4-08-4055\4 · 4-08-4055\4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2008.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-08-4055 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi Janek Piirilahe kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabli 11.04.2008.a. kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2602,08,00786 Menetlusalune isik Janek Piirilaht (isikukood 38004200323; elukoht xxxxxxxx xx- xxx xxxxxx xxxxx xxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Käesolev kohtuotsus kätte toimetada kohtumenetluse pooltele – menetlusalusele isikule ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabli 11.04.2008.a. kiirmenetluse otsusega nr 116485399 väärteoasjas nr 2602,08,007786 on Janek Piirilahte karistatud liiklusseaduse § 74-7 ja § 74-35 lg 1 järgi rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses so 2100 krooni selle eest, et tema 11.04.2008 kella 21.01 ajal Põlva maakonnas Ahja asulas Tartu- Räpina maanteel liikudes Räpina suunas, juhtis mootorsõidukit VAZ 21063 registrimärgiga 086 AIG , millel oli läbimata tehnoülevaatus, sõidukil ei põlenud pimedal ajal tagumine vasakpoolne ääretuli. Otsuse kohaselt rikkus Janek Piirilaht liikluseeskirja § 219 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse §-de 74-7 ja 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2 (4) Kaebaja nõue ja põhjendused Janek Piirilaht on kohtule esitanud kaebuse, milles palub kergendada talle mõistetud karistust. Sõitu alustades olid kõik tuled töökorras. Kuivõrd ees seisis ligikaudu 265 km, kontrollis ta spetsiaalselt enne sõidu alustamist üle tuled ja muud tehnilised asjaolud. Kuna sõiduk kuulub J.Piirilahe vanaemale, tõi ta sõiduki Põlvasse ülevaatusele, mida ütles ka politseinikele. Kuna J.Piirilaht oli päeval tööl Tallinnas , aeg oli hiline, planeeris ta ülevaatusele minna järgmisel päeval. Praeguseks on tehnoülevaatus läbitud ja tagatuli korras.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja on kaebuse kohta esitanud kirjaliku seisukoha (tl 6), milles vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Rahatrahvi määramisel on arvestatud, et menetlusalune isik on tutvunud oma õiguste ja kohustustega VTMS § 19 alusel. Menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetlusega ja kinnitanud seda oma allkirjaga. Karistuse mõistmisel arvestas kohtuväline menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestas seda, et isik on korduvalt lühikese aja jooksul rikkunud liikluseeskirju, juhtides mootorsõidukit, mis ei ole tehniliselt korras ja millel läbimata tehnoülevaatus. Liikluseeskirja § 68 p 1 kohaselt on sõiduki juht kohustatud jälgima tehnoseisundit mitte ainult enne väljasõitu, vaid ka teel olles ja peatähelepanu tuleb pöörata liiklusohutust halvendavaile riketele ja puudustele. Antud juhul oli tegemist pimeda ajaga ja tulede korrasolek omas suurt tähtsust. Kaebuses esitatud väide, et ülevaatusele läheb kaebaja järgmisel päeval Põlvas ei vasta tõele, kuna ülevaatus läbiti alles 26.04.2008a. Harjumaal. Seega jätkas menetlusalune isik õigusrikkumist, juhtides sõidukit tagasi Tallinnasse läbimata Põlvas tehnoülevaatust.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja VTMS § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis VTMS §-s 108 nimetatud küsimustes.

Janek Piirilahe väärteo asja on kohtuväline menetleja menetlenud kiirmenetluse korras ja seda kohtu hinnangul kooskõlas VTMS §-s 55 sätestatuga. VTMS § 55 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on: 1) teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud VMTS §-s 19; 2) selgitatud, et kiirmenetluses väärteo toimepanemise kohta protokolli ei koostata; 3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Janek Piirilahe väärteoasja nr 2602,08,007786 materjalist nähtub, et J.Piirilahele on VTMS §- s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi selgitatud, tal on võimaldatud väärteo kohta anda ütlusi ja ta on nõustunud kiirmenetlusega, mida J.Piirilaht on kinnitanud oma allkirjaga.

Menetlusaluse isiku ülekuulamisel on J.Piirilaht 11.04.2008.a. andnud ütlusi, mille kohaselt toimetas ta autot Tallinnast Räpinasse ja ülevaatusele oli plaanis minna järgmisel päeval. Seda, et tagumine tuli ei põle, kuulis politseinike käest, seda varem ei teadnud. Asjaolu, et 11.04.2008.a. tema juhitud sõidukil oli läbimata tehnoülevaatus ja kontrollihetkel selle üks tagumistest tuledest ei põlenud, pole J.Piirilaht eitanud ka kohtule esitatud kaebuses.

3 (4) Seetõttu loeb kohus J.Piirilahe menetlusaluse isikuna antud ütlustele tuginedes tõendatuks, et ta 11.04.2008 kella 21.01 ajal Põlva maakonnas Ahja asulas Tartu-Räpina maanteel juhtis mootorsõidukit VAZ 21063 registrimärgiga 086 AIG, millel oli läbimata tehnoülevaatus ja millel ei põlenud tagumine vasakpoolne ääretuli. Janek Piirilaht rikkus liikluseeskirja § 219, mille kohaselt liikluses kasutatava mootorsõiduki , trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele.

J.Piirilahe menetlusaluse isikuna antud ütlustest nähtub, et ta teadis, et tema juhitav mootorsõiduk pole läbinud tehnoülevaatust. Seega on ta tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukit juhtinud otsese tahtlusega. J.Piirilahe väide, et ta soovis sõidukit tuua sõiduki omaniku elukohajärgsesse tehnoülevaatuse punkti, ei ole arvestatav. Üheski õigusaktis ei ole sätestatud nõuet läbida tehnoülevaatus sõiduki omaniku elukohajärgses tehnoülevaatuse punktis. Tegelikult J.Piirilaht ülevaatust tema väidetud ajal ja kohas ei teinudki, sest kohtuvälise menetleja andmetel on tehnoülevaatus läbitud alles 26.04.2008.a. Harjumaal.

J.Piirilahe väide, et enne sõidu alustamist ta sõiduki korrasolekus sh tulede korrasolekus veendus, pole asjas millegagi ümber lükatud. Seega ei saa asuda seisukohale, et sõiduki juhtimise, millel ei põlenud tagumine vasakpoolne ääretuli, oleks J.Piirilaht toime pannud tahtlikult. Samas on KarS §-st 15 lg 3 tulenevalt väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LE § 68 p 1 kohaselt on juht kohustatud lisaks enne väljasõitu sõiduki korrasolekus veendumisele jälgima ka teel olles selle tehnoseisundit. Asjaolu, et kontrollihetkel J.Piirilahe juhitud sõidukil üks tagumistest tuledest ei põlenud, viitab asjaolule, et vaatamata pikale teekonnale ( J.Piirilahe enda väitel teel Tallinnast Põlva maakonda) ta vahepeal sõiduki tehnoseisundit küllaldaselt ei jälginud. Seega on J.Piirilaht rikkumise ( sõiduki juhtimise, millel ei põlenud tagumine vasak ääretuli) toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis.

Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-7 järgi ja mittetöökorras tagumise ääretulega mootorsõiduki juhtimine on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-35 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on J.Piirilahe poolt toimepandu kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud. Ka on kaevatavas otsuses KarS §-ga 63 lg 1 kooskõlas ühe karistuse mõistmine lähtuvalt raskemat karistust ettenägeva KarS § 74-35 lg 1 sanktsioonist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud, et hindamaks, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10. 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-99-04). Ka käesolevas asjas ei saa menetlusaluse isiku käitumist ( tehnoülevaatust mitteläbinud ja mittetöötava vasakpoolse tagumise ääretulega sõiduki juhtimist) vaadelda lahutatud käitumisaktidena, vaid objektiivselt ühe teona. Järelikult on selle teoga realiseeritud erinevad süüteokoosseisud omavahel ideaalkonkurentsis ja karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS §-st 63 lg 1.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 74-35 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. J.Piirilahte on karistatud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest suuremas määras.

4 (4) Kohus ei leia, et J.Piirilahe süüd saaks lugeda väikeseks. Liiklusseaduse rikkumised on käesoleval ajal Eestis väga laialt levinud ja juba õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad süüdlaste ranget karistamist. Mootorsõiduki tehnoseisundi nõuetele vastavuse ja selle regulaarse kontrollimise eesmärgiks on vältida mittekorras mootorsõidukite liiklusesse sattumist. Tehnoülevaatust mitteläbinud ja pimedal ajal ühe mittepõleva tulega mootorsõiduki juhtimine kujutab endast tõsist ohtu nii juhi enda kui kaasliiklejate turvalisusele.

Kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ka kohtu arvates asjas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik ei ole varem ega ka kaebuse esitamisel kohtusse kuidagi avaldanud, et ta oma rikkumisi kahetseks. Pigem on ta olnud ennastõigustav väites, et kavatses minna ülevaatusele Põlva maakonnas ( mida tegelikult ei teinud).

Peale selle nähtub J.Piirilahe väärteoasja toimikus olevast politsei õiendist, et teda on korduvalt liiklusseaduse rikkumiste eest karistatud sh ka kahel korral tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest ja mootorsõiduki juhtimise joobes ( rikkumised 21.03.2008.a. ja 05.04.2008.a. ). Seega on J.Piirilaht isik, kes on korduvalt liiklusseaduse rikkumisi toime pannud sh ka analoogilisi, mille eest määratud karistust ta vaidlustab käesolevas asjas. Süütegude korduv toimepanemine viitab asjaolule, et J.Piirilaht ei ole teadvustanud endale liiklusseaduse nõuete järgimise vajalikkust. Seetõttu pole millegagi põhjendatud kaevatava otsusega J.Piirilahele määratud karistust vähendada, kuna see on kooskõlas KarS §-s 56 lg 1 sätestatuga.

VTMS § 132 p 1 alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohtunik Rita Kulberg