1-05-1731\19 · 1-05-1731\19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 14.05.2008.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Kristel Eliste

Kaitsja Matti Reinsalu

Süüdistatav Z.Z, , isikukood xxx kriminaalkorras karistamata, elukoht xxx töökoht puudub

Süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi

Menetluse liik üldmenetlus

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Z.Z KarS § 298 lg 1 - § 25 lg 2 - § 26 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta

KarS § 73 alusel karistust täitmisele mitte pöörata, kui Z.Z ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Välja mõista Z.Z-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-05-1731 ja viitenumber 2800049777.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta või maksekorralduse koopia esitada Harju maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Kriminaalasi nr. 1-05-1731

2

Asitõend – altkäemaksu objektiks olnud sularaha summas 3000 krooni (hoiul Põhja Politseiprefektuuri kassas) – KarS § 301 ja § 83 alusel konfiskeerida riigituludesse.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS Z.Z süüdistatakse selles, et tema, olles 31.01.2005.a. Järvamaal Julgestuspolitsei poolt

kinni peetud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiselt ning eesmärgiga muuta tema poolt

31.01.2005.a. AS-s Järvamaa Haigla antud ja SA-sse Põhja-Eesti Regionaalhaigla analüüsi

teostamiseks saadetud vereproovi tulemust, andis 03.02.2005.a. kella 12.30 paiku Tallinnas

Sütiste tee 19 asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaigla diagnostikakliinikus kliiniku laborispetsialistile KL altkäemaksu 3000 krooni, pistes sularaha KL kitlitaskusse.

Sellise tegevusega pani Z.Z toime altkäemaksu andmise , s.o. KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED Z.Z eitas oma süüd altkäemaksu andmises. Ta tunnistas, et käis 03. veebruaril 2005.a.

Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboris, kus otsis üles KL ja koridoris surus talle raha

3000 krooni kitli taskusse, öeldes, et tuli vereanalüüsi eest tasuma. Z.Z ütlustest tulenevalt ei olnud raha mõeldud altkäemaksuna, vaid see oli tasu vereanalüüsi tegemise eest. Z.Z ütluste kohaselt peeti ta 31.jaanuaril 2005.a. politsei poolt kinni, pandi puhuma ja tuvastati joove. Kuna ta ei olnud politsei otsusega nõus, läks hiljem omaalgatuslikult Järvamaa haiglasse vereanalüüsi andma ja maksis selle eest 120 krooni. Haiglast öeldi, et analüüs viiakse

Tallinnasse. Infoliini kaudu uuris välja, et vereanalüüse tehakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas

Sütiste teel. Sinna helistades rääkis ta laborandi KLja sai temalt teada, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboris tehakse tõepoolest vereanalüüse. Uurimata, kas tema analüüsiks antud veri oli ikka sinna haiglasse saadetud ning analüüsi tegemise eest tasumise korda, arvas ta oma peaga, et talle ei anta vereanalüüsi vastust kätte enne, kui ta on selle eest tasunud. Nii läkski ta KL juurde vereanalüüsi eest tasumise eesmärgiga.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et süüdistatava enda ja tunnistajate KL, KTja AKütlustega ning KL poolt kirjutatud seletuskirja ja KL fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolliga on tõendatud, et 3.veebruaril 2005.a. pistis Z.Z PER diagnostikakliinikus KL kitlitaskusse 3000 krooni. Tunnistaja KL ütluste kohaselt tegeles ta 3.veebruaril 2005.a. oma tavapäraste tööülesannetega, kui laborisse astus võõras mees ja soovis temaga rääkida. Mees ei tahtnud ruumis sees rääkida, kuna seal oli veel teisi inimesi. Ta soovis rääkida nelja silma all ja nad läksid koridori. Vestluse

sisu tunnistaja täpselt ei mäletanud, kuid see oli alkoholiteemal ja seotud KL tööga. Meesterahva jutt oli segane, ta seletas midagi väga ebamääraselt alkoholiga seoses. KL sai aru

vaid niipalju, et mees oli puhunud, oli verd andnud alkoholiprooviks ja seoses sellega oli

tekkinud probleem. Mida meesterahvas tegelikult tahtis, seda ta täpselt ei seletanudki. Tema

püüdis meesterahvale selgeks teha, et ei saa aidata võõrast inimest tema probleemi lahendamisel. Siis võttis meesterahvas taskust raha, ulatas tema suunas ja kui ta raha vastu ei võtnud, pistis selle tema kitli taskusse. Ta võttis raha taskust välja, pakkus seda korduvalt tagasi, kuid mees raha tagasi ei võtnud ja läks minema.

Tõendiks selle kohta, et KL kitlitaskusse 3000 krooni pannud meesterahvas oli Z.Z, on äratundmiseks esitamise protokoll (lk. 12), mille kohaselt on KL talle näidatud fotodel tundnud

3 ära fotol nr. 3 oleva meesterahva kui isiku, kes käis 03.02.2005.a. laboris temaga rääkimas ja kes jättis 3000 krooni tema kätte. Fotol nr. 3 on kujutatud Z.Z.

KL poolt SA PER Diagnostikakliiniku Juhatajale kirjutatud seletusest nähtub, et 03.02.2005.a.

Diagnostikakliiniku koridoris selgitas Z.Z, et tal oli mõõdetud alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus, mis oli tingitud eetrist, mida ta oli kasutanud hambavalu vastu. Ütles, et

andis paar tundi hiljem omal initsiatiivil vereproovi Järvamaa Haiglas ja soovis ise selle eest maksta. Siis võttis taskust kokkumurtud raha ja pakkus seda KLle. Kuna viimane keeldus raha vastu võtmast, pistis raha KLtaskusse. KLpüüdis korduvalt raha tagasi anda, kuid Z.Z keeldus seda tagasi võtmast ja läks minema (lk. 3).

Tunnistaja KT, kes oli diagnostikakliiniku laborijuhataja, ütluste kohaselt kohtus ta süüdistatava

Z.Z-iga kolm aastat tagasi labori koridoris. Z.Z oli käes paberileht tema ja KL nimedega ning ta küsis KLt. Mees oli närviline, ei tutvustanud ennast ning praktiliselt vestlust lõpetamata lahkus. Mõne aja pärast tuli tema kabinetti KL, olles endast väljas ja rääkis, et see

härra oli talle raha andnud analüüsi eest. KL olevat proovinud raha tagasi anda, kuid see ei õnnestunud, sest mees oli kiirelt lahkunud. Tema kabinetis loeti raha üle, seda oli 3000 krooni ja ta viis raha juristi kätte. KL kirjutas juhtunu kohta ka seletuskirja.

Tunnistaja Aivi Karu, kes töötas 2005.a. Põhja-Eesti Regionaalhaigla õigusosakonna juhatajana, ütluste kohaselt teatas talle tookord labori juhataja KT, et KL on antud mingi rahasumma ja et ta oli võtnud KLlt selle kohta seletuskirja. Rahasumma 3000 krooni pani ta esialgu seifi ja peale politseile avalduse kirjutamist andis raha politseile üle. Raha saamise asjaolude kohta teab ta KLlt ja KTilt kuuldu kohaselt niipalju, et üks mees olevat tulnud Lauri juurde ja toppinud talle

kitlitaskusse raha ja siis ära jooksnud. L ja T jutu põhjal võis raha andmine olla seoses alkoholianalüüsiga.

Rahasumma suurust tõendab õiend ja rahatähtede vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et raha oli viiesajastes kupüürides ja kokku 6 kupüüri ja summas 3000 krooni (lk. 32-35).

Süüdistatava kaitsja asus kohtuvaidluses seisukohale, et kohus peab kohtuotsuse tegemisel arvestama tõenditena ka KL kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohus kaitsja seisukohaga ei

nõustu, sest kohtuotsuses ei või kohus tugineda kohtueelses menetluses antud ütlustele, kui nende avaldamist ei ole seaduses sätestatud tingimustel kohtuistungil taotletud. Kriminaalasja

uuel arutamisel esimese astme kohtu poolt ei ole ükski menetlusosaline taotlenud KL

kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist, mistõttu kohus ei saa neid otsuse tegemisel arvestada, vaid peab lähtuma üksnes KL kohtuistungil antud ütlustest.

Ülalloetletud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudis kohus veendumusele, et raha

andmine Z.Z poolt KL on tõendatud. Sellise teo toimepanemist ei ole Z.Z ka

vaidlustanud. Vaidlus on raha andmise eesmärgis. Z.Z süüdistatakse raha andmises altkäemaksuna, tema ise väidab, et see oli vereanalüüsi tegemise eest tasumine.

Kohus leidis, et Z.Z väited selle kohta, et raha oli mõeldud tasuna tema poolt tellitud vereanalüüsi tegemise eest, on ümber lükatud tema enda tegevusega. Ükski normaalne inimene ei maksta ametiasutuses teenuse eest raha asutuse töötajale tasku pannes.

Z.Z kavatsuse vastu analüüsi teostamise eest tasuda räägivad järgmised asjaolud. Kui Z.Z eesmärk olnuks seaduslikul teel analüüsi eest tasumine, oleks ta võinud KL vestelda

ka laboris teiste töötajate juuresolekul, aga tema soovis vestelda KL kahekesi olles, n.ö. nelja silma all. Analüüsi eest tasumise probleemiga on loogiline esmaselt pöörduda haigla infosse või

labori juhataja poole, aga tema otsis konkreetselt KLt, kuna teadis, et viimane on

laborispetsialistina vastutav analüüside teostamise ja tulemuste eest. Kui inimene tuleb kliinikusse analüüsi eest maksmise eesmärgiga, siis uurib ta kõigepealt, kas peab üldse midagi

4 maksma, kui ta analüüsi andmise eest on juba tasunud ja kui peab maksma, siis kuidas, kellele ja

kui palju. Z.Z seda ei teinud, ei küsinud seda ka KLlt. Vastupidi ta ignoreeris KL vastuväiteid ja raha tagasi pakkumist. Kui Z.Z eesmärk oli ainult analüüsi eest tasumine,

pidi ta KL poolt raha vastuvõtmisele vastuvaidlemisest ja korduvalt raha Z.Z-ile tagasi pakkumisest ometi aru saama ja järeldama, et analüüsi eest tasuda ei ole vaja. Tema aga toppis

suvalises summas rahapataka laborispetsialisti taskusse, jättes isegi küsimata, millal ja kuidas analüüsi vastuse kätte saab. Ebaloogiline ja mittetõsiseltvõetav on Z.Z selgitus rahasumma suuruse kohta ja nimelt et

ta võrdles vereanalüüsi veeanalüüsiga, millega ta tööalaselt kokku puutub ja arvas, et vereanalüüs maksab umbkaudu samapalju kui veeanalüüs. Z.Z poolt välja öeldud raha andmise eesmärgis annab aluse kahtlemiseks ka Z.Z

olek. KLsõnul oli ta ebakindel, rääkis ebamääraselt, nii et KLei saanud arugi mida ta täpselt

tahtis. Kui inimene tuleb tellitud teenuse eest ausa tasumise kavatsusega, pole põhjust närvitsemiseks ja ebakindluseks. Samuti ei tutvustanud ta end KLle. Seega jääb arusaamatuks, kuidas Z.Z arvates viimane oleks pidanud teadma, kelle analüüsist jutt üldse käib. Mingi teenuse eest tasumisel ametiasutuses antakse vastu ka tasumist tõendav tšekk või kviitung. Z.Z lahkus kiiruga ega küsinud isegi tšekki. Kuidas tema arvates oleks ta hiljem saanud tõendada, et maksis vereanalüüsi eest?

Seega ei ole Z.Z käitumise põhjal võimalik tõlgendada raha andmist seadusliku

tegevusena – analüüsi tegemise eest tasu maksmisena. Z.Z-ile koostati 31.01.2005.a.

Järvamaal väärteoprotokoll mootorsõiduki joobes juhtimise kohta (lk. 49) ning olles isikuks, kelle varasem (21.06.2004.a.) karistus mootorsõiduki joobes juhtimise eest ei olnud kustunud,

ähvardas teda nüüd kriminaalvastutusele võtmine. Kriminaalvastutusest pääsemiseks oli vaja tõestada, et ta ei olnud alkoholijoobes ja selleks oli vaja, et tema poolt antud vereanalüüs näitaks alkoholi puudumist veres. Kuna kohus tõendite hindamisel tulemusena välistas raha andmise eesmärgina vereanalüüsi eest

tasumise, sai järelikult eesmärgiks olla vereanalüüsi tulemuste mõjutamine temale positiivses suunas. Kartes, et vereanalüüs võib näidata alkoholi olemasolu, püüdis ta laborispetsialisti KLt temale raha andmisega kallutada koostama vereanalüüsi vastuse sellisena, et see näitaks alkoholi puudumist. Kui Z.Z veres oleks tuvastatud alkohol, aga KL oleks kirjutanud vastuses vastupidist, on tegemist dokumendi võltsimisega, s.o. õigusvastase teoga. Seega oli Z.Z tegelik eesmärk raha andmisel soov, et KLpaneks tema huvides toime õigusvastase teo ja Z.Z poolt antud raha tuleb käsitleda altkäemaksuna.

Altkäemaksu andmise objektiivse koosseisu moodustab altkäemaksu andmine ametiisikule. Prokurör leidis, et KLei ole ametiisik ja seega ei ole tegemist lõpuleviidud kuriteoga ning palus

Z.Z tegevuse ümber kvalifitseerida altkäemaksu andmise kõlbmatule katsele. 15.03.2007.a. jõustus KarS § 288 uus redaktsioon. Seadusemuudatuse tulemusena on muutunud eraõigusliku juriidilise isiku ametiisiku määratlus. Isik, kellel on ametiisiku üldtunnused, võib olla käsitatav eraõiguslikus juriidilises isikus tegutsemise puhul ametiisikuna juhul, kui tegemist on isikuga, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb juriidilise isiku nimel ja tegu on toime pandud juriidilise isiku majandustegevuse sfääris.

Kuna SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla on eraõiguslik juriidiline isik, mille puhul isiku

tunnistamiseks ametiisikuks on peale Z.Z poolt kuriteo toimepanemist

Karistusseadustikus tehtud muudatusega seatud lisatingimused, on tegemist Z.Z suhtes

kergendava sättega ja KL ametiisikuks olemise küsimuse otsustamisel kuulub kohaldamisele 15.03.2007.a. jõustunud KarS § 288 uus redaktsioon. KL töötas Põhja-Eesti Regionaalhaigla Diagnostikakliiniku laboratooriumis laborispetsialistina. Ta ei kuulunud juriidilise isiku juhtimisorganisse ja talle ei olnud antud õigusi juriidilise isiku nimel tegutsemiseks. Seega kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et KL ei olnud ametiisik.

5

Otsustamaks kas Z.Z tegevust – KL raha kitlitaskusse panemist – saab kvalifitseerida altkäemaksu andmise kõlbmatu katsena, tuleb tuvastada süüdistatava subjektiivne arusaam KL ametiseisundist.

Altkäemaksu andmise puhul tavainimene üldjuhul ei mõtle sellele, kas isik, kellele ta altkäemaksu annab, on ametiisik või mitte. Tavainimene ei pruugi teadagi juriidilisi termineid. Inimene annab või pakub raha altkäemaksuna isikule, kelle puhul ta eeldab, et see inimene saab tema heaks midagi teha. Arvestades tunnistajate KL ja KT ning ka süüdistatava ütlusi, et ta otsis just KLt, samuti Z.Z ütlust selle kohta, et KL maksis raha just seepärast, et teadis, et KL on laboritöötaja, kes teeb vereanalüüse,

on tuvastatud, et Z.Z arusaama kohaselt oli just KL see töötaja Põhja-Eesti

Regionaalhaiglas, kellel oli võimalus tema vereanalüüsi tulemust paberi peal muuta, kui see oleks olnud alkoholisisaldust näitav. KarS §-st 26 lg 1 tulenevalt on kõlbmatu süüteokatse, mida ei saa objektiivselt lõpule viia. Isik

kujutab endale ette olukorda, mis oma objektiivse olemasolu korral muudaks tema teo

karistatavaks. On üldteada, et altkäemaksu andmine on kriminaalkorras karistatav ja seda ei saanud mitte teada ka Z.Z. Kuna KL tegelikult ei olnud KarS § 288 mõistes ametiisik, ei

saa Z.Z poolt talle raha andmist vereanalüüsi tulemuse muutmise eesmärgil käsitleda lõpuleviidud kuriteona, vaid tegemist on altkäemaksu andmise kõlbmatu katsega.

Z.Z ettekujutuse kohaselt oli KL Põhja-Eesti Regionaalhaiglas see töötaja, kelle

võimuses oli tema vereanalüüsi tulemuse muutmine, mistõttu andiski ta raha altkäemaksuna temale. Ülaltoodu alusel on õige Z.Z poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsioon KarS § 298 lg 1 - § 25 lg 2 - § 26 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KrMS § 341 lg 4 sättega, mille kohaselt ringkonnakohtu

poolt kohtuotsuse tühistamisel üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal, ei või kriminaalasja

uuesti arutav esimese astme kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega. Kuigi Z.Z kriminaalasja tühistas ja saatis esimese astme kohtule uueks arutamiseks Riigikohus, aga KrMS 12.peatükis vastav säte

puudub, tuleb KrMS §-s 341 lg 4 sätestatud põhimõte kohaldamisele ka Riigikohtu poolt

kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisel esimese astme kohtule. Kuna tühistatud esimese astme kohtu otsusega mõisteti Z.Z-ile 1-aastane vangistus, mille kandmisest ta tingimisi

vabastati KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga, ei ole kohtul võimalik talle sellest rangemat karistust mõista. 1-aastane vangistus on KarS § 298 lg 1 sanktsioonis ette nähtud minimaalne

karistus. Kohtu arvates on põhjendatud katsestaadiumi jäänud kuriteo eest mõista karistus sanktsiooni miinimummääras. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohus ei nõustu prokuröri taotlusega kohaldada KarS § 61 ja mõista karistus alla sanktsioonis

sätestatud alammäära. KarS § 61 kuulub kohaldamisele erandlike asjaolude esinemisel. Z.Z suhtes ei tuvastanud kohus erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse mõistmise alla sanktsiooni alammäära. Prokurör leidis, et erandlikeks on asjaolud, mis ajendasid Z.Z eraviisilist vereanalüüsi andma ning tagajärg, et analüüs osutus vaatamata kõigele negatiivseks

ning pika aja möödumist toimepandud teost. Prokurör aga ei täpsustanud ja seega jäi kohtule

arusaamatuks, millised olid need erandlikud asjaolud, mis ajendasid Z.Z eraviisiliselt

vereanalüüsi andma ja miks neid peab lugema erandlikeks ja seega karistuse vähendamist tingivateks altkäemaksu andmisega seonduvalt.

Eraviisiliselt vereanalüüsi andmine alkoholisisalduse kindlakstegemiseks veres on küll

iseenesest erandlik, sest üldjuhul, kui isik ei nõustu alkoholisisalduse näiduga väljahingatavas

õhus või arsti poolt tehtud otsusega kliinilise pildi alusel, on tal koheselt õigus nõuda vereanalüüsi tegemist. Z.Z vereanalüüsi arsti juures ei nõudnud, vaid tuli ise kahe tunni

pärast haiglasse tagasi vereanalüüsi andma. Nimetatud asjaolu aga ei saa kuidagi arvestada erandliku asjaoluna karistuse mõistmisel altkäemaksu andmisega seoses. Samuti ei ole erandlik

asjaolu pika aja möödumine kuriteo toimepanemisest. Viimatinimetatut arvestab kohus Z.Z-ile

mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastamisel. Kuriteo toimepanemisest

6

kolme aasta jooksul uute kuritegude mittetoimepanemine näitab, et Z.Z elab

õiguskuulekalt ning puudub vajadus nii pika aja möödumisel saata teda vanglasse karistust

kandma, samuti ei ole vajalik tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla. Karistuse

kandmisest tingimisi vabastamisel arvestab kohus ka asjaolu, et Z.Z ei ole varem kriminaalkorras karistatud.

Sundraha väljamõistmisel arvestab kohus nii nagu karistuse mõistmiselgi põhimõtet, et kui esimese astme kohtu otsus oli edasi kaevatud süüdistatava või tema kaitsja poolt ja see tühistati

ning saadeti esimese astme kohtusse uueks arutamiseks, ei tohi süüdistatava olukorda

raskendada. Eeltoodu alusel mõistab kohus Z.Z-ilt välja sundraha esimese astme kohtu

esimese otsusega mõistetud suuruses, s.o. 5400 krooni, vaatamata sellele, et 2008. aastal on sundraha 6525 krooni.

Kohus juhindub KrMS § 306, § 311-313.

Kohtunik