1-06-11311\13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ärakiri

Kohtuasi nr 1-06-11311

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 17.06.2008

Viru Maakohus koosseisus: Kohtunik

TIIT KULLERKUPP Rahvakohtunikud Ermiine Šalk, Riina Vilson Sekretär

Aile Siil Tõlk

Tatjana Šibajeva

juuresolekul Prokurör

Sirje Merilo Kaitsja

Vandeadvokaat Kristel Vedro osavõtul Arutas avalikul kohtuistungil 21. 12. 2006, 27.02.2007, 18.10.2007, 22.05.2008 aastal Rakvere kohtumajas kriminaalasja Natalja Hrabrova ( isikukood 47307095235, eluk xxxx, kodakondsus määratlemata, haridus: 8 klassi, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, viimati 17.06.2004 Lääne- Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg. 2 p 4, 7 - KarS § 25 lg 4 - KarS § 22 lg 3 alusel, mõisteti tingimisi vangistus 4k, katseaeg 1a 6k., tõkend elukohast lahkumise keeld) süüdistuses KarS §118 p1; 122 ja 199 lg2 p4- §25 lg2 järgi.

Natalja Hrabrova’t süüdistatakse kohtueelses menetluses selles, -et tema ajavahemikul 09-10.02.2006 xxxx lõi noaga kõhtu oma emale M K , tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse- kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool alakõhul. Seega Natalja Hrabrova tekitades tervisekahjustuse, mis põhjustas ohu kannatanu elule, tekitas raske tervisekahjustuse so KarS§ 118 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -et tema, ajavahemikul jaanuarikuu keskpaigast 2006- 09.02.2006 pani xxxx M K suhtes järjepidevalt toime suurt valu põhjustanud väärkohtlemisi: tekitas talle erinevatel kordadel peksmisega ninaluude killunenud murru, alalõualuu kaksikmurru ja põrutushaavad peas, kusjuures kannatanule ei võimaldatud vaevuste leevendamiseks mingit ravi. Seega Natalja Hrabrova pannes järjepidevalt toime suurt valu põhjustanud väärkohtlemisi, pani toime piinamise so KarS§ 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -et tema KarS 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, 24.12.2006 kella 16.15 ajal püüdis ära varastada xxxx asuvastast AS OG Elektra Tapa Kaubanduskesksusest viis 100 grammist šokolaadi „Alpinella“ (5.80 krooni/tk) koguväärtusega 29 krooni. Seega Natalja Hrabrova, KarS 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult püüdes ära võtta võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör loobus süüdistusest KarS§ 199 lg2 p4 -§25 lg2 ja §122 järgi ning selles osas tuleb N. H õigeks mõista. KarS§118 p1 järgi esitatud süüdistuses N. H ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub et xxxx on tema ema M.K nimel, et aegajalt elas seal ka tema elukaaslane V.K , kes sai emaga hästi läbi. Väidab, et tema suhted emaga olid halvad, kuna viimane tihti tarvitas alkoholi ja jõi pensioniraha maha, tunnistab, et ka tema ja V.K tarvitasid alkoholi ja nad on joonud ka koos M.K . Tunnistab, et on M.K löönud kui viimane on purjus peaga koju tulnud ja pensioni maha joonud, ei mäleta millal viimati lõi, löönud on käega vastu põske, löökidest võisid jääda sinised plekid, luumurde nendest löökidest tema arvates tekkida ei

2 saanud, nende löökide tagajärjel ema ei kukkunud. Süüdistuses nimetatud päeval tuli neile külla B elukaaslasega, tema ja V.K jõid koos nendega piiritust, M.K nendega koos ei joonud. Seejärel pidid minema B elukohta joomist jätkama, ta käis koos K poes, ostsid kaks pudelit veini. K B juurde ei tulnud ja läks koju, tema koputas B uksele aga kuna viimane vist magas siis läks ta ka üksi koju. Leidis koju minnes M.K lamamas väljas aia juures u 150 m kaugusel nende elukohast, ka käru mille abil M.K liikus oli seal. M.K oli joonud, lõhnas odekolonni järele, midagi ei selgitanud, ta viis ema käruga koju, kodus ema ütles, et tal on paha ja palus arsti kutsuda, tema ei märganud emal verd ega mingeid vigastusi. Ta läks naabri juurde ja kutsus kiirabi mis saabus 10 minuti pärast. Ema haavast sai teada siis kui kiirabi oli ema üle vaadanud, ta ei tea kuidas ema haava sai, arvab, et ehk oli konteinerite juures arveteklaarimine või juhtus noaga õnnetus, ei tea midagi ka ema luumurdudest. Ema sageli kukkus, paaril korral kukkus ka trepist alla ja siis olid tal sinised plekid ja kulm katki. Kohtuistungil esitas prokurör perearsti tõendi kannatanu M K tervisliku seisundi kohta. Tõendist nähtub, et M. K viibib Aa Hooldekodus ja on lamaja haige, ta on kurt ja tal on tugevasti väljakujunenud neuroloogilised muutused, selline tervislik seisund on püsiv ja lootust paranemiseks ei ole. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel KrMS§291 p3 alusel M. K kohtueelsel menetlusel antud ütlused. M.K 01.03.2006 ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et haiglasse sattumise päeval oli ta kodus koos N. H , viimane oli purjus, hakkas temalt raha nõudma ja lõi teda jalaga vastu nägu, ta ei mäleta kuidas tema kõhtu haav tekkis, kui tal paha hakkas, kutsus M. H kiirabi, ta ei tea, millised kehavigastused tal olid. Väidab ka, et kui ta köögis lamas, siis N. H ähvardas või vehkis tema ees noaga, ta ei mäleta, et N. H oleks teda selle noaga löönud. Tunnistab, et N. H on teda ennegi peksnud ja raha nõudnud, lisab et ülekuulamise ajal udutab tal tugevalt pea. M. K 16.03.2006 antud ütlustest nähtub, et ta ei mäleta, et teda on selles asjas varem üle kuulatud, ta ei oska arvata, mis temaga juhtus, tal pole tütre vastu mingeid pretensioone, arvab et võib-olla ta kukkus ja sai viga, ei mäleta, et teda oleks pekstud, ei mäleta ka seda, mida on varem asja kohta rääkinud. Ta ei oska seletada , kuidas ta haava kõhtu sai. Väidab, et noaga vehkimist N. H poolt pole olnud. Talle meenub, et haiglasse sattumise päeval oli nende elukohas V , kellel oli sünnipäev, joodi samagonni, mida N. H andis ka temale. Seejärel teised lahkusid ja ta jäi üksi koju. Kui hakkas hämarduma, tuli N. H üksi tagasi, arvab, et tütar lõi teda siis kui ta oli tänaval, ta oli läinud kampsuniväel õuel, viinapudel varrukas ja tahtis seda tütre teadmata juua, N. H ütles, et ema, aitab joomisest. Ta jäi trepile istuma, edasi ei mäleta, toibus kiirabiautos. Tunnistaja V K kohtus antud ütlustest nähtub, et ta on N.H elukaaslane ja elas aegajalt viimase elukohas, kus elas ka M.K . Ta väidab, et tal olid M.K head suhted ja ta abistas M.K , ka N.H olid M.K head suhted, tüli tekkis siis kui M.K tarvitas alkoholi, siis N.H ajas M.K magama ja vahel ka tõukas M.K rindu, et viimane magama läheks, ta pole näinud, et N.H oleks M.K löönud. Ta tunnistab, et tarvitas alkoholi iga päev, et ka N.H ja M.K tarvitasid sageli alkoholi. M.K oli halb tervis ja tal oli liikumine raske, M.K liikus kepi najal ja käru abil, käis naaberbarakis ja linnas konteinerite juures, ta ei oska öelda, kas M.K käis väljas ka vahetult enne 2006.a. veebruaris toimunut kuna oli iga päev purjus. Tema ütlustest nähtub, et M.K haiglasseviimise päeval oli nende ühises elukohas külas V koos elukaaslasega, joodi piiritust ja veini, kodus oli ka M.K , ta ei mäleta, kas M.K ka alkoholi tarvitas. Kui alkohol otsa sai kutsus V neid oma elukohta joomist jätkama, ta ei läinud V juurde jäi koju magama, ta ei mäleta täpselt mida tegi N.H , ta ei mäleta, et oleks sel õhtul poes käinud. Ta ei tea kuidas M.K vigastada sai, arvab, et M.K võis maja juures millegi otsa kukkuda, varem on ta näinud, et M.K olles alkoholijoobes sageli kukkus ja viga sai.

3 Tunnistaja V B kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb N.H juba lapsest saadik, tunneb ka tema ema M.K teab, et viimane on terve elu alkoholi kuritarvitanud ja N.H lapsena halvasti kohelnud ja peksnud. Teab ka seda, et N.H on koos emaga alkoholi tarvitanud, et ja et nad on tülitsenud selle pärast, et ema on salaja ära joonud peaparanduseks jäetud alkoholi. Ta on näinud M.K vigastusi, kui ta nende kohta küsis ütles M.K talle, et ära parem küsi, N.H seletas ema vigastusi kukkumistega. Tema ütlustest nähtub, et süüdistuses nimetatud päeval läks ta koos oma elukaaslasega N.H külla, kodus olid ka V.K , kes magas ja M.K , kes nendega koos ei joonud. Eelnevalt oli N.H tal külas käinud ja nad olid koos džinni ja õlut joonud. Nad jõid paar tundi ja kui nende kaasavõetud viinapudel tühjaks sai läksid nad u kl 18.00 paiku oma elukaaslasega koju. Samal õhtul kella 23.00 paiku tuli N.H tema juurde ja rääkis, et kiirabi oli ema ära viinud. Tema ütlustest nähtub veel, et M.K tervis oli halb, liikus seina najal, kaugemal ei käinud, on näinud teda õues trepil istumas ja maja nurga juures sõpradega rääkimas. Ta on näinud, et N.H on ema näkku löönud aga see oli varasemal ajal, viimasel ajal N.H austas oma ema ja tahtis, et ema nii palju ei jooks. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et M. K esines kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhul, mis põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse, oli ka teisi vigastusi, mis põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse. Torke-lõikehaav alakõhul on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist noaga, tõenäoliselt 9.02.2006. Märgitakse, et ravidokumentides puuduvad andmed M. K alkohoolse joobe esinemise või selle puudumise kohta. Aktist nähtub veel, et M. K hospitaliseeriti 10.02.2006 erakorralise haigena eelmisel päeval toimunud peksmise tõttu, patsient toimunut ei mäleta, temaga oli raske kontakti saada. DNA-ekspertiisiaktist nähtub, et N. H riietelt DNA analüüsiks võetud proovi DNA profiil on kokkulangev M K võrdlusproovist määratletud DNA-profiiliga. Häirekeskuse Ida-Eesti keskuse kirjast nähtub, et 10.02.2006 kell 17.51.48 helistas keskusesse vene keelt kõnelev meesterahvas, kes teatas, et tema juurde tuldi ja paluti kutsuda kiirabi, kiirabi soovis oma emale M K kutsuda tütar aadressile xxxx, kutse töötluse käigus sai päästekorraldaja teada, et emal on paha ja oksendab, muid kaebusi ei olnud. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et N. H peeti kinni 12.02.2006 kell 13.00. Joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtub, et 11.02.2006 kell 11. 30 tuvastati N H alkoholijoove.

Kontrollides KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu N.H tegevuses saab kohus lähtuda eelkõige kohtuarstliku ekspertiisi aktist ning kannatanu ja süüdistatava ütlustest. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et M. K esines kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool alakõhul, mis põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse ning et see on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et löögist noaga. M.K ütlused juhtunu kohta on napid ja vastuolulised. Kui ühel ülekuulamisel on ta rääkinud noaga vehkimisest ja noaga ähvardamisest N.H poolt, siis järgneval korral väidab ta, et sellist tegevust N.H poolt ei olnud, et võib-olla ta hoopis kukkus ja sai viga. Samas annab ta ütlusi selle kohta, et vigastuse saamise päeval oli neil külas V ja joodi samagonni, et seejärel kõik lahkusid, et hiljem tuli N.H üksi tagasi, tema oli sel ajal läinud õue, et seal alkoholi tarvitada, tütar oli talle öelnud, et aitab joomisest, arvab, et siis võis tütar teda lüüa, ta jäi trepile istuma ja edasist ei mäleta. Mõlemal ülekuulamisel on ta kinnitanud, et ei mäleta ja ei oska selgitada mil viisil ta kõhuhaava sai, ta pole kordagi öelnud, et N.H teda noaga lõi. 01.03.2006. toimunud ülekuulamisel on ta kurtnud, et pea udutab, järgmisel ülekuulamisel ei mäleta ta eelnevat ülekuulamist ega eelnevalt antud ütlusi. Ka kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et hospitaliseerimisel M.K toimunut ei mäleta. M.K ütlusi hinnates pole võimalik kindlaks teha, kas tema ütluste fragmentaarsus ja vastuolulisus on tingitud tema tervislikust seisundist, asjaolust, et juhtunu ajal oli ta

4 alkoholijoobes või soovist mitte anda oma tütart süüstavaid ütlusi milline õigus tal KrMS § 71 alusel on. N.H on kogu kriminaalmenetluse vältel eitanud M.K noaga löömist. Noaga löömise kohta pole kohtus ütlusi andnud ka tunnistajad V.B ja V.K . Vastuolud N.H , V.B ja V.Krutõhi ütlustes nende tegevuse kohta süüdistuses märgitud päeval on ilmselt seletatavad asjaoluga, et nad nii sellel kui eelnevatel päevadel tarvitasid alkoholi ja võivad seetõttu erinevatel päevadel toimunud sarnaseid sündmusi segi ajada. Samas pole need vastuolud ka sellised mis kummutaksid N.H ütlused selle kohta, et ta kodust ära käis ja tagasi tulles M.K väljast leidis, tuppa viis ja viimase palvel hiljem kiirabi kutsus. V.B ütlustest nähtub, et sel ajal viibis ta kodus ja seega ei saa ta N.H ütlusi ei kinnitada ega ümber lükata, V.K on öelnud, et ta oli purjus ja magas ja ei mäleta, et ta oleks väljas käinud. Kohtu arvates rajaneb N.H esitatud süüdistus oletusel, millistele süüdimõistvat kohtuotsust rajada ei saa. Pole võimalik omistada N.H M.K noaga löömist üksnes seetõttu, et tunnistajad V.B ja V.K kohtueelsel menetlusel on tunnistanud, et N.H on varem oma ema löönud, et väidetavalt puuduvad teised isikud kes oleksid saanud M.K vigastuse tekitada. Tõendid M.K liikumisvõime ja –harjumuste kohta on vastuolulised, samas nähtub tema enda ja tunnistajate ütlustest, et ta suutis kepi ja käru abil vähemalt majast väljas käia ja seega ei saa tõendatuks lugeda, et ta kõhuhaava just majas sees sai ja pole välistatud, et N.H võis ta väljast haavatuna lebamas leida. Kohus ei saa rajada N.H süüdimõistvat otsust M.K eeluurimisel antud vastuolulistele ütlustele millistes ta kaudselt N.H süüstab olukorras, kus kohtul puudub võimalus neid vastuolusid selgitada ja N.H pole võimalik tema suhtes süüstavaid ütlusi andnud isikut küsitleda. Eeltoodust nähtub, et kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise kohta N.H tegevuses, eelnevast tulenevalt puudub võimalus ja vajadus analüüsida teiste süüteokoosseisu elementide esinemist ja N.H tuleb temale esitatud süüdistuses õigeks mõista. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § §179, §181, § 311-317 kohus

Otsustas:

Natalja Hrabrova süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4- 25 lg 2 järgi õigeks mõista. Natalja Hrabrova süüdistuses KarS § 122 järgi õigeks mõista. Natalja Hrabrova süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi õigeks mõista. Tõkend elukohast lahkumise keeld Natalja Hrabrova suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid- noad ja N.Hrabrova kasukas, kampsun, dressipüksid ( asuvad Ida PP Rakvere osakonna asitõendite hoiuruumis) tagastada Natalja Hrabrovale kohtuotsuse jõustumisel. Kohtukulu- kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 2875.00 krooni, DNA ekspertiisi maksumus 5840.00 krooni, toimiku paljundamise kulud 7.00 krooni ja 19.40 krooni ja õigusabi eest vandeadvokaat Kristel Vedrole väljamaksmisele kuuluvad summad 10950.40 krooni ja 2360.00 krooni (s.h. käibemaks 18 %) jätta riigi kanda. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Kohtunik

/allkiri/

T.Kullerkupp Rahvakohtunikud

/allkirjad/ E.Šalk, R.Vilson

5 Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 30. oktoobril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures Viru Ringkonnakohus otsustas: Jätta muutmata Viru Maakohtu 17.06.2008 otsus Natalja HRABROVA õigeksmõistmises KarS § 118 p 1 järgi.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Nooremreferent

I.Golubev