4-08-2660\1 · 4-08-2660\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-2660

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-2660 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Kalev Peramets`a (ik 37008190038) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 17.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,002605 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Kalev Peramets`a kaebus rahuldamata.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Rauno Lensment`i poolt 17.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,002605 muutmata.

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220085874775. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 22.02.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Edi Tähtse` poolt väärteoprotokoll nr AB1000504 selle kohta, et 22.02.2008.a kella 20:00 ajal Pärnumaal Tahkuranna vallas Valga-Uulu mnt 122. km juhtis K. Peramets mootorsõidukit (MB E290 TDT, r/n xxxxxx) asulavälisel teel kiirusega 132km/h± 4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi.

17.03.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,002605 on määratud K. Peramets`ale kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 40

4-08-2660

2 (3) trahviühiku ulatuses, so 2400 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud K. Peramets`a suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks.

Kaebuse sisu 25.03.2008.a laekus Pärnu Maakohtule K. Peramets`a kaebus antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd kiiruse ületamisel ja kahetseb juhtunut. Kaebuse esitaja nõustub kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi suurusega, milline on tasutud 21.03.2008.a, kuid palub kohtul muuta kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust lisakaristuse osas. K. Peramets`a töö on liikuva iseloomuga ning kaebaja vajab sõidukit igapäevaselt müügitöö tegemiseks. Juhtimisõiguseta ei saa K. Peramets täita temale pandud töökohustusi ja kaotab sissetuleku kaheks kuuks. Seega seab juhtimisõiguse kaotamine kaebaja raskesse majanduslikku olukorda, arvestades siinjuures asjaolu, et K. Peramets`a ülalpidamisel on tema 12- aastane poeg ja samuti vajavad hoolt kaebaja vanemad, kes elavad Tartust 50 km kaugusel. Kaebaja märgib, et omab varasemalt ühte kehtivat karistus kiiruse ületamise eest, kuid leiab, et tema puhul ei ole siiski tegemist „huligaaniga“, mistõttu palub kohtul tühistada väärteootsus nr 2670,08,002605 osaliselt, so lisakaristuse osas. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment oma 10.04.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja K. Peramets`a kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramisel ei ole menetleja poolt tuvastatud asjas vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. K. Peramets esitas vastulause, milles märkis muuhulgas, et tunnistab oma viga ja kahetseb tehtut. Väärteootsuses on selgitatud vastulause mittearvestamise põhjus, so mistahes manöövri sooritamisel peab juht juhinduma kiirusepiirangutest antud teelõigul. Samuti on kaebaja nii vastulauses kui ka menetlusaluse isikuna antud ütlustes õigustanud oma tegu. Väärteotoimikule on lisatud väärteomenetlusregistri väljavõte, mille kohaselt on K. Peramets`a lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest karistatud kahel korral: 31.07.2006.a ja 27.03.2007.a, millised on mõlemad Karistusregistri seaduse mõistes kehtivad karistused. Menetleja on seisukohal, et antud asjaolu näitab selgelt menetlusaluse isiku meelestatust ja suhtumist õiguskorda. Kohtuväline menetleja leiab, et varasemad karistused, so rahatrahvid, ei ole mõjutanud kaebajat edaspidi hoiduma samaliigiliste süütegude toimepanemisest, mistõttu rakendas menetleja lisaks põhikaristusele lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja ei pidanud isiku vabandust puhtsüdamlikuks kahetsuseks, vaid oma tegu õigustavaks ja seda vastutusest vabanemise eesmärgil. Lähtudes eeltoodust palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja K. Peramets`a kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb

4-08-2660

3 (3) väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjendusel, et kaebaja igapäevased tööülesanded on seotud mootorsõiduki pideva kasutamisega, samuti majanduslikel ja perekondlikel põhjustel.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. K. Peramets`a on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 40 trahviühikut, so 2400 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid LS § 7422 lg 2 alusel, millised on karistusregistri andmetel kehtivad. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada K. Peramets`a seaduskuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada K. Peramets`a edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et K. Peramets`ale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel R. Lensment`i poolt 17.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,002605 ei kuulu tühistamisele ning K. Peramets`a kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik