1-08-2249\13 · 1-08-2249\13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-08-2249

Ei kuulu avalikustamisele

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juunil 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-2249 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk

Kriminaalasi Aivar Rajapuu süüdistuses KarS §-de 141 lg.1; 199 lg.2 p.4 ; 329 ja 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 4. aprilli 2008.a. otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatav Aivar Rajapuu ja advokaat Talvi Vaske Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav

Aivar Rajapuu, ik. 36303220010, töökoht X eluk. X varem seitsmel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 1.märtsil 2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 330 järgi vangistusega 4 kuud ja 26 päeva; alates 14.novembrist 2007.a. viibib vahi all;

Kaitsjad advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 4.aprilli 2008.a. otsus Aivar Rajapuu suhtes jätta sisuliselt muutmata. Täpsustada sama kohtuotsuse resolutiivosa, täiendades 1. punkti esimest lauset pärast sõna ”ning”

sõnadega: ” KarS § 63 lg.1 alusel”. Advokaat Talvi Vaske apellatsioon rahuldada osaliselt, Aivar Rajapuu apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 11. juunil 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 4. aprilli 2008.a. otsusega tunnistati Aivar Rajapuu süüdi: KarS §-de 424 ja 329 järgi ning karistati KarS § 424 järgi 1 a. pikkuse vangistusega; KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati 8 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 141 lg.1 järgi ja karistati 3 a. 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 64 lg.1 alusel mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest vangistus pikkusega 4 a. ja 6 kuu, mille tähtaega 1/ 3 võrra vähendati ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 a. pikkune vangistus. A. Rajapuu tunnistati KarS § 329 ja § 424 järgi süüdi selles, et tema, olles varem karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, alkoholijoobes ja mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, rikkudes kohtuotsusega seatud mootorsõiduki juhtimise keeldu, juhtis Harjumaal, Jõelähtme vallas, 23. detsembril 2006.a., Peterburi maanteel, sõiduautot Chrysler Voyager ning 26. detsembril 2006.a., Vana – Narva maanteel, sõiduautot Saab 9000. KarS § 199 lg.2 p.4 järgi tunnistati A. Rajapuu süüdi selles, et olles varem varguse eest karistatud isikuks. 10. novembril 2007.a., Tallinnas, Tartu mnt.87, varastas Boultbee Sikupilli OÜ –le kuuluva prügikasti, väärtusega 3 174 kr. ja 20 senti ning 13. novembril 2007.a varastas samast kohast Bout Sikupilli OÜ-le kuuluv prügikasti, väärusega 3 174 kr. ja 20 senti. KarS § 141 lg.-1 järgi tunnistati A. Rajapuu süüdi selles, et tema, 29.märtsil 2007.a., Tallinnas, Majaka tn. 23-12 korteris, füüsilist vägivalda ja ähvardust kasutades, astus kannatanu t * * tahte vastaselt temaga suguühtesse.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Süüdistatav A. Rajapuu ja advokaat T. Vaske ei vaidlusta apellatsioonides maakohtu otsust A. Rajapuu süüditunnistamises KarS § 199 lg.2 p.4 ning § 329 ja § 424 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises. Advokaat T. Vaske apellatsiooni kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuna süüdistatavale KarS § 329 ja § 424 järgi karistuse mõistmisel pole aluseks võetud KarS § 63 lg.1.-st. Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides vaidlustatakse maakohtu otsust A. Rajapuu KarS § 141 lg.1 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas. Apellantide hinnangul olnud süüdistatav A. Rajapuu kannatanu * * suguühtes viimase nõusolekul. Vägivalla kasutamise ja kannatanu tahte vastaselt suguühtesse astumise kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad. Kannatanu * *ja tunnistaja * * olid politsei sündmuskohale

saabudes alkoholijoobes. Kannatanu ütlused juhtunu kohta olid ebatäpsed ja vägistajat ta politseile kirjeldada ei osanud. Kannatanu enda käitumine võis ahvatleda süüdistatavat sugulisse vahekorda astuma. 29.märtsil 2007.a. kannatanu arstlikul läbivaatusel pole tema kaelal kägistamisele viitavaid vigastusi leitud. 2. aprillil 2007.a. kohtuarstlikul ekspertiisil tuvastatud nahaalused verevalumid seljal, paremal õlaliigesel ja käel võisid olla saadud pärast 29. märtsi sündmusi. Süüdistatava väidetel ta kannatanu suhtes mingit psüühilist ega füüsilist vägivalda ei kasutanud. Koos tarvitati alkoholi, vesteldi ja seksuaalvahekorda astuti vastastikusel nõusoleku. Vahekorra järel kannatanu mingit pahameelt ei väljendanud. Enne korterist lahkumist avastanud süüdistatav raha puudumise oma rahakotist ja selle raha leidis ta kannatanu hommikumantli taskust. Ülekuulamisel antud ütlustes esinevaid lahknevusi põhjendab süüdistatav A. Rajapuu asjaolu, et esimese ülekuulamise ajal ta kannatanu perekonnanime ei teadnud. Seetõttu eitas politsei poolt nimetatud perekonnanime kandva isikuga seksuaalvahekorras olemist. Saanud teada Olga perekonna nime, võttis apellant järgneval ülekuulamisel omaks selle isikuga sugulises vahekorras olemise fakti. Veel kinnitab apellant, et ta on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, pole kunagi kedagi vägistanud ega isikuvastaseid kuritegusid toime pannud. Apellandid taotlevad maakohtu otsuse tühistamist A. Rajapuu süüdimõistmise osas KarS § 141 lg.1 järgi ja ta selles süüdistuses õigeksmõistmist. Lisaks taotleb kaitsja A. Rajapuule KarS § 329 ja § 424 järgi KarS § 63 lg.1 alusel ühe karistuse mõistmist.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et apellatsioonimenetluses pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust süüdistatava A. Rajapuu KarS § 199 lg.2 p.4, § 329 ja § 424 järgi süüditunnistamises ega nende kuritegude eest mõistetud karistuste määrade osas. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et maakohtu otsuse vaidlustamisel süüdistatava A. Rajapuu KarS § 141 lg.1 järgi süüdimõistmise ja karistamise osas toetuvad apellandid sisult samadele väitetele, mis süüdistatava A. Rajapuu kaitsepositsioonina olid esitatud esimese astme kohus ning millised on kummutatud Harju Maakohtu 4. aprilli 2008.a. otsuse põhiosas esitatud tõendite analüüsil tuginevate maakohtu järeldustega. Apellatsioonides pole esitatud ega ringkonnakohtu istungil selgunud ühtegi kriminaalasja õigeks otsustamiseks tähtust omavad faktilist asjaolu, mis kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäänuks maakohtu tähelepanuta või tõendite kogumis hindamata ning ringkonnakohtus kontrollituna võiks seda kahtluse alla esimese astme kohtu otsuse põhjendatuse või seaduslikkuse. Kriminaalasja lühimenetluse korras arutamisel ja kohtuotsuse tegemisel on maakohus järginud KrMS 9. peatüki 1. jaos sätestatud korda. KarS § 141 lg.1 järgi kvalifitseeritav vägistamine eeldab, et suguühendus oleks kannatanu tahte vastane. Suguühte saavutamiseks kannatanu oma tahtele allutamise vahendina kasutab süüdlane vägivalda. Vägivald võib avalduda kehalises väärkohtlemises kui ähvarduses, milles kannatanule väljendatakse või talle teadvustatakse kahju tekitamise võimalust ning piisab kui kannatanu põhjendatult pidas ähvarduse täideviimist võimalikuks. Kannatanu O. Maritševa on ülekuulamisel korduvalt antud ühetaolisi ütlusi selles, et ta ei nõustunud süüdistatava A. Rajapuu ettepanekuga seksuaalvahekorda astumiseks ning süüdistatav A. Rajapuu püüdis jõuga kannatanu vastupanu ületada ning sugulisse vahekorda astud. Kui kannatanu palus süüdistatavalt enda jõuga kehtestamise lõpetamist ja püüdis süüdistatava haardest vabaneda, haaras süüdistatav A. Rajapuu kannatanul kaelast, sulges

käega suu ja nina. Süüdistatav ähvardas kannatanut lüüa ja ellu jätta siis kui kannatanu vastupanu lõpetab ning astus kannatanuga suguühendusse. Ringkonnakohtu seisukohalt on maakohus põhjalikult motiveerinud, miks hinnatakse kannatanu * * ütlusi tema vägistamises süüdistatava A. Rajapuu poolt usaldusväärseks ning süüdistatava R. Rajapuu ütlusi ebausaldusväärseks selles, et suguühe toimus kannatanu nõusolekul. Ringkonnakohtu istungil ütlusi andes ei osanud A. Rajapuu selgitada, mille põhjal sai ta aru või järeldas, et kannatanu * * oli nõus temaga seksuaalvahekorda astuma. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vägistamises kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Rajapuu esmalt andnud ütlusi vaid tunnistaja * * kohtumise ja * nimelise naise korteris alkoholi pruukimise asjaoludes. Kannatanu * * sugulises vahekorras olemist on kahtlustatavana ülekuulatud A. Rajapuu tunnistanud alles pärast DNA ekspertiisi arvamuse andmist, s.t. teiste vaieldamatute tõendite survel. Seetõttu on ainetu apellatsioonide väide, nagu takistanuks kannatanu perekonnanime mitteteadmine, vägistamises kahtlustatavana ülekuulataval A. Rajapuul, ütluste andmist kannatanuga sugulises vahekorras olemise kohta. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooni väitega selles, et kannatanu * * kohtuarstlikul ekspertiisil tuvastatud verevalumid seljal, paremal õlaliigesel ja käel võisid olla põhjustatud muul ajal ja viisil kui 29. märtsil 2007.a. asetleidnud vägistamise ajal. Kannatanu * * on ülekuulamisel 7. jaanuaril 2008.a. antud ütlustes ise selgitanud, et arstlikul ekspertiisil tuvastatud verevalumid pole seotud vägistamisega. Süüdistatav A. Rajapuu kannatanut ei löönud, vaid surus kõri, suu ja nina kinni, et ta ei saaks karjuda. Seejärel süüdistatava ähvardas kannatanu uimaseks ( ülekuulamisprotokollis kasutatakse väljendit „tajutuks“ ) lüüa ning teha temaga mida ise soovib. Süüdistatava A. Rajapuu füüsilise jõu ülekaal, kannatanu suulise protesti ning vahetu tõrjumise tähelepanuta jäämine asetas viimase olukorda, kus süüdistatava A. Rajapuu ähvardus - kannatanu jätkuval vastupanul ta uimaseks lüüa ning siis kõik võimalikul viisil vägistada - oli hirmunud kannatanule * * põhjendatult reaalne ning allutas ta süüdistatava A. Rajapuu tahtele. Asjaolu, et kannatanu * * teatas kohe süüdistatava A. Rajapuu korterist lahkumise järel vägistamisest telefonitsi politseisse, toetab kannatanu ütlusi selles, et suguline vahekord toimus algusest peale tema tahte vastaselt ning tõendab, et kannatanu selline hinnang ei kujunenud aja möödudes tagant järele häbi, kättemaksu või muul isiklikul motiivil. Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooniga ka selles, et süüdistatava poolt toimepandud ühe teo eest, mis vastab eri süüteokoosseisudele KarS § 329 ja § 424 järgi pidanuks maakohus raskemat karistust ette nägeva KarS § 424 järgi ühe karistuse mõistmisel osundama KarS § 63 lg.1-l. Ringkonnakohtu seisukohalt on eelnimetatud puudus kõrvaldatav kohtuotsuse resolutiivosa täpsustamise korras, mis ei mõjuta kohtulahendi arusaadavust ega halvenda süüdistatava A. Rajapuu olukorda. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 342 lg.3 p.1 antud õigust ei pea vajalikuks nende kordamist. Karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse süüdistatava A. Rajapuu süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Põhistatud on vangistusega karistamist ning karistused on mõistetud seaduses kehtestatud sanktsioonide piires.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg. 1 p.2 ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 4. aprilli 2008.a. otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle resolutiivosa 1. punkti sõnastust, lisades sinna viite KarS § 63 lg. 1-e. Aivar Rajapuu apellatsioon jätta rahuldamata. Advokaat Talvi Vaske apellatsioon osaliselt rahuldada.

I. AMANN

I. KESKÜLA

M. PREIMER