4-08-4234\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-4234

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-4234 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Ahti Rohtmäe` (ik 37410264227) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman`i poolt 17.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2500,08,000818 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Ahti Rohtmäe` kaebus rahuldamata.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman`i poolt 17.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,000818 muutmata.

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Hansapank (viitenumber 10220085956622. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 21.03.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna juhtivkonstaabel Kaido Must` poolt väärteoprotokoll nr AB1001855 selle kohta, et 21.03.2008.a kella 12:49 ajal Läänemaal Karuse-Kalli teel nn vanal lennuväljal juhtis A. Rohtmäe mootorsõidukit (Ford Focus, r/n xxxxxx) asulavälisel teel kiirusega 150km/h±5km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 55 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi.

4-08-4234

2 (4) 17.04.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2500,08,000818 on määratud A. Rohtmäe`le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses, so 7200 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Rohtmäe` suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 5 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks.

Kaebuse sisu 02.05.2008.a laekus Pärnu Maakohtule A. Rohtmäe` kaebus antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd kiiruse ületamisel ja kahetseb juhtunut. Kaebuse esitaja selgitab rikkumist järgmiselt: „Sõites 21.03.2008.a mööda Karuse-Kalli maanteed (vana lennuvälja tee) Karuse poole tahtsin korraks autoga kiirust proovida. Kuna tee oli lai ja teisi liiklejaid ei olnud, siis arvasin, et ei ohusta sellega kaasliiklejaid“. Kaebaja lisab, et töötab elukutselise autojuhina ning juhtimisõiguse äravõtmisega kaob tal võimalus töötada ja oma perele raha teenida. A. Rohtmäe` ülalpidamisel on neli alaealist last, samuti on igakuised kohustused krediidiasutuste ees. Arvestades eelnevat palub A. Rohtmäe` mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses ning Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas, kuivõrd A. Rohtmäe elukoht on Pärnu linnas.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel A. Kleeman oma 19.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Rohtmäe` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid. Karistust kergendavaks asjaoluks on olnud kahetsus. Menetlusalune isik, ületades olulisel määral kiirust, pani toime ühiskonnaohtliku teo, millega seadis ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusaluse isiku poolt antud ütlustes märgib A. Rohtmäe, et kiirustas praamile, kaebuses aga sooviga korraks kiirust proovida. Nii ühel kui teisel juhul on tegemist tahtliku teoga, kus isik oma tahtmise rahuldamiseks seadis ohtu nii iseenda, kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Ka viimane karistus on määratud kiiruse ületamise eest. Karistuse määramisel sai siiski otsustavaks toime pandud teo ohtlikus, mistõttu valiski kohtuväline menetleja põhikaristuseks rahalise karistuse 7200 krooni ja lisakaristuse juhtimisõiguse peatamise näol alla keskmise määra, so 2 kuud. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid isiku hoiakute muutmise kaudu ja seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks otsustama, milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. Antud juhul leidis kohtuväline menetleja, et selleks on nii põhi- kui ka lisakaristus. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas nr 2570,08,000818 tehtud otsuse juurde ning peab põhjendatuks määratud rahalist karistust, mis on 7200 krooni ja lisakaristusena juhtimisõiguse peatamist 2 kuuks. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 14 lg 1 kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht.

Kuivõrd kaebuse esitaja on oma kaebuses avaldanud soovi arutada väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust oma elukohajärgses maakohtus, siis kohus asus seisukohale, et antud kaebus kuulub lahendamisele Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas.

Vastavalt § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4-08-4234

3 (4)

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjendusel, et kaebaja igapäevased tööülesanded on seotud mootorsõiduki pideva kasutamisega, samuti majanduslikel ja perekondlikel põhjustel.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 7422 lg 5 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. A. Rohtmäe`d on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud karistuse määramisel kaebuse esitaja poolt väljendatud kahetsust.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 120 trahviühikut, so 7200 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud, kuivõrd kaebuse esitaja on ka nähtuvalt Karistusregistri andmetest varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, omades antud väärteo toimepanemise hetkel vähemalt kuute kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole kohtu hinnangul eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada A. Rohtmäe`d seaduskuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvide kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Rohtmäe`d edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et A. Rohtmäe`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et oma käitumisega seadis kaebuse esitaja ohtu nii enda kui teiste võimalike kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu on tegemist äärmiselt vastutustundetu teguviisiga.

Kaebaja palub mitte kohaldada lisakaristust, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on A. Rohtmäe`le igapäevaselt hädavajalik seoses tööülesannete täitmisega. Siinkohal leiab kohus, et määratud lisakaristuse tühistamise aluseks ei saa olla töökoha võimalik kaotus, kuivõrd sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes kasutavad sõidukit oma ametikohustuste tõttu, mis oleks aga ebavõrdne kohtlemine. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse

4-08-4234

4 (4) ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7422 lg 3 järgi.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman`i poolt 17.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,000818 ei kuulu tühistamisele ning A. Rohtmäe` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Anu Tammeniit Kohtunik