ei ole seda teed sõitnud 5- 6 aastat kindlasti, sõitis pimedal teel, kus läbisegi sadas lume- ja veesegust asja. Neli helkurvesti olid teel ja kuna peatati ka kaugemalt ja jõudis enne

Ärakiri 4-08-2950

politseinikke auto kinni pidada. Üks politseiametnikest ütles, et ületas kiirust - üle 90 km tunnis. Oli üllatunud, et nii kiiresti sõitis, näidik oli 90 juures, nõks üle. Siis oli üllatunud, et seal 90 ei tohi sõita, seal oli olnud 70 ala, mida ütles talle politsei. Ei pannud seda märki tähele, sest keskendus eesseisvale võimalikule takistusele. Küsiti juhilube ja paluti tulla politseiautosse. Ükski isik ennast ei tutvustanud. Olles ehmatanud kiiruseületamisest ja ka sellest, et tema suhtes viiakse läbi mingit menetlust, mis võtab ilmselgelt aega 10 – 15 minutit. Oli täiesti endast välja viidud, politseiautosse tuli vastasistuv menetleja - ametnik, kes hakkas koostama protokolli. Helistas telefoni teel kuhugi, küsis tema varasemaid karistusi ja algselt ütles, et ei soovi ütlusi anda, et koostage protokoll ära ja fikseerige rikkumine. Siis öeldi, et kui ennast süüdi ei tunnista, siis hakatakse üldmenetluse protokolli koostama ja ta jääb praamist maha. Sel hetkel oli tal ka ükskõik, millist protokolli tehakse. Autos olles lapsed helistasid talle ja küsisid, et kas ta tuleb sellele praamile, mida ka politsei võib kinnitada, sest ta kuulis seda. Miks ei oleks võinud piirduda hoiatusega, kuna ei pannud seda tegu toime tahtlikult, kahetses süüd, kuna tegu oli tõesti toime pandud. Oli üksinda autos, ei ole tunnistajaid, et kohtuväline menetleja sisuliselt hirmutas, et läheb rohkem aega, kui kohaldada üldmenetlust. Leiab, et sellises olukorras, kus menetleja taoline käitumine oli põhjendamatu, siis kiirmenetluse kohaldamine ja politsei ütles, et edaspidi võite te sõita kui kiiresti tahate ja te jõuate praamile, et enam politseid ees ei ole. Jäi praamist maha. Kaebuse põhiargument on, et otsese tegevusega on eiratud 09.02.06 Riigikohtu otsuses nr 3-1-1- 137-05 p 7 märgitut - kas etteheidetav tegu on pandud toime tahtlikult või ettevaatamatusest, mistõttu puudub subjektiivne koosseis. Subjektiivse koosseisu äramärkimisele kohtuvälise menetleja otsuses viitavad ka RK lahendid 3- 1- 1-3-08 ja 3 -1-1- 84- 07 . Kõigepealt tuvastada objektiivne ja subjektiivne koosseis, siis minna järgmisel tasandile – kas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid. On üksnes karistatud. Ehkki ütles, et ei pannud tähele seda liiklusmärki, ei ole tehtud analüüsi, kas see võis jääda märkamatuks või mitte, Riigikohus on ühes otsuses nr 3- 1-1- 137-05 05 p 7 analüüsinud ka võimalikku liiklusmärgi nähtamatuks jäämise asjaolusid ja ühtlasi märkinud, et liiklusmärki on juhil kergem märgata kui liiklusmärk on paigaldatud peale ristmikku ja peale kurvi, kus juht on sunnitud kiirust vähendama. See teelõik ei äratanud erilist tähelepanu, nägi küll politseinikke. Kohtul on kohustus tuvastada konkreetse asja puhul subjektiivne koosseis jt delikti struktuuri osad. Kaebuse ülejäänud osa - leiab, et kahetseb oma süüd ja omab juhilube alates 1995 aastast, ei ole toime pannud ühtegi rikkumist, põhjustanud ühtegi liiklusõnnetust ja tema suhtes ei ole kohaldatud ka ühtegi hoiatust, kuivõrd ka kõik suulised hoiatused registreeritakse politsei poolt. Kui kohus leiab, et süüteo koosseis on tõendatud, siis palub kohtul, et kuna ei ole varasemalt karistatud, otsest ohtu kiiruse ületamisega otseselt ei põhjustanud, liikus üksi, kiirusepiirang on asulavälisel teel, teeolud ei olnud libedad või muud sellist, mis oleks võinud tingida liiklusõnnetuse, võiks öelda, et tegemist on väikese süüga. Sellest tulenevalt kui kohus leiab, et tegemist on väikese süüga, avaliku menetlushuvi puudumisega, palub lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel. Juhul kui kohus leiab, et süü ei ole niivõrd väike, et saaks menetluse lõpetada, siis palub kohaldada hoiatusmenetlust. Teatavasti on karistuste määramine eelkõige eesmärgiks edasiste liiklusõnnetuste ja rikkumiste vältimine. Avaldab puhtsüdamlikku kahetsust, oli hooletu, jättes kõrvale tee ääres olevad liiklusmärgid, keskendus tee peal ees olevale ohule või muule selliselt, milleks oli politseinike neoonvestides tee peal olek. Hoiatusmenetlus oleks ka piisav karistus. Antud juhul kiirmenetluse läbiviimine on vastuolus Põhiseaduse proportsionaalsuse põhimõtetega - kas tema suhtes ei mõjuks ka hoiatusmenetlus. VTMS kommenteeritud väljaandes on muu hulgas menetluse lõpetamise kohta otstarbekuse kaalutusel märgitud, et saab väärteomenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetada siis, kui teo toimepanemise asjaolud on selged, tuleb määratleda koosseis, vaadata kas puudub avalik menetlushuvi. Otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamiseks on muuhulgas märgitud, et ei saa lõpetada menetlust, kui esinevad võimalikud asjaolud ehk siis, kõigepealt peaks olema seal isiku tahtlus, ütles, et ei märganud seda märki, on tehtut kahetsenud. Juhul kui tunnistaja, kes on ukse taga, oli ka nende kolme seas, siis ka tema teab tunnistada, et kahetses. Teost, konkreetsest

Ärakiri 4-08-2950

ettevaatamatusest ei tekkinud avariiohtlikku olukorda ja ei ole asula sisesel teel. Puduvad varasemad karistused, selles piirkonnas on liikluspiirang 500 m ulatuses, teeolud on seal head, mistõttu, on arusaamatu liikluspiirang. Antud juhu pole alust arvata, et tegu võiks üle minna kuriteoks. Kahetses ja kahetseb praegugi, palub kohtul teha õiglane lahend, tuvastada koosseis, juhul kui kohus leiab, et menetlust ei saa lõpetada, palub piirduda hoiatusega või hoiatustrahviga, mis ei ole iseenesest ka nii väike, maksimummäär on 200 krooni. Riigikohus 22.01.08 otsuses on vaaginud suulise hoiatuse tagajärgi ja leidnud, et ka suulise hoiatuse tegemine on võrdsustatav lõpliku süüdimõistva lahendiga. Sama ka hoiatustrahvi puhul. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse asjaolu, et ka menetleja ise polnud niivõrd huvitatud liikleja seaduskuulekusest, öeldes, et edaspidi võib sõita nii kiiresti kui tahan, siis leiab, et isegi hoiatus on piisav karistus. Tunnistaja Arne Kallas andis kohtuistungil ütlusi, et 15.03.08 mõõtsid Ristil kiirust. Ei mäleta eriti sellest päevast suurt midagi. Ristil olid seal Kuijõe- Risti, teeotsal, mis Ristile keskelt sisse läheb. Politseinikke oli vist neli, Risti abipolitsei oli ka. Ei mäleta kellaaega, nii palju on aega möödas, jõuad sa kõike meelde jätta, kes sealt läbi käivad. Tallinna poolt see auto tuli, sõiduauto, kindlasti oli sel õhtul kiiruse ületajaid rohkem. Ei mäleta täpselt, kumb kinni pidas, Kaido Lukk hakkas pärast vormistama. Moment küll täpselt ei meenu. On Ristil nii palju tööd teinud, et proovi sellest hunnikust see üks meelde jätta…. Materjale vormistas Kaido Lukk. Kui rikkuja tuleb, siis üks hakkab vormistama, teine teeb tööd edasi. Kiirusemõõte seadet hoiab üks inimene käes, kui kahekesi koos seisavad, siis parasjagu vormistab see kõik materjalid, kes kirjutama hakkab. Aparaat on üks. Kahekesi ei saa ju kirjutada. Kahekesi kui kõrvuti seisavad, siis mõlemad näevad kiirusmõõte seadme näidikut. Mõõteseadme kasutamise protokollil tema allkiri ei ole, ei tea, kelle allkiri see on, ei tunne teiste inimeste allkirju. Mis tõendeid menetlusalusele isikule esitama peab, kiirus on mõõdetud, see on fikseeritud. Kui inimene küsib pabereid ja küsib taatluspabereid, siis näitavad neid. Kui auto kinni peavad, siis tavaliselt näitavad kiiruse ära ja küsivad autodokumenti ja juhiluba. Ei tea, kas autos Kaido Lukk näitas midagi või mitte. Ei jõua konkreetselt inimesi meelde jätta, teinekord õhtu jooksul võib tulla rikkumisi 20 – 25. Ei mäleta kui palju see päev rikkumisi võis olla, tuleb kontrolllehe pealt vaadata. Iga päev kui ühte ja sama tööd teed, ei jõua neid numbreid meelde jätta.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja K.Lukk leidis kohtuistungil, et hoiatusmenetlust ei pidanud vajalikuks teha sellepärast, et 31.01.08 oli kaebuse esitajal kehtiv samaliigiline rikkumine all, aga otsust ei oldud väljaviidud ja seetõttu ei pidanud vajalikuks kohaldada hoiatusmenetlust. Öeldi, et antud otsust ei ole välja viidud. Kui on tehtud väärteoprotokoll ja otsust pole välja viidud, siis ei saa öelda, et tegemist oleks olnud vaidlusega, loeb seda raskendavaks asjaoluks loomulikult. Haapsalu PJ andmetel on karistatuse õiend 08.04.2004- need olid tõenditeks. Sellestsamast õiendist ka tol korral lähtus. Helistas Lääne PP juhtimiskeskusesse, kuna tema autos puudub kohapealne kontrollivõimalus. Alati kontrollivad võimalikke varasemaid karistusi läbi juhtimiskeskuse. Teadaolevalt on tänase päevaga otsus jõustunud. Õiendi pealt näeb, et kaebust ei ole. Kõik kaebused kantakse läbi politseiregistrist. Käesoleva otsuse peal on näha registrist, et isik on esitanud kaebuse. Tema nägemuse kohaselt jõustus otsus 08.04.2008 õiendist lähtuvalt. Tema eesmärk karistuste määramisel on isikuid korrale kutsuda. Ütlusega, et edasi võite kui kiiresti tahes sõita, politseid ei ole, ei ole sunnitud inimest kiirust ületama, et edaspidi sõitke nii kiiresti kui tahate, see ei ole argument. Ja tunnistas, et ütles seda, aga see ei ole mingi korraldus selleks, et andke nüüd minna nii kiiresti kui võimalik on. Kindlasti võib see näidata seda, et isik ei võta politseid tõsiselt, politsei võtab tavaliselt igat rikkujat tõsiselt ja politsei ei ole selleks, et kedagi kusagil nurga pealt kiusata. Kaebuse esitaja on allkirjastanud kõik dokumendid, mis tehti. Kui tema käest oleks kaebuse esitaja küsinud isikut tõendavat dokumenti, siis oleks seda esitanud, aga kuna ei küsinud seda ja ei pidanud vajalikuks seda näidata. On kaebuse esitajale esitanud tutvumiseks õigused- kohustused. On selle

Ärakiri 4-08-2950

ametikohal töötanud 20 aastat - ei ole kohustatud esitama dokumenti enda tutvustamiseks kui inimene seda ei küsi. Ei pea igale konkreetsele rikkujale näitama oma tõendit. Kui inimene seda küsib, siis loomulikult näitavad seda.

Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: Tl 2 – menetlusealuse isiku ülekuulamise protokoll, mille kohaselt A.Toomemägi on andnud allkirjad, et talle on tutvustatud kiirmenetluse kohaldamise aluseid ja ta on nõusutnud kiirmenetluse kohaldamisega. Tl 2-3 on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt 15.03. 2008 kell 19.55 on Ristil Haapsalu PJ KKT juhtivkonstaabel K.Lukk mõõtnud A.Toomemägi poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes Benz reg. Nr 065 MES liikumiskiirust. Kasutatud on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet Stalker MDR nr AS 003621, taatlustunnistus TTRSS 07/00118, seade töökorras, testitud 15.03.2008 kell 19.00.Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, pimeaeg, sademeteta, teeolud märjad, kattega tee. Mootorsõiduk lähenes, mõõtmine paigal seistes ja mootorsõiduk liikus üksinda. Seadme lugem 97 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Protokollile on alla kirjutanud A.Toomemägi ja protokolli koostaja – mõõtja. Tl 4 on karistusregistri teatis (08.04.2008), mille kohaselt ei ole A.Toomemägi karistusregistrisse kantud. Tl 5 on politsei väärteomenetluste õiend, mille kohaselt on 31.01.2008 A.Toomemägi suhtes 31.01.2008 alustatud väärteomenetlust LS § 74-22 lg 2 alusel.

Kohtuvaidluses jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja leidis, et kohtuistungi käigus on kinnitust leidnud kõik tema poolt öeldu, mis on kirja pandud. Tunnistaja ütlused - et ei mäleta sellest konkreetsest juhtumist midagi, ei mäleta, kes mõõtis kiirust, kinnitas, et ei esitagi dokumente, et ei pea seda vajalikuks, mis on oluline väärteomenetluse normi rikkumine. Ka kohtuväline menetleja kinnitas seda, et ei esitanud dokumenti, kuivõrd seda ei taotlenud. Õiguste-kohustustele alla kirjutamine lõpetas koletusliku menetluse ära ja kohtuväline menetleja kinnitas seda, et rikkus teadlikult VTMS kohustusi menetluse läbiviimisel. Ei lükanud ümber, et ütles, et edaspidi võib sõita nii kiiresti kui tahab ja öeldes, et see ei ole liiklusrikkumisele õhutamine. Oma kaassõitjaid ohtu seadma ei hakanud, praamist jäi maha ja kuigi tõepoolest ei olnudki ühtegi politseinikku tee ääres, aga kiirust ületama ei hakanud. Tegemist ei ole niivõrd sõiduki juhtide korrale kutsumisega vaid ühe järjekordse menetluse kiirkorras läbiviimisega, olukorras kus menetlejale sai teatavaks, et tema suhtes ei ole varasemaid rikkumisi, ei ole jõustunud otsuseid. Selle poolelioleva vaidluse arvesse võtmine, mida kohtuväline menetleja kinnitas, on kahtlemata KarS § 56 karistamiste aluste ja karistust raskendavate asjaolude arvestamisel - tegemist seadusvastase käitumisega. Leiab, et kaebus on õigustatud nii nagu kohtuväline menetleja suhtus tänasel istungil väärteomenetluses sätestatud kohustustesse, suhtus kohtuväline menetleja ka tema isikusse, mistõttu on otsus pigem mõistetud karistuse osas tehtud tuginedes isiklikele emotsioonidele. Eeltoodust tulenevalt palub kohtul VTMS õiguse olulise rikkumise tõttu otsus tühistada. Kuna ei ole esitatud ühtegi pädevust esitatud dokumenti. Kui kohus leiab, et antud rikkumise näol ei ole tegemist sellise rikkumisega, millele tuginedes saaks otsuse tühistada, palub kohtul lõpetada menetlus otstarbekuse kaalutlusel kuivõrd politseiametnik näitas oma suhtumist liiklusrikkujatesse, kergekäeliselt politseiametnik endale selliseid viiteid ja lubadusi lubada ei tohiks. Juhul kui kohus leiab, et koosseis on olemas palun kohaldada hoiatust või hoiatustrahvi kuivõrd kahetseb süüd, ei ole pannud tegu toime tahtlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuvaidluses, et temal ei ole midagi vaielda. Jääb tehtud otsuse juurde. Ütleb üheselt ära ja leiab, et tema otsust ei tühistaks, see on kohtu otsustada.

Ärakiri 4-08-2950

Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile /VTT tl 3/ ületas A.Toomemägi poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. A.Toomemägi on protokolliga tutvunud. A.Toomemägi on kohtus kinnitanud, et tunnistab oma süüd, kuid ei pannud liiklusmärki tähele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A.Toomemägi´le süüks arvatud tegu vastab LS § 7422 lg 2 ette nähtud väärteo objektiivsele koosseisule. Kohus leiab, et A.Toomemägi pani talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusest. A.Toomemägi on kinnitanud, et ei näinud kiirust piiravat märki, kuna teel oli neli helkurvestides isikut, suunas oma tähelepanu võimalikule ees seisvale ohule. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on võiamlik teo subjektiivne külg tuvastada just läbi menetlusaluse isiku antud ütluste ja asjatu on etteheide, et väärteoasjas ei ole üle kuulatud tunnistajaid. On ju A.Toomemägi algusest peale väitnud, et ta märki ei näinud ja see asjaolu ongi tõendiks, et A.Toomemägi pani teo toime ettevaatamatusest. Tegemist oli hoolsuskohustuse rikkumisega (antud juhul mootorsõiduki kiiruse vähendamine sellise kiiruseni, et kõik vajalik info oleks tajutav), mille läbi A.Toomemägi tahtmatult realiseeris süüteokoosseisu. Samas leiab ka kaebuse esitaja, et tema ei teadnud, et sel teelõigul on kiirusepiirang ja ta ei näe sellel piirangul mingit põhjust. Kusjuures tajudes, et ees võib olla oht või taksitus, sõitis A.Toomemägi pimedal ajal ikkagi 94 km/h, mis on kiiremini kui lubatud tavaline piirkiirus. Sellisel juhul jääb kohtule arusaamatuks, milles seisnes reageerimine võimalikule eesseisvale ohule. Lubatud suurim sõidukiirus on kiirus, millisega on lubatu sõita. See ei ole kohustuslik sõidukiirus. Iga juht peab vastavalt oma kogemustele ja teeoludele valima sellise kiiruse, et ta suudaks reageerida igale võimalikule ohule. Samas peab juht valima sellise kiiruse, mis võimaldab tal märgata ja täita kõiki talle kui juhile liiklusmärkide vm viisil antud korraldusi. Mittemingisugust tähendust ei oma asjaolu, et isik ei ole mõnel marsruudil mitu aastat liikunud ja seetõttu ei ole talle teada mingi liiklusmärgi olemasolu. Juht peab olema tähelepanelik ja jälgima teed ja ümbritsevat nii, et talle ei jääks märkamatuks ükski talle kui liiklejale liiklusmärkide vahendusel antav korraldus. Juhi kohustuseks ei ole liiklusmärke pähe õppida, vaid sõita tuleb vastavalt paigutatud liiklusmärkidele ja sellise kiirusega ja sellise tähelepanelikkusega, et täita liikluseeskirjade vm õigusaktidega sätestatud kohustusi. Kohus leiab, et ainetu on kaebuse esitaja väide, et liiklusmärgi olemasolu ei olnud võimalik ette näha. Kohus leiab, et ükski õigusakt ei anna juhile õigust otsustada liikluspiirangu vajalikkuse üle. Asjaolu, et kiiruse piirang on kehtestatud väljaspool asulat, ei ole Eesti Vabariigis kuigi haruldane nähtus. Ka väljaspool asulaid leidub kohti, kus tavalise piirkiirusega liikumine võib kõikide liiklejate ohutuse tagamiseks olla liiga suur. Kaebuse esitaja on leidnud, et ta süü ei ole suur, kuna kiiruse piirang oli asulavälisel teel ja ta reaalselt liiklusohtlikku olukorda ei tekitanud. Samas on kaebuse esitaja ise kinnitanud, et oli pime aeg ja esines lörtsi-vihmasegune sade, tee oli märg. Seega oli tegemist raskete liiklusoludega. LS § 74-22 lg 2 ei nõua koosseisulise asjaoluna, et kiiruse ületamisega peaks kaasnema ka reaalse ohuolukorra tekitamine.

Kohus leiab, et väärteoasjas leiduvate eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et A.Toomemägi on toime pannud talla kirimenetluse otsus süüks arvatud väärteo. Seega vastab A.Toomemägi tegevus LS § 7422 lg 2 sätestatud väärteokoosseisule.

Ärakiri 4-08-2950

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.peatüki 3.jaos sätestatud süüd välistava asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et A.Toomemägi on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi.

Järgnevalt hindab kohus, kas kohtuväline menetleja on karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. VTMS § 55 lg 2 p 1 kohaselt võib kiirmenetluse otsuses määrata füüsilisele isikule kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis A.Toomemägi puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri teatisele VTT tl 4 ei ole A.Toomemägi karistusregistrisse kantud. Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31 sätestab karistusregistri andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Järgnevalt analüüsib kohus kohtuvälise menetleja seisukohti A.Toomemägi`le määratud karistatuse osas. Kohtuväline menetleja leidis, et A.Toomemägi tuli rikkumise eest karistada rahatrahviga ja ei saanud kohaldada hoiatusmenetlust, sest ta oli eelnevalt toime pannud samaliigilise väärteo. Kohtuväline menetleja ütles, et sellise teadmise sai ta politsei väärteoregistrist. Lähtuvalt eeltoodud kohtuvälise menetleja kohtuistungil väljendatud seisukohast (mis on ilmselt õigustuslik ja ei vasta seadustele), on kohtul arusaam, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud ka sellega, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud sarnase väärteo. 15.03.2008 kui A.Toomemägi pani toime käesolevas väärteoasjas arutatava väärteo, ei olnud ta isikuks, kes on karistusregistrisse kantud. See, et sel kuupäeval oli politsei tema suhtes alustanud väärteomenetlust teises väidetavas rikkumises, ei oma käesolevas väärteoasjas mingit tähtsust. Nagu eelpool viidatud, sätestab Karistusregistri seadus selgesõnaliselt, et isiku karistatuse puhul omab õiguslikku tähendust vaid karistusregister. Karistusregistri õiendi kohaselt on A.Toomemägi isikuks, kes ei ole karistusregistrisse kantud. Tõsiselt tuleks kohtuvälise menetleja poolt kaaluda ametnike poolt POLIS-andmebaasi kasutamist, sest olukorras, kus on vaja kiireid otsuseid sündmuskohal teha, ei ole kohtuväline menetleja suutnud talle teatavaks saanud andmeid õieti kasutada (kohtuväline menetleja väitis, et teadis kiirmenetluse otsuse tegemise hetkel, et eelnevas väärteomenetluses ei ole otsust tehtud), mis on kaasa toonud ebaõigete andmete kasutamise otsust tehes – raskendades isiku olukorda. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on A.Toomemägi tunnistanud oma süüd ja kahetsenud toimepandut kogu menetluse vältel, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Ärakiri 4-08-2950

Samuti omab tähtsust asjaolu, et LS § 7422 lg 2 näeb väärteona ette kiiruse ületamise 21-40 km/h. Käesoleva väärteo puhul on A.Toomemägi kiirust ületanud 24 km/h võrra, mis on selle väärteo alampiiri lähedane rikkumine. Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud isiku karistusandmeid, mis ei ole kehtivad, ei ole see rikkumiseks, mis annaks aluse täielikult väärteootsus tühistada. Karistuse eripreventiivne eesmärk on üks asjaolu, millega tuleb karistuse mõistmisel arvestada, samas tuleb arvestada KarS § 56 lg 1 sätestatud aluseid kogumis. Kohus leiab, et lubatud sõidukiiruse ületamine mootorsõiduki juhi poolt on süütegu, mis seab peale rikkuja enda ohtu ka teised ühiskonnaliikmed. Seetõttu on karistuse mõistmisel kindlasti üheks oluliseks aspektiks ka õiguskorra kaitsmise huvid, kuid ei saa jätta kõrvale teisi karistuse mõistmise aluseid, sest seadus ei ole eelistanud üht alust teisele. Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole karistusregistrisse kantud ja kahetseb oma tegu. Isiku süü ei ole suur. Tegu on toime pandud ettevaatamatusest. Kindlasti ei saa mootorsõiduki juhi poolt kiiruse ületamise puhul väita, et puudub avalik menetlushuvi, mis kindlasti on olemas, arvestades, et kiiruse ületamine on selline väärtegu, mis seab ohtu ka kaasliiklejad. Kiiruse piiramised on sellised piirangud liikluses mis ilmselgelt on kehtestatud, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Lähtudes eeltoodud asjaoludest leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karsituse määramisel arvesse võtnud selliseid asjaolusid, mis ei vasta tegelikkusele ja seeläbi ei ole karsituse mõistmine toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Järgnevalt analüüsib kohus kohtuvälisele menetleja poolt menetlusnormide täitmist. VTMS § 8 p 1 kohaselt on menetleja kohtuvälises menetluses kohtuväline menetleja, kes vastavalt VTMS §10 lg 1 osaleb menetluses oma ametniku kaudu, lõike 3 kohaselt annab kohtuväline menetleja ametnikule tema pädevust tõendava tunnistuse. Lõige 4 sätestab, et kohtuvälise menetleja ametnik on kohustatud esitama menetlusalusele isikule ja teistele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse. Kohtus on tõendamist leidnud, et väärteoasja menetleval ametnikul – K.Lukk`ile oli väljastatud pädevust tõendav tunnistus. Seega oli K.Lukk isikusk, kellel kohtuvälise menetleja tunnistusega oli pädevus väärteoasja menetlemiseks antud. Samas on tõendamist leidnud, et K.Lukk ei täitnud kohustust esitada menetlusalusele isikule oma pädevust tõendavat dokumenti. Kohus leiab, et dokumendi mitteesitamine on küll taunitav, kuid see ei ole selliseks oluliseks väärteomenetluse rikkumiseks, mis annaks alust väärtootsust tühistada. VTMS § 55 lg 1 sätestab kiirmenetluse kohaldamise alused. A.Toomemägile on selgitatud õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VTMS § 19 - allkiri selle kohta on tl 1 oleval kiirmenetluse otsuse pöördel. Samuti on A.Toomemägi andnud allkirja selle kohta, et on teadlik, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. A.Toomemägi on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kirjutanud :“ Ei soovi anda ütlusi. Ei märganud väidetavat 70 km/h märki. Kahetsen juhul, kui tõesti mingi rikkumine on toimunud.“ VTMS § 56 lg 4 sätestab, et kui menetlusalune isik keeldub ütluste andmisest, loetakse see kiirmenetlusega mittenõustumiseks. Keeldumine märgitakse ülekuulamisprotokolli ja alustatakse üldmenetlust. Kohus leiab, et kuigi A.Toomemägi on protokolli kirjutanud, et ta ütlusi anda ei soovi, on ta tegelikult sündmust järgnevalt kirjeldanud ja seega väärteo kohta ütlused andnud. A.Toomemägi ütlus, et politseinik sisuliselt hirmutas teda, et üldmenetluses läheb veel kauem aega ja sisuliselt hirmutas teda, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab, et on üldteada asjaolu, et üldmenetluses läheb dokumentide vormistamiseks rohkem aega. A.Toomemägi on korduvalt kinnitanud, et tal oli praami peale kiire ja seetõttu oli ta huvitatud kiirest menetlusest kohapeal. Ta on oma allkirjadega kinnitanud, et talle on õigusi ja kohustusi tutvustatud ja ta on kiirmenetlusega nõus olnud. See oli A.Tooomemägi otsustus kohapeal.

Ärakiri 4-08-2950

VTMS § 57 sätestab, mis tuleb kiirmenetluse otsusesse märkida. Kohus leiab, et kaevatavas otsuses on järgitud eelnimetatud nõudeid. Riigikohus on oma otsuses3-1-1-9-05 leidnud:“ VTMS § 57 lg 1 p 7 kohaselt peab kiirmenetluse otsus sisaldama teo lühikirjeldust. See tähendab, et kiirmenetluse otsuses tuleb lühidalt, kuid ammendavalt kirjeldada faktilisi asjaolusid, mida hinnates otsustatakse, kas isik on pannud toime väärteo või mitte – teokirjelduse alusel peab olema võimalik teha järeldusi selle kohta, kas isik on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo.“ Kohus leiab, et käesolevas väärteomenetluses on võimalik kirimenetluse otsuse ja kogutud tõendite pinnalt kindlaks teha see, et A.Toomemägi on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et kiirusemõõteseadme protokollis on tehiolude kirjeldus vastuoluline. Ei ole vastuolu selles, te ilm võib olla sademeteta, aga teekate märg. On üldteada, et sademete lõppemisel ei kuiva momentaalselt teekate. On ju A.Toomemägi ise kinnitanud, et vaheldumisi sadas sel päeval, seega ei ole välistatud, et A.Toomemägi kinnipidamisel sademeid ei esinenud. Samuti ei ole välistatud, et pimedal ajal võib nähtavus hea olla. On küll pime, kuid kui muid nähtavust takistavaid ilmastikuolusid (tihe sadu, udu) ei esine, on ka pimeduses nähtavus hea. Kaebuses esitatud etteheide kohtuvälisele menetlejale, et otsuses ei ole analüüsitud seda, kas liiklusmärk võis talle jääda märkamatuks, on põhjendamatu. Väärteoasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et liiklusmärk oli mitte nõuetekohaselt paigutatud. On ju ka kaebuse esitaja ise väitnud kogu aeg seda, et tema tähelepanu tõmbasid kõrvale teel olevad helkurvestides inimesed, mitte seda, et ta pani väärteo toime sellepärast, et liiklusmärki poleks olnud võimalik märgata. Seega kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt selliseid väärteomenetluse nõuete rikkumisi, mis tingiks väärteootsuse tühistamise.

Kaebuses taotleb A.Toomemägi hoiatamismenetluse kohaldamist tema suhtes. VTMS § 53 lg 1 ja lg 2 määravad üheselt, et nii hoiatustrahvi määramine kui menetlusaluse isiku suuline hoiatamine on kohtuvälise menetleja pädevuses ja kohtul ei ole võimalik määrata hoiatustrahvi ega hoiatada menetlusalust isikut. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Käesolevas väärteoasjas aga leiab kohus, et vääreomenetlus tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. A.Toomemägi puhul esineb karistust kergendav asjaolu, süü ei ole suur, tegu on toime pandud ettevaatamatusest, isik on eelnevalt karistamata. Kohus eelnevalt leidis, et kiiruseületamiste puhul on olemas avalik menetlushuvi, mis välistaks üldjuhul otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus lõpetamise. Kuid kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas politseiametniku käitumine on sellisel määral kahjustanud politsei mainet, et sellise käitumise ja väljaütlemiste järgselt kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse jätkamine riivaks ilmselgelt avalikkuse õiglustunnet ja seeläbi saab väita, et avalik menetlushuvi käesolevas asjas puudub. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et K.Lukk`ile on antud kohtuvälise menetleja tunnistus, siis menetledes käesolevat väärteoasja, ei ole K.Lukk väärteoasja menetlenud VTMS § 6 sätestatut järgides – menetleja peab menetlusosalist kohtlema tema au haavamata ja tema inimväärikust alandamata ning karistust ei ole mõistnud mitte KarS § 56 lg 1 nõudeid järgides. K.Lukk tunnistas kohtuistungil kaebuse esitaja A.Toomemägi väidet, et K.Lukk ütles A.Toomemägile peale dokumentide vormistamist, et nüüd võib ta sõita ükskõik kui kiiresti, sest rohkem politseid teel ei ole. K.Lukk lisas veel, et see ei olnud korraldus kiiruse ületamiseks vaid näitab, et isik ei võta politseid tõsiselt, et politsei võtab igat rikkujat tõsiselt. Eelnevad väljaütlemised ja sinna juurde käivad põhjendused on täiesti arusaamatud ja lubamatud kohtuvälise menetleja ametniku poolt. Kohtuvälise menetleja ametnik on sellise käitumisega ilmselgelt madaldanud politsei autoriteeti ja usaldusväärsust. Peale selliseid väljaütlemisi ei ole võimalik enam rääkida, et väärteoasja menetlemisel ja karistuse mõistmisel on lähtutud seaduses sätestatud alustest. Ka kohus leiab nagu kaebuse esitajagi, et tegemist oli lihtsalt karistamisega karistamise pärast, järgimata

Ärakiri 4-08-2950

seaduses sätestatud karistamise aluseid. Karistuse eesmärk saab olla vaid liikluskorra edasine parandamine, edaspidiste väärtegude ärahoidmine ja isikute mõjutamine läbi karistuse. Kui aga politseinik soovitab peale kiiruse ületamise eest trahvi määramist isikule, et nüüd võib ta sõita kui kiiresti tahes, siis sellise ütlemisega on täielikult eelnevalt mõistetud karistuse eesmärk nullitud. Arusaamatuks jääb kohtuvälise menetleja väljaütlemine, et tema poolt lubatud kiiruse ületamine näitab, et isik ei võta politseid tõsiselt. Selline käitumine politsei poolt on hämmastav ja uskumatu – samas kinnitab politseiametnik, et on selle töö peal olnud 20 aastat. Ametniku tööstaaž ei anna kindlasti õigustust õigusaktides sätestatud rikkumistele. Seetõttu leiab kohus, et A.Toomemägi puhul tuleb väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest ja seadusesätetest, teeb kohus VTMS § 132 p 3 sätestatud otsuse – tühistab Lääne PP Haapsalu Politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel K.Lukk 15.03.2008 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 116283520 ja lõpetab väärtoemenetluse Anu Toomemägi suhtes Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 ettenähtud väärteos.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, Liiklusseaduse §-st 7422 lg 2, KarS § 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige