1-08-3424\15 · 1-08-3424\15 · Tartu Ringkonnakohus

- 1 -

1-08-3424

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2008. a Tartu Kriminaalasja number 1-08-3424 (08260100643) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 25. aprilli 2008 otsus Süüdistatav M.L Isikukood: XXX, elukoht: XXXX XX Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kaitsja advokaat Aivar Hindi apellatsioon. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta M.L kaitsja apellatsioon Tartu Maakohtu 25.04.2008 otsuse peale kriminaalasjas 1-08-3424 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 25. aprilli 2008 otsusega mõisteti M.L süüdi KarS § 329 järgi ning karistati vangistusega 8 kuud.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ja vangistus 7 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata, kui M.L ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Maakohus arutas M.L-ile KarS § 329 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, keda:

- 2 - - 31.01.2005 Tartu Maakohtu otsusega karistati KarS § 424 ja § 329 alusel 1 aasta ja

9 kuu vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks,

(kohtuotsus pöörati täitmisele 30.03.2005 ARK Tartu Büroo poolt), juhtis

24.11.2007 kella 20.38 ajal Tartu linnas Puiestee X maja juures mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX , omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud Tartu Maakohtu otsuse; - 31.01.2005 Tartu Maakohtu otsusega karistati KarS § 424 ja § 329 alusel 1 aasta ja

9 kuu vangistusega ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks,

(kohtuotsus pöörati täitmisele 30.03.2005 ARK Tartu Büroo poolt), juhtis 26.01.2008 kella 04.27 ajal Tartu linnas Sõpruse sillal mootorsõidukit Audi A8

registrimärgiga XXX , omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu otsuse. Sellega pani M.L toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

M.L tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus leidis, et M.L on KarS § 329 sätestatud kuriteod toime pannud otsese

tahtlusega, sest olles eelnevalt karistatud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, pidi ta vähemalt möönma, et perioodil, kui kehtib

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keeld, ei täida ta sõiduautot juhtides varasemat kohtuotsust ja paneb sellega toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus võttis karistust kergendava asjaoluna arvesse M.L poolt maakohtus avaldatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.

Kriminaalasjas kogutud tõendeid uurides ilmnes, et süüdistuses kajastatud teise

kuriteo episoodi pani M.L toime ajal, kui esimeses episoodis oli kohtueelne

uurimine jõudnud lõppstaadiumisse. Seega ei suutnud M.L mõjutada

õiguskuulekalt käituma ka oht uue karistuse ees või asjaolu, et tema edaspidine õiguskuulekas käitumise võiks mõjutada uut määratavat karistust. Maakohus leidis, et karistuse mõistmisel ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et M.L

on varem kahel korral karistatud mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest.

Arvestades asjaolu, et M.L käitumist ei ole varasemad karistused mõjutanud ja ka asjaolu, et osa varem mõistetud väärteotrahvidest on käesoleva ajani tasumata ning

ka M.L enda poolt avaldatut, et tema perekond on varalises mõttes keerulises

olukorras, ei pea kohus võimalikuks M.L karistada sanktsioonis ettenähtud

kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Tulenevalt süü suurusest ja

üldpreventatiivsetel kaalutustel tuleb maakohtu arvates mõista M.L-ile karistus

vastava sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, seega vangistus üle 6

kuu. Arvesse võttes kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, pidas maakohus põhjendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

- 3 - Tuginedes M.L käitumisele antud hinnangule, leidis maakohus, et puudub põhjus M.L täielikult vangistuse kandmisest tingimisi vabastada. Maakohus leidis, et M.L puhul piisab karistuse eesmärgi täitmiseks lühiajalisest, nn „šokivangistusest“.

M.L kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud

karistuse osas ning mõista M.L-ile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,2 alusel määrata, et mõistetud tähtajaline vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui M.L

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Apellant on seisukohal, et mõistetud karistus ei ole täiel määral kooskõlas kuriteo raskuse ja süüdimõistetu isikuga.

Reaalse vangistuse kohaldamisega satub M.L perekond raskesse materiaalsesse olukorda, kuna M.L sissetulekud on seni taganud perekonna normaalse toimetuleku.

Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. M.L väitel ei piisaks perekonna ülalpidamiseks üksnes tema abikaasa sissetulekutest, kuna abikaasa saab oma töökohalt

töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest ei piisaks isegi korteriüüri (üüri ja kommunaalkulude) täies ulatuses tasumiseks.

M.L töötab OÜ-s XXX ja on nimetatud äriühingu juhatuse liige. Kuna ta omab

viidatud äriühingus enamusosalust ning juhatuse liikmena tegeleb äriühingu asjaajamisega s.h lepingute sõlmimise, materjalide varumise ja toodangu realiseerimise

jm oluliste küsimustega, siis on hädavajalik tema igapäevane osavõtt ettevõtte juhtimisest.

Maakohtu istungil avaldas süüdistatav M.L , et püüab edaspidi käituda

seaduskuulekalt ning kahetseb toimepandud kuritegusid puhtsüdamlikult. Ka on ta

püüdnud järjepidevalt vähendada varasematest kriminaal- ja väärteomenetluste

seonduvaid menetluskulusid ja trahvisummasid, mida tõendavad õiendid kriminaaltoimikus kohtutäituritelt. Ka nimetatud kirjalikud tõendid kinnitavad asjaolu, et

M.L soovib ja suudab täita temale mõistetud karistusi ning ei ole karistuste suhtes ükskõikne.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.L puhul on tegemist isikuga, kes

järjekindlalt ignoreerib jõustunud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmist.

27.10.2003 kohtuotsusega karistati teda KarS § 424 järgi ja ühtlasi võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 31.05.2005 kohtuotsusega tuli teda karistada nii KarS § 424 kui ka 329 järgi. Juba 27.10.2005 kohtuotsusega karistati teda jälle KarS § 329 järgi.

Vaidlustatud kohtotsusega mõisteti ta süüdi uuesti KarS § 329 järgi ja seda kahes episoodis. Taoline käitumine viitab M.L kangekaelsele tahtmatusele täita kohtuotsust,

mistõttu tema karistamine 8-kuulise vangistusega, millest vaid 1 kuu tuleb ära kanda

reaalselt, on kooskõlas KarS § 56 sätetega ja sellise karistuse kergendamine väljuks

nimetatud sätte eesmärkidest. Ringkonnakohus leiab, et 1 kuulise reaalse vangistuse

ärakandmine ei mõjuta oluliselt perekonna olukorda ega ka tööalaseid võimalusi. Maakohtu põhistustega M.L-ile mõistetud karistuse kohta tuleb täiel määral nõustuda ning M.L karistuse kergendamiseks puudub igasugune alus.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar