1-08-6901\2 · 1-08-6901\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-08-6901

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 juuni 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-6901 (07231605343) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi V.M süüdistus KarS § 263 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav V.M

Ik: xxx, eestlane, EV kodanik, algharidus, ei tööta, elukoht: xxx Tõkend – elukohast lahkumise keeld 11.11.2007

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. V.M süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada V.M-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta V.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud V.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V.M temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

4. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.M-ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.06.2008 .

5. V.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. EK esitatud tsiviilhagi 1230 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning V.M-ilt

välja mõista EK kasuks 1230

(tuhat kakssada kolmkümmend) krooni, mis tuleb 5 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda EK arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Hansapangas.

7. V.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.M, 1-08-6901, kaitsjatasu“.

8. V.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.M, 1-08-6901, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 04.07.2008. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.07.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

V.M-i süüdistatakse selles, et tema viibides 11.11.2007 kella 03.00-04.00 paiku alkoholijoobes Tallinnas, Tartu mnt 17 asuvas klubis Parlament, see on avalikus kohas, rikkus

avalikku korda ja häiris üldist õigusrahu sellega, et lõi EK käte ja jalgadega pea ja keha

piirkonda, millega tekitas EK küünarvarre, kaela ja pea pindmised vigastused. Oma sellise

käitumisega rikkus V.M raskelt avalikku korda ja häiris konflikti mittepuutuvate isikute õigusrahu.

Seega pani V.M toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivalla kasutamisega, see on kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi.

Kohtuistungil süüdistatav V.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon võiks olla ka KarS § 121 järgi, kuid inkrimineeritava kuriteo toimepanemine on tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 11.11.2007 koostatud kannatanu EK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kannatanu 11.11.2007 kella 03:00 - 04:00 ajal oli ööklubis „Parlament" Tallinnas, Ahtri tänaval.

Istus esimesel korrusel diivani peal, saali keskosas. Istudes üksi lauas tuli äkki üks

võõras noormees tema juurde ja ilma midagi ütlemata hakkas käte- ja jalgadega

peksma. Põhjust kannatanu ei teadnud. Löökide tagajärjel kannatanu kukkus maha,

kus kahtlustatav jätkas kannatanu peksmist. Kannatanut peksti peamiselt pea-ja näopiirkonda nii põlvedega, kui kätega. Peksmise käigus hakkas kannatanul ninast ja

suust verd jooksma nii, et riided olid verega koos. Ninaluu-, suu, -esihambad olid

valusad. Kiirabi kohale ei kutsutud. Keegi tuli peksmisele vahele ja kannatanu viidi

eraldi ruumi, kuhu kutsuti politsei. Politsei toimetas ta Kesklinna politseiosakonda

avaldust kirjutama. Politseid oodates istus kannatanu ründajaga ühes ruumis. Kannatanu küsis tema käest, miks ta lõi teda ning kahtlustatav selgitas, et kannatanu olevat kellelegi jala taha pannud. Kannatanu midagi sellist ise ei mäleta ja arvab, et ta pole kellelegi jalga taha pannud. (t/l 2)

•

11.11.2007 koostatud joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati V.M

11.11.2007 kell 06.10 indikaatorvahendiga AlcoQuant 3020 nr. PK 0046 kerge alkoholijoove 0,53 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 8)

• 11.11.2007 edastatud Põhja politseiosakonna teate kohaselt 11.11.2007 ööklubis "Parlament" hakkas tundmatu noormees avaldajat käte- ja jalgadega peksma pea- ja

näopiirkonda. Kannatanu kukkus maha, kus ta peksmist jätkati. Hiljem sai avaldaja teda rünnanud noormehe V.M-i (ik: xxx) käest teada, et löömine oli toimunud seetõttu, kuna avaldaja olevat kellelegi jala taha pannud. (t/l 9-10)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli 11.11.2007 koostatud kahtlustatava V.M-i

kahtlustatav 11.11.2007 öösel ööklubis „Parlament". Kahtlustatav tantsis oma tüdruksõbraga, kes ühel hetkel seina vastu toetus ja ütles, et talle pani keegi jala taha. Kahtlustatav ei näinud, kes pani tema tüdrukule jala taha, kuid arvas, et selleks sai olla

ainult tüdruku seljataga tantsiv noormees. Kahtlustatav teda tantsupõrandal ei

kõnetanud. Hiljem nägi noormeest laua taga istumas ja läks küsis, miks ta tema tüdruksõpra ründas. Kannatanu tõusis püsti ja ütles: „mida?“, mille peale kahtlustatav tõukas kannatanut kahe käega vastu nägu. Seejärel lõi kahtlustatav paar korda rusikaga

vastu nägu ja põlvedega kõhtu ja kannatanu kukkus tooli pealt maha. Siis tulid turvamehed ja viisid nad mõlemad eraldi ruumi, kus kahtlustav nägi, et kannatanult tuli ninast verd. Kahtlustatav lisab, et oli alkoholijoobes ja kahetseb toimepandut. ( t/l 13-16)

• 13.11.2007 koostatud kannatanu EKtäiendava ülekuulamisprotokolli kohaselt 11.11.

2007 kannatanu tantsis ööklubis „Parlament“, kuid seal ta kellelegi jalga taha ei

pannud. Kannatanu arvab, et kui oleks selline asi juhtunud, siis kannatanu oleks

vabandanud. Klubis oli ta koos oma sõbraga, kes aga kallaletungi pealt ei näinud. Kannatanu nägi teda rünnanud isikut klubis esimest korda alles siis, kui ta teda ründas.

Kesklinna politseiosakonnas kuulis kannatanu, et ründajaga kaasasolnud tütarlaps vestles politseiga ning ta mainis, et tegelikult ei ole ta kindel, kas just kannatanu temale jala taha pani. Ründega tekitati kannatanule ka varalist kahju, mis seisneb alljärgnevas:

Sa Tallinna Hambapolikliinikus maksis kannatanu 180 krooni konsultatsiooni ja

röntgenipildi eest, ründe tagakärjel on tal hammas kahjustatud. See, kas tekivad hambaraviga täiendavad kulud, võib selguda alles aasta pärast. Traumapunktis maksis kannatanu 50 krooni, Lisaks on kannatanul riided rikutud, neid ta enam puhastada ei

saa. Tal oli seljas lumivalge teksatagi, millelt verd maha saada ei õnnestunud (otsis selle paar kuud tagasi ja maksis umbes 800.-, kviitungit alles ei ole), praegu hindab

selle väärtuseks 500 krooni. Peale selle on veel rikutud triiksärk väärtusega 500

krooni. Seega hetkel on kokku varaline kahju 1230 krooni. Sellele lisanduvad ravikulud: kannatanu on ostnud ravimeid ning peab traumapunkti soovituse järgi ostma

ka kaelatoe, need tšekid esitab hiljem ja palub need lisada varalise kahju juurde. Kannatanu soovib, et teda rünnanud isik hüvitaks temale tekitatud kahju. (t/l 19-21)

• 14.11.2007 koostatud tunnistaja EE ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 11.11. 2007 öösel oli ta klubis „Parlament“ koos oma tuttava V.M-iga, mingil hetkel nad tantsisid I korrusel, kui keegi pani talle jala taha. Tunnistaja oleks peaaegu pikali kukkunud, kuid Erki püüdis ta kinni. Tunnistaja ei pööranud sellele intsidendile tähelepanu, samuti ta ei

näinud, kes talle jala taha pani. Pärast seda olid nad veel pikka aega klubis ja kui

tahtsid hakata lahkuma, läks järsku Erki ühe noormehe juurde, kes istus laua taga diivanil. Tunnistaja nägi hetke, kui Erki peksis kätega seda noormeest, kuid kuhu ta lõi, tunnistaja tähele ei pannud. Samuti ta ei näinud, kas noormees, keda Erki peksis,

ka vastupanu osutas. Tunnistaja läks vahele, tahtis, et kallaletung lõppeks, ütles ka Erkile, et ta lõpetaks, kuid kahtleb, kas ta seda kuulis. Tunnistaja tõmbas Erki eemale,

kuid selle tõmbamise ajal murdus tal küüs ning seetõttu ta tõmbus emale ning ei

näinud, kuidas kaklus lõppes ja kas keegi tuli vahele ka, või mitte. Tunnistaja nägi, kuidas turvamehed viisid Erki eraldi ruumi ja mis seal toimus, seda tunnistaja ei tea. Kohale tuli politsei, kes võttis Erki kaasa, ka tunnistaja läks koos politseiga Kekslinna PO. Sama noormees, keda Erki peksis, oli ka algul tantsuplatsil, kui tunnistajale jalg taha pandi, kuid tunnistaja ei näinud, kas just tema seda tegi. Erkit tunneb umbes 2,5 kuud ja varem ei ole tunnistaja näinud, et ta oleks kedagi peksnud. Tunnistajale ütles ta pärast seda juhtumit, et midagi sellist ei ole ta juba aastaid teinud. (t/l 26-28)

• SA Tallinna Hambapolikliiniku 12.11.2007 koostatud arvete kohaselt patsiendil KE tuli tasuda väike dentaalröntgenpildi ja konsultatsiooni eest kokku 180 krooni. (t/l 22- 23)

• 11.11.2007 kell 06.37 koostatud patsiendikaardi nr R211334 kohaselt tuvastati

kannatanul äge intoksikatsioon, küünarvarre pindmised vigastused, kaela piirkonna pindmised vigastused, pea pindmised hulgivigastused. (t/l 25)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel V.M-i

süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu EK ütlusi, tunnistaja EE ütlusi, AS Ida-Tallinna

Keskhaigla patsiendikaarti, asub seisukohale, et süüdistatava V.M-i süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse

mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 263 lg 1 järgi.

Kriminaalasja materjalidest süüdistatakse süüdistatavat selles, et tema pani toime rahu ja avaliku korra raske rikkumise sellega, et peksis ööklubis „Parlament“ EK käte ja jalgadega

keha ja näo piirkonda. Kohus asub seisukohale, et taoline käitumine kannatanu suhtes oli lugupidamatuse väljendamine ja ööklubis „Parlament“ viibivate inimeste rahu häiriv tegevus.

Taoline käitumine leidis aset ööklubis, mistõttu oli tegemist avaliku kohaga. Süüdistatav rikkus oma käitumisega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanu õigust privaatsusele ning pani sellega toime avaliku korra rikkumise KarS § 262

mõttes. Käesoleval juhul ei teadnud ei süüdistatav ega tunnistaja seda, kas kannatanu tegelikult tunnistajale jala ette pani, mistõttu lähtus süüdistatav oletustest ning asus vägivalda tarvitama võhivõõra isiku kallal. Sellesse sekkus alguses tunnistaja, seejärel aga turvamehed.

Taoline sekkumine aga viitab ilmselgelt sellele, et süüdistatava käitumine oli kõrvalistele

isikutele häiriv, vastasel juhul ei oleks ei tunnistaja ega turvamehed sekkunud. Süüdistatav

rikkus juuresviibivate isikute põhiseaduslikku õigust vabalt viibida soovitud ajal soovitud kohas ja olla veendunud selles, et on tagatud tema avalik kindlus- ja turvatunne ja võimalus

realiseerida oma õigusi ja vabadusi ning kohustusi. Süüdistatav peksis avalikus kohas

kannatanut, seega toimepandud tegu on käsitletav avaliku korra raske rikkumisena ja selle

tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine on hinnatav vägivallana KarS § 263 p 1 mõttes.

Kannatanule tekitati tervisekahjustus ja varaline kahju. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle

muutmiseks puudub, mistõttu kuulub süüdistatav süüditunnistamisele KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu EK esitanud tsiviilhagi 1230 krooni nõudes ning kohus

asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on põhjendatud, kuivõrd varaline kahju tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. 23.11.2007 lõpetati antud asjas kriminaalmenetlus ja kohustati V.M-i hüvitama kannatanule tsiviilkahju summas 1230 krooni. V.M nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega aga jättis kohustused tähtajaks täitmata. Tagamaks

kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine on võimalik vaid varalise

kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Seetõttu leiab kohus, et esitatud tsiviilhagi

1230 krooni nõudes kuulub rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks täies ulatuses väljamõistmisele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem karistatud. Seega tuleb süüdistatavat lugeda

isikuks, keda ei ole enne kuriteo toimepanemist karistatud. Karistust kergendava asjaoluna

arvestab kohus süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatud kahetsust toimepandus, millise

kahetsuse siiruses kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatavale inkrimineeritud süüteo eest on karistusena ette nähtud nii rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära, kui ka vangistus kuni 5 aastat. Arvestades süüdistatava isikuandmeid ja asjaolu, et süüdistataval puudub hetkel

alaline sissetulek ning süüdimõistva otsusega kaasnevad ka menetluskulud, mis ei ole

väikesed, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada

sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad

rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku

vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul arvestab kohus karistust kergendava asjaolu olemasolu ja karistust raskendava asjaolu puudumist, mistõttu peab kohus

võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni alammäära. Kuivõrd kannatanule tekitati kerge tervisekahjustus ja varaline kahju ei olnud oluline, siis peab kohus võimalikuks

mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kriminaalasja materjalidest

nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud. Sellistest andmetest võib järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline õigusrikkuja, mistõttu ei pea kohus otstarbekaks mõistetavat karistust täitmisele pöörata ja peab võimalikuks jätta selle tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud vaid kahel korral väärtegude toimepanemise eest,

siis ei pea kohus vajalikuks süüdistatava allutamist käitumiskontrollile ning kohus peab võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, määrates minimaalse katseaja.

Märt Toming kohtunik