1-08-6662\3 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-08-6662 Määruse koostamise koht ja kuupäev 30. mail 2008 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Täitmiskohtunik Sekretär, tõlk Anu Ernits Sekretär Marge Ojaäär , tõlk Leonora Nõmmik Taotluse sisu

Prokurör

Süüdimõistetu

Kaitsja

Süüdimõistetu V.D ( V.D ) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimus Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Erte

V.D, isikukood xxx, karistatud Viru Maakohtu 11.02.2008 kohtuotsusega nr 1-07-252 KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi 2- aasta ja 6-kuulise vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega, KarS §

121 järgi 6-kuulise vangitusega. KarS § 64 lg 1

kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 –aastane

vangistusKrMs § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplik karistus mõisteti 2-aastane vangistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel 1 aasta, 6 kuu ja

13-päevase eelvangituse arvestamisega karistusaja hulka oli ärakandmisele kuuluv vangistus 5 kuud ja 17 päeva. Vangistuse kandmise algus 11.02.2008, lõpp 28.07.2008. Vandeadvokaat Arvo Suuban Taotluse läbivaatamise kuupäev 29.mail 2008 Kohtla-Järve linnas RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384

.

Määras: Jätta vabastamata V.D ( isikukood xxx) temale Viru Maakohtu 11.02.2008 kohtuotsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista Andrei Putškovilt riigituludesse 330,40 krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja V.D-le. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud.

1.Kohtuotsus

. Viru Maakohtu 11.02.2008 kohtuotsusega nr 1-07-252 karistati V.D KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi 2- aasta ja 6-kuulise vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1-aastase vangistusega, KarS § 121 järgi 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 –aastane vangistus. KrMs § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3

võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2-aastane vangistus, millest KarS § 68 lg 1 alusel 1

aasta, 6 kuu ja 13-päevase eelvangituse arvestamisega karistusaja hulka oli ärakandmisele kuuluv vangistus 5 kuud ja 17 päeva. Vangistuse kandmise algus 11.02.2008. Vangistuse tähtaja lõpp on 28.07.2008. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist, see on 28.07.2008. 2.Vangla iseloomustus. V.D on vanglas olnud viisVabanemise korral puudub kindel elukoht. Ei oma konkreetset ettekujutustteda vabaduses ootavast töökohast, sissetulekutest ega elukohast. Omab 5 distsiplinaarkaristusr distsiplinaarkaristusi. Vangla tööhõives ei osale .Kinnipeetav omab omavanusele ja taustale kohaseid sotsiaalseid oskusi. 3.Kriminaalhooldusametniku seisukoht on, et 3 korda kriminaalkorras karistatud V.D tingimisi enne tähtaega vabastamisega ei saa nõustuda. Varasemad karistused ei ole teda pannud seadusekuulekalt käituma. Võimaliku vabanemise korral puuduks tal elukoht, sest ema ei ole nõus narkootikume ja alkoholi tarvitanud poega tema vabanemisel elama võtma oma. Ka pole tal vabanedes töökohtaPuuduvad isikud kes süüdimõistetut ennetähtaegse vabanemise korral moraalselt ja materiaalselt toetaksid (tema tuttavad on korterisseja töökoht, puuduvad usalduslikud suhted vabaduses viibivate isikutega). 4.Süüdimõistetu V.D seletas, et kuriteod, mille eest ta süüdi mõisteti, on toime pandud 2004.aastal. Ta on järeldused teinud ja soovib hakata elama korralikult. Tal on suhted lähedastega. Elukoha loodab leida sotsiaalameti kaudu, tööd saada aga eelmises töökohas. Kuigi karistus saab ära kantud 2 kuu pärast, sooviks ta vabaneda 1-aastase katseajaga tingimisi ennetähtaegselt, sest katseaeg oleks garantii seadusekuulekalt elamiseks. 5.Prokurör leidis, et 3 korda kriminalkorras karistatud V.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks pole alust, sest tal puuduks vabanedes kindel eluja töökoht ning lähedased, kes teda toetaksid. 6 Kaitsja . leiab, et süüdimõistetu taotlus tuleks rahuldada hoolimata sellest, et ta ei saa teatada kindla elukoha aadressi. Tal on võimalus asuda vabanedes tööle endises töökohas. Tuleks arvestada süüdimõistetu seisukohta, et 1-aastane katseaeg aitaks tagada ta edaspidist seaduskuulekat käitumist. 7.Kohtu seisukoht. kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme kuritegude V.D eest. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi 2.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduskaristusajast 1/2 ärakandmineon täidetud. See osa on ära kantud seisuga 28.07.2007. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu V.D on 3 korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal on ta korduvalt toime pannud distsiplinaarsüütegusid, sealhulgas füüsilise vastupanu osutamine. Vabanemise korral puuduks tal kindel elukoht, sest ema ei nõustu tema elama asumisega oma korterisse.Ka ei saa ta arvestada perekonna moraalse ja materiaalse toetusega. Võimalus leida koheselt eluja töökoht on hüpoteetiline. Arvestades seda, ei pea kohus põhjendatuks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist: Varavastaste kuritegude eest korduvalt süüdi mõistetud V.D, kes on varem tarvitanud narkootilisi aineid, võib vabaduses jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist. Lähedaste isikute toetuse puudumine raskendab vabaduses alkoholist ja narkootikumidest hoidumist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et V.D ühiskonnale ohtlik ka käesoleval ajal.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76 lg 1 p 2, lg 3, KrMS § 432 lg 3, § 426, jätab kohus süüdimõistetu V.D vabastamata temale Viru Maakohtu 11.02.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Täitmiskohtunik Anu Ernits