1-08-4465\2 · 1-08-4465\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-08-4465

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 mai 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-08-4465 (08230100795)

Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi S.E süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav S.E

Ik: XXX, venelane, EV kodanik, töökoht: keevitaja, elukoht: xxx. Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Karistatud väärteokorras 7 korda Kaitsja Advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. S.E süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana

kinnipidamise aeg, so 20.01.2008, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

4. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta S.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva S.E suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.E

temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut

2 kuritegu.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada S.E-le määratud 3 aastase katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.05.2008.

6. S.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. S.E-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1451 (üks tuhat nelisada viiskümmend üks) krooni ja 40 senti, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777 märkides selgitusena: „S.E, 1-08- 4465, kaitsjatasu“.

8. S.E-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 10 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „S.E , 1-08-4465, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. AKesitatud tsiviilhagi 4396 krooni nõudes rahuldada 2500 krooni ulatuses ning S.E-lt välja mõista AKkasuks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda KM

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas, märkides selgitusena: S.E , 1-08-4465, varalise kahju hüvitamine“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.05.2008. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 29.05.2008.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

S.E süüdistatakse selles, et tema 20.01.2008 kella 08.28 ajal Tallinnas, Endla

4 vastas, Kodakondsus-ja Migratsiooniameti juures, kui AS Ühisteenused töötaja AK ametiülesannete täitmisel palus piletita sõitjal S.E siseneda AS Ühisteenused ametibussi, siis S.E muutus agressiivseks ning lõi vasaku käega AKele vastu pead ning jätkas kannatanu ähvardamist, pannes seega toime avaliku korra raske rikkumise.

Oma tegevusega pani S.E toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

so vägivald võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kohtuistungil süüdistatav S.E seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3

Kannatanu seletas, et kasutab küll samu prille, kuid prilliklaasil on täkked ja raam kõver.

Nende parandamise asemel oleks õigem osta uued, kuid sellised klaasid ja raam on kallid. Senini ei ole varalist kahju hüvitatud. Nõustub sellega, et süüdistatav hüvitab poole varalisest kahjust, so 2500 krooni.

Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

20.01.2008 koostatud kannatanu AK ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu 20.01.2008 tööl, kell 08.28 peatasid nad trolli Tallinnas, Endla tn 4 vastas, KMA maja

juures. Kannatanu kutsus endaga kaasa nende bussi ilma piletita sõitja. Kui nad jõudsid bussini siis enne sisse astumist see isik muutus agressiivseks ja tahtis minema

joosta. Kannatanu paariline HM, hakkas teda takistama ning ta ei saanud minema joosta vaid läks bussi. Nad suunasid ta bussi tagumisse poolde ning kannatanu jäi talle

sinna ette seisma. Ühel hetkel, kannatanule täiesti ootamatult ta tõusis püsti ja pani oma telefoni taskusse ning vaatas talle otse silma sisse ning siis lõi teda vasaku käega vastu vasakut pea poolt. Selle löögi tagajärjel kukkusid kannatanu prillid maha ning ta

tundis valu. Peale seda istus noormees maha tagasi ning alustas kannatanu ja tema paarilise sõimamist ja ähvardamist. Lubas nendega hiljem arveid klaarima hakata. Nad kutsusid kohale politsei. (t/l 2-3)

21.01.2008 koostatud kannatanu AK ülakuulamisprotokollist nähtuvalt soovib

kannatanu lisada, et 20.01.2008 palusid nad noormehel astuda nende ametibussi. Seda paluti teha selle pärast, et tal puudus sõidudokument. Ametibussis oli vaja teha arvutis isiku tuvastamine. №ormehele anti kätte menetlusaluse isiku tuvastamise

õiend, millel oli vaja täita isikuandmed. See noormees ütles, et tema ei täida mitte midagi. Kui noormees oleks täitnud enda andmed, siis oleks kontrollitud neid arvutis

olevate andmetega ning seejärel oleks koostatud protokoll piletita sõitmise eest.

№ormees aga takistas nende ametiülesannete täitmist. №ormees tõusis ühel hetkel püsti ning mitte midagi ütlemata lõi kannatanut vasaku käe labakäega vastu vasakut pea poolt. Selle löögi tõttu lendasid kannatanu prillid bussi esiistmel istuva kolleegi

pea pihta. Kannatanu arvab, et ta võis lüüa teda selle tõttu, et ta takistas tal ennem ametibussist väljumise. Löögi tõttu on kannatanu vasakul prilliklaasil väike täke-mulli

moodi auk ning parempoolne prillisang on kõver. Kannatanu ütluste kohaselt need

prillid libisevad nüüd nina pealt alla, neid peab koguaeg üles tagasi lükkama.

Prilliraamid maksid 2556 krooni, üks prilliklaas oli 920 krooni, prillide kogumaksumus koos klaasidega oli umbes 4396 krooni. Kannatanu soovib, et kahju summas 4396 krooni hüvitataks temale kahtlustatava poolt. (t/l 4-5) 21.01 2008 koostatud tunnistaja HMi ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 20.01.2008.a kell 08:28 kontrollisid nad transporti Endla 4 vastas. Peatasid trolli nr 3 reg.nr XXX Koidu ja Tõnismäe peatuste vahel. Tunnistaja koos VP sisenes trolli esimesest uksest

ning kohe esiukse juures esimesel pingil magas üks noormees. V küsis tema käest sõidupiletit. №ormees sellele ei reageerinud ning seejärel V liikus edasi teiste sõitjate

juurde ning tunnistaja jäi selle magava noormehega tegelema. Äratas ta üles, palus esitada sõidudokument. Ta ei esitanud seda ning siis palus tunnistaja tal trollist väljuda nende ametibussi asjaolude väljaselgitamiseks. See noormees ei esitanud mitte ühtegi

sõidupiletit. See noormees tõusis, väljus trollist rahulikult ning sisenes rahulikult nende ametibussi. See noormees läks bussi tagumise istme juurde, kuid järsku keeras

kanna pealt ringi, karjus vene keeles: laske mind välja värdjad ja püüdis seejärel

bussist välja joosta. Tunnistaja koos AK ega seisid sellel ajal bussi ukseaugus ning

tõkestasid väljapääsu. Seejärel ta istus tagumisele istmele. №ormehel paluti esitada

sõidupilet koos isikuttõendava dokumendiga. №ormees ei reageerinud korraldusele.

№ormehele anti kätte tutvumiseks menetlusaluse isiku tuvastamise õiend.

Ankeetandmeid ta ära ei täitnud. Ta võttis mobiiltelefoni ning helistas kellelegi ja

4

rääkis telefonis valjuhäälselt, et ta laseb kõik kontrolörid läbi peksta. Siis see noormees lõpetas telefonikõne ja tõusis püsti. A , kes oli veel bussi ukse juures, palus

noormehel istuda. №ormees pani oma telefoni taskusse ning midagi ütlemata lõi

parema käe rusikaga AK vasakule oimu piirkonda nii, et A prillid lendasid bussi esiistmel istuva naisterahvale vastu pead. K ja esiistme vahel oli peaaegu 2m. Selle peale grupivanem, kes oli saanud prillidega vastu pead, helistas 110, et paluda patrulli. №ormees neile dokumenti ei esitanud. Kui patrull saabus, siis ta esitas patrullile enda passi ja tal kontrolliti alkoholijoovet. Patrulli juuresolekul see noormees palus, et talle

koostataks piletita sõitmise eest protokoll. Patrulli juuresolekul see noormees veel sõimas kõiki kontrolöre.(t/l 6-8)

21.01.2008 koostatud politseivaneminspektori Kristel Selgeveeru ettekande kohaselt 21.01.2008 toimunud ülekuulamisel näitas kannatanu AK tšekke prillide maksumuse

kohta. Kuna tšekid olid kulunud, raskesti loetavad siis ei tehtud koopiaid. Prillide vigastusi ei jäädvustatud ka fotoaparaadiga kuna prilliklaasil olev täke oli väga väike

ning fotol ei oleks vigastus nähtav olnud. Samuti ei olnud võimalik fotografeerida kõverat prillisanga kuna fotol poleks see kajastunud. (t/l 15)

20.01.2008.a koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab

kahtlustatav end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustatav sõitis 20.01.2008 trolliga nr 3 Kaubamaja juurest Mustamäe poole ning Rahvusraamatukogu

lähistel, Endla tänaval tulid trolli piletikontrolörid (kahtlustatav oli trolliga vist juba

pikemat aega ringi sõitnud, sest ta oli magama jäänud). Kahtlustataval olid olemas

sõidupiletid, kuid ta ei olnud neid augustanud. Trollis olles pöördus tema poole üks naiskontrolör, kellele ta püüdis seletada, et jäi tahtmatult magama ega löönud selle tõttu piletit augustajast läbi. Sellest seletusest ilmselt ei piisanud ning selle naisterahva käsu peale ma väljus ta trollist. Väljas olles kaks meesterahvast käitusid temaga päris jämedalt ning tirisid ta AS Ühisteenused bussi. Üks kontrolör tõukas teda. Seejärel üks

kontrolör haaras temalt ühe käega käest ning teine haaras kraest kinni ja tõukasid

kahtlustatava bussi. Vahetult pärast seda ta ühe korra vasaku käe rusikaga kergelt müksas ühte meeskontrolöri lõua pihta, kes temalt eelnevalt kraest kinni haaras. Pärast müksamist ta istus bussis edasi, suhtles naiskontrolöriga ning siis saabus politsei, kes ta politseiosakonda toimetas. Kahtlustatav oli alkoholijoobes. (t/l 20-22) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava

keskmiseks päevasissetulekuks oli 2007 aastal 297 krooni, pärast mahaarvamiste tegemist 247 krooni. (t/l 31-32)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused, kannatanu

selgitused teo asjaolude kohta ja arvamuse ning, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud S.E

süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AK ütlusi ning tunnistaja HMi ütlusi, politseiametniku ettekannet, asub seisukohale, et süüdistatava S.E süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi, so avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemisena. Nii süüdistatava kui ka kannatanu ütluste alusel on kohus veendunud, et vägivalla kasutamine kannatanu suhtes on

tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt keeldus kannatanu esitamast isikuttõendavat dokumenti piletikontrolöridele ja soovis põgeneda. S.E muutus

agressiivseks ning lõi vasaku käega kannatanule vastu pead ning jätkas kannatanu

ähvardamist, pannes seega toime avaliku korra raske rikkumise. Taolistest asjaoludest teeb

kohus järelduse, et tegemist oli vägivallaga. Vastavalt Tallinna transpordiameti ja AS

Ühisteenused vahel 22.05.2006 sõlmitud halduslepingule osutas AS Ühisteenused Tallinna

linnale ühistranspordis piletikontrolli teenust, sealhulgas ka selle töötaja AK, kes

linnatranspordi teenindajana täitis halduslepingust tulenevaid ülesandeid ning oli seetõttu ametiisikuks KarS § 288 mõttes. Vastavalt Ühistranspordiseaduse § 5411 lõikele 3 on sama

5 seaduse §-des 541, 542, 543, 544, 545, 546, 547 ja 5410 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja

eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel, mis on sõlmitud sama paragrahvi lõike 2

punktides 3–5 nimetatud kohtuvälise menetlejaga. Seetõttu leiab kohus, et AK puhul oli tegemist avalikku korda kaitsva muu isikuga, kelle suhtes pandi vägivald toime seoses tema

ametikohustuste täitmisega. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on antud kohtueelsel menetlusel õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AK esitanud tsiviilhagi 4396 krooni nõudes ning kohus asub seisukohale, et esitatud varaline nõue on osaliselt põhjendatud, kuivõrd varaline kahju

tekkis süüdistatava süülise käitumise tulemusena. Samas on politseivaneminspektori

ettekande kohaselt AK esitatud tšekid raskesti loetavad, mistõttu võib arvata, et prillid ei olnud ostetud hiljuti. Samuti prillide vigastusi ei olnud võimalik fotoaparaadiga jäädvustada,

sest täke klaasil oli väga väike ja kõverad raamid ei oleks samuti fotole jäädvustunud.

Kannatanu on ülekuulamisprotokollis märkinud, et prilliraamid maksid 2556 krooni ja üks

prilliklaas 920 krooni. Tagamaks kannatanu varalise seisundi viimise sellisesse seisundisse nagu see oli enne kuriteo toimepanemist, leiab kohus, et taolise varalise olukorra ennistamine

on võimalik vaid varalise kahju tekitanud isiku rahaliste vahendite arvelt. Samas nõustus süüdistatav hüvitama varalise kahju vaid 2500 krooni ulatuses. Kannatanu nõustus tsiviilhagi

summa vähendamisega 2500le kroonile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kahju tuleb

hüvitada ulatuses, millises menetluse pooled kohtuistungil kokku leppisid, so 2500 krooni ulatuses ning selline summa kuulub süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt väljendatud kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 5 aastat.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus kriminaaltoimiku andmetest, millistest nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek ning eelmise aasta keskmiseks päevasissetulekuks oli tal 247 krooni. Samas nähtub aga kriminaalasjas leiduvast karistusregistri õiendist, et süüdistatavat on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kokku summas 28 020 krooni

ning arestidega 46 päeva ulatuses. Seejuures on rahatrahvid senini tasumata. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes, vaatamata sissetuleku olemasolule, ei ole

otstarbekas kohaldada rahalist karistust, kuivõrd tal on senini täitmata suured rahalised

kohustused ning rahalise karistuse mõistmine ja kriminaalmenetluse kulude lisandumine

muudaks süüdistatava rahalised karistused veelgi suuremaks, mis muudaks nende tasumise

lõppkokkuvõttes võimatuks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et

süüdistatav lõi kannatanut vaid ühe korra, mistõttu võib karistuse määrata ettenähtud

sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata,

siis peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava suhtes määratava karistuse kohaldamata ja

täitmisele pööramata. Kuivõrd süüdistatava alaline töökoht on väljaspool Eesti Vabariigi piire, siis oleks tema suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine raskendatud kui mitte välistatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava karistusest vabastamise puhul võib kohaldada KarS § 73 sätteid, kohaldades katseaja miinimummääras.

Märt Toming kohtunik