1-06-11986\32 · Viru Ringkonnakohus

1-06-11986 1(4)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 25.04.2008 Kriminaalasja number 1-06-11986 Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuusk ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Mare Kannika-Sibrits Tõlk Anna Herkül Kriminaalasi VI süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 9 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 29.01.2008 otsus Apellatsiooni esitaja VI apellatsioon

Prokurör Larissa Prokopenko Süüdistatav VI, isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, XXX, XXX, XXX, elukoht XXX, kriminaalkorras karistatud kahel korral. Kaitsja Vandeadvokaat Artur Umuršadjants

R E S O L U T S I O O N :

Jätta Viru Maakohtu 29.01.2008 otsus VI süüdimõistmises KarS §§ 199 lg 2 p 4 ja 121 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 25.04.2008 peale kella 16.00.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib

1-06-11986 2(4) kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Viru Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 29.01.2008 otsusega tunnistati VI süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. VI tunnistati maakohtu otsusega süüdi ka KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti VI-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel, pöörati maakohtu otsusega VI-le Ida-Viru Maakohtu 31.08.2005 kohtuotsusega mõistetud ja tingimuslikult kohaldamata jäetud karistus täitmisele, maakohtu otsusega suurendati mõistetud karistust, 1 (üks) aasta vangistust, Ida-Viru Maakohtu 31.08.2005 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 aasta 6 kuud) ning mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.06.2007 - 28.01.2008, s.o. 7 kuud 15 päeva. Kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 15 (viisteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges maakohus - 29. jaanuar 2008. Tõkend – vahistamine – jättis maakohus VI suhtes muutmata.

VI süüdistatakse selles, et tema, 01.04.2006 kell 15.15, olles alkoholijoobes, läks korterisse aadressil XXX, kus elab TP. VI tungis pettuse teel korterisse, nimelt kutsus ta TP naabri IT, kes elab korteris nr 14 ning palus tal koputada TP uksele, aga ise läks välisukse juurest eemale. Pärast ukse avamist VI sisenes TP korterisse ja võttis sealt raha 3 krooni ja 50 senti ning siis lõi VI korduvalt käte ja jalgadega TP vastu pead ja keha. Seejärel võttis korterist teleri Thomson, maksumusega 1700 krooni, mille hiljem maha müüs. Kokku tekitas süüdistatav TP-le materiaalset kahju 1703 krooni ja 50 senti. Süüdistusakti kohaselt pani VI toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toime pandud vägivallaga, sissetungimisega, so pani toime KarS § 200 lg 2 p 9 sätestatud kuriteo.

Maakohus jõudis järeldusele, et süüdistatava poolt kannatanu löömine on tõendatud kannatanu enda ja tunnistajate AB ja LS ütlustega, osaliselt ka ekspertiisi aktiga, millesse maakohus suhtus kriitiliselt ja leidis, et tegemist võis olla üksnes kaudse tõendiga. Maakohus arvestas, et kui isikul oli 06. aprillil diagnoositud näo põrutus, siis ei ole välistatud, et see võis olla tekitatud 01. aprillil. Ekspertiisi akti kui tõendi väärtus on selles, et see ei lükka ümber kannatanu ja tunnistaja ütlusi. Maakohus oli seisukohal, et süüdistatava teo objektiivne külg, kannatanu löömine käte ja jalgadega on tõendatud ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 sätestatud teo, löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Süüdistuse kohaselt võttis VI kannatanu korterist teleri Thomson, maksumusega 1 700 krooni, mille ta hiljem maha müüs. Maakohus jõudis järeldusele, et süüdistatava teo objektiivne külg on tõendatud. Süüdistatav viis asja korterist välja ja müüs televiisori samal päeval VK-le. Maakohus leidis, et nimetatud asjaolust järeldub, et süüdistatav seadis eesmärgiks omastada ebaseaduslikult võõras vallasasi. Maakohus oli seisukohal, et

1-06-11986 3(4) süüdistatava poolt toime pandud tegu, võõra vallasasja, teleri Thomson äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes varem oli toime pannud varguse, oli sooritatud kavatsusega. Maakohus leidis, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi sätestatud teo toimepanemises.

Karistuse määramisel arvestas maakohus, et süüdistatav on karistusregistri andmetel toime pannud kümme väärtegu, mille eest on teda karistatud rahatrahvidega kokku summas 25 320 krooni ning kõik trahvid on tasumata. Süüdistataval puudub kindel sissetulek ja töökoht. Maakohtu istungil teatas süüdistatav, et vahetult enne vahistamist sai ta töökoha, kuid tõendeid selle väite kohta ta maakohtule ei esitanud. Maakohus jõudis järeldusele, et varalist laadi karistus, so rahatrahvid väärtegude eest ei ole süüdistatavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Varalist laadi karistuse eesmärgiks on mõjutada süüdistatavat varaliste vahendite vähendamise ja selle kaudu süüdistatava igapäevase tegevusvabaduse piiramisega. Väärtegude eest määratud rahatrahvidele vaatamata ei ole süüdistatav enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ning jätkab süütegude toimepanemist. Seega ei ole varalist laadi karistus täitnud oma eesmärki. Lisaks puudub süüdistataval kindel sissetulek ja töökoht ning seetõttu võib tekkida raskusi kohtuotsuse täitmisega, millest tulenevalt ei ole varalist laadi karistuse kohaldamisega süüdistatava mõjutamine võimalik. Maakohus leidis, et süüdistatava suhtes ei ole põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine ning mõlemas episoodis tuleb karistuseks mõista vangistus.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Viru Maakohtu 29.01.2008 otsuse peale esitas apellatsiooni VI, kes palub kohaldada tema suhtes tõkendit - elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav sai politseilt teada, et ta on juba peaaegu kaks kuud tagaotsitav ja ei saa aru, kuidas selline asi võimalik on, sest ta käis kriminaalhooldaja juures ennast märkimas ja töötas. Süüdistatav ennast ei varjanud. Süüdistataval hakkas katseaeg lõppema ja ta oleks ametlikult tööle vormistatud. Kohtukutset süüdistatav isiklikult kätte saanud ei ole ja arvab, et sellele võis alla kirjutada tema kasuisa. Süüdistatav VI palub mõista talle karistus tingimisi.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav VI jäi oma apellatsiooni juurde ja leidis, et nii noor inimene nagu tema on, ei pea viibima vanglas. Ta kahetseb tehtut ja palub mõista talle karistus tingimisi.

Süüdistatava VI kaitsja, vandeadvokaat Artur Umuršadjants leidis, et maakohtu otsus on igakülgselt põhjendatud. Kuid võttes arvesse VI soovi minna peale vabastamist tööle, mille käigus ta hakkab hüvitama rahatrahve, siis selles osas tuleb kaebus rahuldada. Kui karistust tingimisi mõista ei saa, siis on vähemalt alust kergendada mõistetud karistust.

Ringkonnaprokuratuuri prokurör Larissa Prokopenko andis arvamuse, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. On arvesse võetud kõik asjaolud, mis mõjutavat karistust. Karistus rahalise karistuse näol ei mõjuta teda hoiduma süütegude sooritamisest. Kuriteod on toime pandud katseajal. Prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata, apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava ja tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsiooni rahuldamiseks alust ei ole. Apellant VI ei vaidlusta kvalifikatsiooni ega oma süüd. Praktiliselt on

1-06-11986 4(4) apellatsioonis toodud üks süüdistatava VI väide, et nii noor inimene nagu tema ( 20-ne aastane ) ei saa olla nii pikka aega vanglas. Kuritegude toimepanemise ajal oli ta liiga noor, et saada aru, mida ta tegi. Nüüd on ta muutunud paremaks ja seepärast on alust mõista talle karistus tingimisi / kd 2 lk 11,112 /. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi arvamusega, et tema noorus võib olla aluseks, et mõista talle karistus tingimisi. Vaidlustades karistust, jätab VI tähelepanuta, et talle oli juba varem mõistetud karistus tingimisi - katseajaga / kd 2 lk 101 /. Vaatamata sellele pani ta toime uued kuriteod katseajal. Samuti on teda katseajal korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Järelikult ei ole VI mingeid positiivseid järeldusi tingimisi mõistetud karistusest teinud ei ole, ja seepärast ei ole alust kergendada tema karistust. Talle on mõistetud rahaline karistus, kuid rahatrahvid on tal tasumata. Maakohus on õigesti ja igakülgselt põhjendanud VI-le mõistetud karistust. On arvestatud kõik asjaolud, mis mõjutavad tema vastutust /kd 2 lk 116,117 /. Nõustudes maakohtu järeldustega karistuse mõistmisel, ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata oma otsuses. Maakohtu otsus muutmisele ei kuulu.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 337 lg 1 p 1 ; 342 lg 3 p 1 ; 343 ; 344 ; 345 lg 1,2 ringkonnakohus leiab, et süüdistatava VI apellatsioon rahuldamisele ei kuulu.

Vladimir Rozalka Maarika Kuusk Mihhail Komtšatnikov