Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
EE ·

1-08-7063\21-08-7063\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Linnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7063 (07237601103) Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi N.F-i süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav N.F eluk xxx ik XXX , , Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 kl, ei tööta, varem...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Linnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-7063 (07237601103) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi N.F-i süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav N.F

eluk xxx ik XXX , , Eesti Vabariigi kodanik, haridus 6 kl, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata

Kaitsja advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, 306, 311,312,313,315.

Tunnistada süüdi

järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) N.F KarS § 118 p 1 aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt N.F-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse

2
(kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

Kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub

6
(kuus) kuud vangistust. 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust ei pöörata täitmisele kui N.F 3 (kolme) aasta jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli

ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata N.F-ile kriminaalhooldaja

Tallinna Vangla

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on N.F kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1.
elama kohtu määratud alalises elukohas;
2.
ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.
alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisest kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5.
saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.11.2007.a., so 2

päeva, koheselt ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Katseaja algust arvata alates 10.06.2008.a.

Kohaldada N.F-i suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 10.06.2008.a.

Välja mõista N.F-ilt riigituludesse sundraha 2500 krooni ja kohtukulud 1000 krooni. Kohtukulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

N.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 22.11.2007 kella 10.45 paiku

viibides Sotsiaalmajas lõi noaga selja piirkonda sotsiaalmaja komandanti VK’it põhjustades

rindkere tagaseina lahtise haava, mille tüsistusena kujunes traumaatiline õhkrind, s.o eluohtliku tervisekahjustuse.

Seega N.F, tekitades raske tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu elule pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ja seletab, et 22.11.2007.a. oli ta oma toas xxx. Kuna ta tundis ennast halvasti, siis nuusutas atsetooni. Tuppa tulid sotsiaalmaja töötajad ning nõudsid, et ta hakkaks tuba koristama. Tal viskas üle ning ta lõi noaga V / tl 40-44,88-90/.

Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema omaksvõtvate ütluste tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- kannatanu VK ütlustega selle kohta, et 22.11.2007.a. läks sotsiaalmaja juhataja

korraldusel M. L koristama N.F-i tuba, kuid N.F ajas ta välja. Juhataja andis korralduse moodustada komisjon ja see asi ära korraldada. Komisjoni kuulusid peale tema veel M. L , V. K ja A. M . Ta palus N.F toast mõneks ajaks väljuda, et tuba saaks koristada. N.F hakkas neid tõukama ja toast välja ajama. Nad lahkusid toast ja tema võttis kaasa nitrolahusti pudeli. Ta helistas korrapidaja ruumist juhatajale ning hakkas minema teise majja, et lahusti pudel juhataja kätte viia. Koridoris ta tundis lööki

selga ning nägi, et korrapidaja püüab N.F-ilt nuga ära võtta. Ta toimetati haiglasse, kus tuvastatu õhkrind ning ta jäeti kolmeks päevaks ravile / tl 20-23/;

- tunnistaja ML ütlustega selle kohta, et 22.11.2008.a. läks ta koos V. K ja V. K N.F-i

tuppa, kuna seda oli vaja koristada. S. Kivikangus lebas voodis ja hingas sisse lahustit. V. K võttis lahusti pudeli ära ning N.F tahtis Talle kallale minna. V. K surus N.F-i voodile ning nad lahkusid toast. Ja läksid korrapidaja ruumi poole. N.F tuli neile järgi ja nõudis lahusti pudelit ning vehkis kätega. Seejärel nägi ta N.F-i käes nuga. V. K oli segaduses ning ei saanud aru miks tal jope katki on / tl 11-14/;

- tunnistaja A. M ütlustega selle kohta, et 22.11.2007.a. läks ta koos V. K ja V. K S.

kivikanguri tuppa, kuna seda oli vaja koristada. V. K võttis N.F-ilt ära atsetooni pudeli ja kavatses selle viia teise majja. N.F jooksis noaga V. K järele ja lõi noaga /tl 15-18/;

- kohtuarstliku ekspertriisi akti nr 339 eksperdiarvamusega, mille kohaselt tuvastati V. K

rindkere tagaseina lahtine haav, mille tüsistusena kujunes traumaatiline õhkrind. Tegemist on eluohtliku tervisekahjustusega /tl 62-64/;

- asitõendi vaatlusprotokolliga jt kirjalike materjalidega:

Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 90 eksperdiarvamuse kohaselt ei põe N.F

vaimuhaigust ega nõdrameelsust, temal ei esine nõrgamõistuslikkust. Temal esineb segatüüpi isiksusehäire (põhjuseks sotsiaalsed kasvutingimused, atsetooni pikaajaline kasutamine ja tõenäoliselt sellest tingitud aju orgaaniline kahjustus), mis ei ole oma raskuselt selline, mis takistaks

temal inkrimineeritava teo ajal, vaatamata samal ajal esinenud atsetooni sissehingamisest tingitud

joobele, aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt sellele oma käitumist juhtimast, st oli süüksarvatava teo ajal süüdivusseisundis. Ta on võimeline esinema kohtus ja kandma karistust /102- 103/.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et N.F tekitas kannatanule tahtlikult eluohtliku kehavigastuse Tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p 1 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ning õiguskorra

kaitsmise huvisid. N.F-i karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras korduvalt karistatud. N.F ei tööta ning elab sotsiaalmajas. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt nuusutab ta pikema aja vältel toksilisi aineid ning esineb segatüüpi isiksusehäire, mille põhjuseks on sotsiaalsed kasvutingimused, atsetooni pikaajaline kasutamine ja

tõenäoliselt sellest tingitud aju orgaaniline kahjustus. Kohus leiab, et arvestades N.F-i

isikut iseloomustavaid andmed, on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik ka juhul, kui mõistetud vangistus jäetakse osaliselt täitmisele pööramata.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, siis jätab kohus osa kuludest riigi kanda.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik