1-08-6933\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-6933

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-08-6933 (08230100841)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi P.L süüdistuses KarS § 200 lg 1, § 263 p

1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav P.L

– isikukood XXX;

kodakondsuseta; elukoht: XXX; põhiharidus; õpib

Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis; varem

kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast : lahkumise keeld, alates 12.01.2008.a.

Menetlustoiming Kriminaaltoimiku tagastamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile

RESOLUTSIOON Tagastada kriminaaltoimik P.L-i süüdistuses KarS § 200 lg 1 ja § 263 p 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 12).

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 1. 21.05.2008.a. saadeti Harju Maakohtusse Põhja Ringkonnaprokuratuurist kriminaaltoimik

nr 08230100841 P.L-i süüdistuses KarS § 200 lg 1 ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses.

2. selles, et tema Kokkuleppes märgitu kohaselt süüdistatakse P.L

20.01.2008.a. kella 18.45 paiku Tallinnas, Gonsiori tänaval asuvas Kunstiakadeemia

bussipeatuses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades, rusikaga

korduvalt vastu nägu lüües ning riietest kinni hoides, kannatanult E E´elt ära rahakoti, milles

olid erinevad dokumendid ja erinevad paberid ning mobiiltelefoni Sony Ericsson V300i.

Röövimise käigus lõhkus ära kannatanu E. E´e seljas olnud spordipusa Manowar, maksumusega 415 krooni.

Sellise tegevusega pani P.L toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga.

12.01.2008.a. kella 02.30 paiku Tallinnas, Pinna 23 asuva baari Kotka tantsupõrandal lõi

kaks korda kannatanut E R, mille tulemusel kukkus E. R põrandale ning vigastas oma parema käes keskmist sõrme, seejärel üritas P.L E. R kätega vastu pead ja keha lüüa. Omategevusega tekitas ta E R’le kehavigastuse - parema III sõrme põrutuse.

Sellise tegevusega pani P.L toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. vägivallaga toime pandud rahu või avaliku korra rikkumise.

2.1 liitkaristuseks kokku Menetlusosalised on allkirjastanud kokkuleppes P.L-i leppinud 2 aasta ja 4 kuulise vangistuse, mida ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

3. Kohus ei nõustu prokuröri, kaitsja ja süüdistava vahel sõlmitud kokkuleppes kuriteo kvalifikatsiooniga KarS § 263 p 1 järgi. Süüdistuses kirjeldatud teo tehiolud võimaldavad

P.L-i käitumise selles episoodis kvalifitseerida KarS § 121 järgi, mitte aga avaliku korra raske rikkumisena.

Riigikohus on kohtupraktika kujundamisel otsuses 3-1-1-78-05 punktis 7.3 rõhutanud, et:„ kvalifitseerimaks süüdlase tegevust KarS § 263 järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti“.

Riigikohtu otsuses 3-1-1-7-07 punktis 10 on asutud seisukohale, et :“ Karistusseadustiku § 263 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo - avalikus kohas

teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise - toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald (KarS § 263 p 1), vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale

isikule (KarS § 263 p 2), ähvardamine relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega (KarS § 263 p 3) või teo toimepanemine grupi poolt (KarS §

263 p 4). Seega on KarS §-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud

koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita KarS §-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra

rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu, mis on toime pandud grupi poolt, vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda

kaitsvale isikule või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või

lõhkeainega, KarS § 263 objektiivset koosseisu ei täida, kuid võib olla karistatav

Karistusseadustiku mõne teise sätte järgi. Seetõttu tuleb kohtutel KarS § 263 järgi esitatud

süüdistustes esmalt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab KarS §-s 262

sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus KarS §-s 263 loetletud kvalifitseerivate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises“.

P.L-ile esitatud süüdistusest ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid kvalifitseerida tema tegevuse KarS § 263 p 1 järgi.

4. KrMS § 245¹ lg 1 p 3 sätestab, et kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tagastab

kriminaaltoimiku prokuratuurile võimalusega koostada uus kokkulepe. Käesoleva määruse punktis 3 märgitud põhjustel ei nõustu kohus kuriteo kvalifikatsiooniga.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kriminaaltoimiku P.L-i süüdistuses KarS § 200 lg 1 ja § 263 p 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile võimalusega koostada uus kokkulepe.

Kohtunik