Legislator Case Law & Legislation
1-08-3\5 AI generated

1-08-3\5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-08-3\5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-3

Legislator headnote

AI generated

1-08-3\5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1-08-3

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-3

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Alice Simm

Kaitsja Evelin Pärn-Lee

Kohtuasi xxxVangla esitatud materjalid Meelis Aljama tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Meelis Aljama (isikukood: 37802094918; viibib xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Meelis Aljama tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

xxx Vangla esitas 23.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Meelis Aljama tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Meelis Aljama on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.09.2007.a kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 2; § 348 ja § 345 lg 1 järgi ja mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o 1

2 aasta ja 7 kuud vangistust Tartu Maakohtu 19.09.2003.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 1 kuu ja 9 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud ja 9 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistusaeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 20.12.2006.a ja lõpp on 29.08.2009.a.

Kinnipidamisasutuses Meelis Aljama kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on keskhariduse omandanud Erikutsekoolis, ei tööta. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama isa juurde,töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega koos lisakohustuste ja kriminaalhooldaja järelevalve alla määramisega.

Meelis Aljama taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on varem 5-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2 korda. Tasumata on suured hagid. Varem on isik olnud tingimisi ennetähtaegset vabastatud, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, mis näitab, et varasemad karistused ja ennetähtaegne vabastamine, ei ole olnud piisavaks motivatsiooniks seaduskuuleka elu jätkamiseks. xxx Vangla ei toeta M. Aljama tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kui võtta arvesse isiku käitumist karistuse kandmise ajal, siis leiab, et vabastamine on võimalik, kuna kinnipeetava käitumine vanglas on olnud eeskujulik, karistuse eesmärgid on täidetud. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks, lähedaste toetus. Aljama soovib elada seaduskuulekalt ning hakata tsiviilhagi maksma.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et M. Aljama tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Aljama isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 5- korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 2 korda ja tasumata on tal suured hagid. Varem on isik olnud tingimisi ennetähtaegset vabastatud, kuid katseajal pani toime uue kuriteo, mis näitab, et varasemad karistused ja ennetähtaegne vabastamine, ei ole olnud piisavaks motivatsiooniks seaduskuuleka elu jätkamiseks.

Arvestades M. Aljama poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik