1-07-14389\13 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-07-14389

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 15. mai 2008.a.,Tallinn Jüri Paap, Igor Amann, Ene Randmäe Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 17.03.2008.a. kohtuotsus G.G süüdistuses prokurör Leelet Kivioja ja süüdistatava kaitsja adv. Rein Kiviloo Leelet Kivioja adv. Rein Kiviloo

Harju Maakohtu 17.03.2008.a. kohtuotsus G.G

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Asjaolud ja menetluse käik

G.G, sünd.xxx Vene Föderatsioonis, Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, tunnistati süüdi rüüstamises ja purustamises massilise korratuse ajal KarS § 239 järgi ja teda karistati 1

aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes allutamisega kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all.

Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt G.G osales 26.04.2007.a. õhtusel ajal Tallinnas Kaarli pst. 13 kinnistul asuva mälestussamba, nn. pronkssõduri juurest

alguse saanud massilises korratuses, mille käigus nimetatud mälestussamba

juurde kogunenud inimesed hakkasid vastu avalikku korda kaitsnud ja

massirahutusi tõkestanud teenistusülesandeid täitvatele politseiametnikele, sõimasid neid ebatsensuursete sõnadega, loopisid kivide ja muude ettejuhtuvate

esemetega ning eirasid politseiametnike seaduslikke korraldusi. Lisaks

rahvamass rikkus jämedalt avalikku korda, rüüstas, purustas ning süütas

Tallinna kesklinnas asuvaid erinevaid kauplusi, kioskeid, muid hooneid ja tänavale paigutatud autosid.

Maakohus tegi kindlaks, et G.G, kasutades ära kõnesolevast

massirahutusest tekkinud avaliku korra häiritust, lõhkus grupis koos teiste

isikutega Pärnu mnt. 19 asuva kaupluse Westmanni Äri aknaid, konkreetselt

G.G viskas kaupluse akendesse kahel järjestikusel korral puust kaubariiuli, mille tagajärjel purunesid aknaklaasid, akende läheduses olnud kaup ja muud esemed, samuti tungis ta ebaseaduslikult kaupluse ruumidesse. Kauba varastamise ja lõhkumisega ning inventari ja akende lõhkumisega tekitati suur varaline kahju hoone ja kaupluse omanikele.

Maakohus mõistis G.G õigeks talle esitatud süüdistuses sama kaupluse

ukseklaasi lõhkumises koos teiste isikutega, samuti tuvastamata kaupluse

rüüstamisel plekkpurkidesse pakendatud õlle ebaseaduslikus hõivamises ning

enda kasuks pööramises, millest poole kasti õllega kõndis mööda Pärnu

maanteed. Kohtu järelduste kohaselt selline süü pole tõendatud, pole teada,

millisest kauplusest need joogid hõivati, samuti ka, et nimelt G.G oli hõivaja.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

3

Prokurör palub kohtuotsus tühistada osas, milles G.G mõisteti õigeks

tuvastamata kaupluse rüüstamisel plekkpurkidesse pakendatud õlle ebaseaduslikus hõivamises ja enda kasuks pööramises. Kaebaja arvates kohaldas

maakohus ebaõigesti materiaalõigust KrMS § 338 p 2 tähenduses ning palub

G.G kõnesolevas käitumises süüdi tunnistada. Õigeksmõistmist

süüdistuses samade massiliste korratuste käigus grupis koos teiste isikutega Westmanni Äri kaupluse ukseklaasi lõhkumises pole vaidlustatud.

Apellandi arvates süüdistatava väide, et ehkki liiklust praktiliselt polnud, võttis

ta õllekasti trammiteelt, et see poe juurde viia, on paljasõnaline ja ennastõigustav. Sel hetkel sündmuskohal valitsenud olukord ei võimaldanud eristada autoteed ja kõnniteed selles mõttes, et justkui sõiduteel oleks õllekastiga

võinud mingi õnnetus juhtuda. Sel hetkel linnas valitsenud rüüstamiste tõttu

polnud vahet, kas õllekast asub poe kõrval või sõiduteel, poed olid ühtviisi

rüüstatud ja väärtuslikum kraam tassiti välja. On ebausutav, et ühel hetkel

Westmanni Äri rüüstamises ja lõhkumises osalenu asub järgmisel hetkel

avalikku korda kaitsma ja kaoses korda looma. Seetõttu on foto, millel on

jäädvustatud G.G ilmselgelt rüüstatud õllekastiga, piisav tõend selle kohta, et nimetatud kaup on pärit mõnest lähedalasuvast poest ning ta sai selle ebaseaduslikul teel.

Veel leiab prokurör apellatsioonis, et G.G-le mõistetud miinimumilähedane karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdlase isikule KrMS

§ 338 p 4 tähenduses, see ei võimalda saavutada karistuse eesmärke. Arutuselolev kuritegu oli küüniline, G.G on kogu menetluse vältel oma

käitumist õigustanud ja pidanud seda ainuvõimalikuks. Prokurör palub mõista G.G karistuseks 2 aastat vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga ühes tema allutamisega kontrollnõuetele kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kaitsja palub apelleeritud kohtuotsus täies ulatuses tühistada ja mõista

G.G õigeks tema tegevuses süüteokoosseisu tunnuste puudumise tõttu,

olemasolevaid tõendeid on hinnatud ühekülgselt ja kohtu järeldused ei vasta

tuvastatud asjaoludele, mis on toonud kaasa isiku süüditunnistamise kuriteos, mida ta toime pannud ei ole.

Kaitsja tugineb kaitsealuse ütlustele, et Westmanni Äri akende lõhkumise

videosalvestusel nähtav isik ei ole tema. Maakohtu subjektiivsed põhjendused vastupidisest ei ole vaieldamatud ja veenvad. Videosalvestus on tehtud pimedal

ajal, kaubariiuliga akent lõhkuv isik on profiilis nähtav vaid mõne sekundi jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht

4

1. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on käesoleva

kriminaalasja tõendeid hinnanud ühekülgselt, teiste tõendite kõrval on

kohtuotsuses kajastamist leidnud ka süüdistatava poolt esitatud väited.

Arusaamatu on kaitsja väide kohtu järelduste subjektiivsusest: tõendite (ka

vastuoluliste tõendite) analüüsimine ja neist järelduste tegemine on

õigusemõistmise sisu. Jäädvustuse ajaline pikkus ei saa olla määravaks isiku tuvastamisel.

2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses väljendatuga, et 26.04.2007.a.

õhtul toimus Tallinna kesklinnas massiline korratus. Kuna seda järeldust pole

apellatsioonides vaidlustatud, siis KrMS § 331 lg 2 alusel ei ole seda vaja käesolevas kohtuotsuses üksikasjalikumalt põhjendada.

Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada G.G tähelepanu tema poolt 3. kolleegiumi istungil väljendatud arusaamale, et maakohus karistas teda kaupluse aknaklaasi lõhkumise eest, tavaliselt karistatakse sellise teo eest üksnes trahviga, ja, olenevalt asjaoludest, võidakse piirduda kahju hüvitamisega. Kuna tema võeti aga kriminaalvastutusele, siis on tegemist karistamisega tema meelsuse eest.

On võimalik, et akna lõhkumine toob süüdlasele kaasa väärteokaristuse, samuti

võidakse piirduda üksnes tekitatud kahju heastamisega karistust mõistmata.

Käesoleval juhul pole tegemist akna lõhkumisega (nagu ka süüdistuses nimetatud erinevate kaupluste, kioskite, muude hoonete ja tänavale paigutatud autode purustamisega, rüüstamisega ja süütamisega) n.ö. tavaolukorras, vaid massilise korratuse ajal, mil kasutati ära massirahutustest tekkinud avaliku korra häiritust. Selliste tegude toimepanemine nimelt massilise korratuse ajal muudab iga sellise süüteo kriminaalkuriteoks KarS § 239 tähenduses. Neil põhjustel ei nõustu ringkonnakohus eespoolnimetatud väitega karistamisest meelsuse eest.

Järgnevalt on õigusemõistmise ülesanne anda hinnang süüdistuse väitele, et 4.

G.G selle korratuse käigus pani toime konkreetseid süütegusid- viskas puust kaubariiuli kahel järjestikusel korral Pärnu mnt. 19 kaupluse Westmanni

Äri akendesse ja tungis ebaseaduslikult kaupluse ruumidesse, koos teiste

isikutega lõhkus sama kaupluse ukseklaasi, ebaseaduslikult hõivas ja pööras

enda kasuks tuvastamata kaupluse rüüstamiselt pärit õlut. Süüdistuse selline

väide rajaneb tõenditel Pärnu mnt. 19 hoonele ja Westmanni Äri kauplusele tekitatud kahjustuste kohta, süüdistatava ütlustel ning salvestustel, kus siniseid

teksapükse ja rohekas-kollast jopet kandev G.G on jäädvustatud samal

õhtul Rahvusraamatukogu juurde kogunenud rahva hulgas ja kannab tänaval

pakendit õllepurkidega (neid käitumisi kinnitas ka süüdistatav ise), samasuguseid riideid kandev meesterahvas lõhub kaubariiuliga kaupluse akent

5

ning siseneb ukse kaudu kauplusse (G.G kinnitas veel ringkonnakohtu

istungil, et ta suundus peale Rahvusraamatukogu juurest lahkumist Pärnu maanteed mööda, seisis Westmanni Äri kaupluse kõrval, jäädvustusel kajastatud lõhkuja tema pigem pole, täielikult selles kindel ei ole). Süüdistuses nimetatud

ukse lõhkumine pole käesoleva apellatsioonmenetluse uurimise objekt, sest selles õigeksmõistmist pole vaidlustatud.

Lisaks G.G ülalnimetatud omaksvõtule on käesolevas 4.1.

kriminaalasjas kaaluvaks, kas akende lõhkumist ja kauplusse ukse kaudu sisenemist kajastaval salvestusel on jäädvustatud süüdistatav G.G või

keegi teine talle sarnane isik. Maakohus leidis, et lõhkujaks ja sisenejaks oli

G.G, ta on ära tuntav tumedate juuste, soengu, soengu piirjoonte ja profiilis vaadatuna näo kuju järgi.

Ka ringkonnakohtu istungil vaadeldi kõnesolevaid jäädvustusi. Kolleegium 4.2.

nõustub maakohtu otsuses väljendatuga, et jäädvustusel kajastatud riiuliga

aknaid purustanud ja samasse majja ukse kaudu sisenenud isikuks oli

G.G. Selline järeldus tuleneb samadest tunnustest, nagu näidatud

maakohtu otsuses, kedagi teist temaga sarnast riietust kandvat inimest salvestusel ei ole näha. Kuna selline käitumine pandi toime massiliste korratuste ajal, vastab G.G käitumine KarS § 239 tunnustele.

Erinevalt prokuröri apellatsioonis väljendatust leiab ringkonnakohus, et 4.3.

karistusõiguslikult omab tähtsust, kas G.G hõivas joogid müügikohast või sai need väljaspool müügikohta. Prokuröriga tuleb küll nõustuda, et ilmselt

oli G.G käes olev kaup (pakend joogiga) pärit mõnest lähedalasuvast poest, kuid kolleegiumi arvates see ei tähenda, et nimelt G.G hõivas selle

kauba mõne kaupluse rüüstamise käigus. Ka pole teada kauplus, kust kaup pärines. Ka apellatsioon ei välista võimalust, et see kaup võis asuda poe kõrval

või sõiduteel. Süüdistatava väide kavatsusest õllekast teelt koristada ja poe

juurde viia on tõesti raskesti usutav, kuid pole millegagi kummutatud. Neil põhjustel maakohus põhjendatult leidis, et G.G süü massilise korratuse ajal pakendatud õlle ebaseaduslikus hõivamises ja enda kasuks pööramises ei ole

tõendatud. Massirahutusest osavõtjalt või rüüstajalt saagi ära võtmist või

rüüstatud ja kasutuseta jäetud saagi ära võtmist ei saa vaadelda rüüstamisena KarS § 239 tähenduses.

Vaieldamatult on kõnesolev G.G riigivõimu vastane süütegu (nagu ka 5. iga tahtlik kuritegu) küüniline ja tema hinnang toimunule ennastõigustav, kuid need asjaolud ei saa olla aluseks mõistetud karistuse muutmisele. Lisaks sellele ringkonnakohtu arvates taotlus karistusaja muutmisest poole aasta võrra kuriteo

eest, mille maksimaalkaristuseks võib olla 5 aastat vangistust, ei teeni õigusemõistmise autoriteeti.

6

Nimetatud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 tuleb kaevatud 6. kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Igor Amann Ene Randmäe