1-08-5893\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-08-5893

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-5893 Kohtukoosseis Kohtunik Hele Ilisson Kohtuistungi sekretär Maila Sarap Kriminaalasi

A.S järgi süüdistus KarS § 263 p 1,2

kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav A.S

elukoht: rahvastikuregistrijärgne eluk. x; tegelik viibimiskoht: x; isikukood xxx;

varem kohtulikult karistamata

Kaitsja Vandeadvokaat Neeme Leok

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi mõista KarS § 263 p 1,2 järgi ja karistada teda kolme A.S (3) kuu vangistusega.

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning A.S-i täitmisele mitte pöörata, kui kaheksateist (18) kuulise katseaja kestel ei pane A.S

toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x

2 (4) 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna A.S juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS §78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – „elukohast lahkumise keeld“ – suhtes tühistada kohtuotsuse A.S-i jõustumisel.

Välja mõista A.S-ilt kuriteoga tekitatud kahju summas viis tuhat (5000) krooni I O ´i kasuks.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.S-ilt menetluskulu –

• süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis ( 6525 ) krooni;

• kaitsjatasu vandeadvokaadi Neeme Leok´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kolm (2283) krooni 30 senti.

A.S tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „A.S , 1-08- 5893, kaitsjatasu”, „A.S, 1-08-5893, sundraha“.

Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (30.04.2008.a.).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (30.04.2008.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule.

3 (4)

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas süüdistatakse selles, et tema 21.12.2007.a. kella 22 paiku A.S

olles alkoholijoobes, X X tn. X asuva FIE L K müügikioski juures, pärast vastu kioski

välisust urineerimist, tungis kallale kioskirentniku elukaaslasele I O , kes kaitses avalikku

korda ja kutsus urineerijat korrale, peksis teda käte ja jalgadega vastu pead ning ülakeha, tekitades kannatanule füüsilist valu ja moraalset kahju ühtlasi rikkus kioskitöötajate rahu ning avalikku korda. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja vastuhakkamisega

avalikku korda kaitsvale isikule, pani toime KarS § 263 p. 1, 2 järgi A.S kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu I O poolt on esitatud tsiviilhagi 5000.- krooni suurusele summale.

Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr :

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 2 järgi ja karistada teda A.S kolme (3) kuu vangistusega.

KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning mitte A.S-i pöörata täitmisele, kui ta katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 18 - kuulise

täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ilmub

registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma elukohast

kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma

kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta.

Välja mõista 5000.- krooni I O kasuks. A.S-ilt

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. A.S-ilt

Menetluse käik :

A.S on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu

on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega.

Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav A.S ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 30.aprillil 2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav A.S kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS §1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju

4 (4) on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtu arvates on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistatava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus

kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et süüdistatav on

kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppega eeltoodud asjaolud omaks võtnud. Vastavalt VÕS §1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui

ta tõendab oma süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid

tema süü kahu tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud

vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes kajastatud kahju kannatanule hüvitama.

Toodud põhjustel ja kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kokkuleppes kajastatud kannatanu tsiviilhagi nõuet põhjendatuks ja tõendatuks. Seetõttu tuleb tsiviilhagi rahuldada kohtuotsuse resolutiivosas nimetatud ulatuses ja viisil.

Hele Ilisson Kohtunik 30.04.2008.a.