1-07-11650\101-07-11650\10 · Tallinna Ringkonnakohus

KOHTUOTSUS Eesti vabariigi nimel

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprillil 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-11650 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmöe, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Maaria Rei 21. aprill 2008.a Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi B.E süüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1 ja 199 lg 2 p-de 4,8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17.jaanuari 2008.a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav B.E Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav

B.E , ik xxx, varem kohtu poolt kriminaalkorras kohtu poolt kümnel korral karistatud Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17.jaanuari 2008.a kohtuotsus B.E suhtes muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tuleb

ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest või

kantselei kaudu teatavaks tegemisest

. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu

kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda

ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad k

assatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi 2 aasta ja 9 kuu vangistusega.

KarS § 64 alusel mõisteti

liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KrMS § 23

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat võrra ning liitkaristuseks mõistet

vangistus 3 aastat ja 10 kuud karistuse aja kandmise algusega 30.05. 2007.a.

tungis ebaseaduslikult plastikust aknaraami lõhkumise teel metallvarda abil, akna kaudu

omaniku tahte vastaselt R.K-

le kuuluva ehitusjärgus oleva maja, aadressil Vanemuise 10 Tallinnas, ruumidesse.

Sellise tegevusega pani B.E toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,, s.o. omavolilise sissetungi, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja ruumi vähemalt teist korda.

- Samuti B.E, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 03.05.2007.a kuni 04.05. 2007.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse eramajja aiaga piiratud territooriumile ning tungis tabaluku lõhkumise teel sisse abihoonesse ja varastas sealt P.B-le kuuluva motorolleri 47 900 krooni väärtuses; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 15.05.2007.a kuni

llasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse eramajja

Tallinnas aiaga piiratud territooriumile ning tabaluku lõhkumise teel samal territooriumil

asuvasse garaaži ja varastas sealt E.M-le kuuluvat

kaks jalgratast kokku 15000 krooni väärtuses; - samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 20.05.2007.akuni 21.05.2007.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse, aiaga piiratud

territooriumile ning tabaluku lõhkumise teel samal territooriumil asuvasse kuuri ja varastas S.L-le kuuluvat vara kokku 11 000 krooni väärtuses; -

samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 27.05.2007.a tungis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse, aiaga piiratud territooriumile ningakna lõhkumise teel sisse samal territooriumil asuvasse abihoonesse kust varastas V.U-le kuuluvat vara kokku 18 079 krooni väärtuses.

Sellise tegevusega pani P. B.E toime KarS § 199 lg 2 p- de 4,8 järgi ettenähtud kuriteo, s.o. isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära sissetungimisega võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Apellatsiooni taotlus

toetust. Ka märgib B.E, et

tema tervis on halvenenud. Tal on diagnoositud HIV

positiiv. Ta lubab vabanemisel asuda tööle. Apellant leiab, et tema k

aristuse vähendamist tingib ka puhtsüdamlik kahetsus ja uurimisele kaasa aitamine.

Ringkonnakohtu seisukoht

4.

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni taotlusega ja kuulanud ära menetluspoolte arvamused, leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik

ning selle muutmiseks apellatsioonis esitatud väidetel puudub alus.

Maakohus on lühimenetluses tuvastanud B.E süü ja seda ei vaidlusta ka süüdistatav ise. Seonduvalt apellandi taotlusega vähendada talle mõistetud karistust, märgib kohtukolleegium,

et maakohus on pärast B.E kuritegude tuvastamist, lähtudes KarS § 56 sätetest,

andnud süü suurusest lähtuvalt karistuse liiki ja määra sisaldava

hinnangu toimepandud kuritegudele. Kohus on seaduse mõtte kohaselt arvestanud põhiliselt B.E süü suurust, kergendava asjaoluna kohtuistungil väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust.

Samas on maakohus vaaginud karistuse eripreventatiivse eesmärgi saavutamiseks süüdlase isikut. B.E näol on tegemist - nähtuvalt tema varasemast 10-st kohtulikust karistusest -

isikuga, kelle elustiiliks on kuritegude toimepanemine.

Ka vaadeldavad kuriteod pani B. toime vähem kui kahe kuu pärast tingimisi karistuse kandmisest vabanemist 3- aastase katseajaga.

Maakohus on

oma otsuses teinud motiveeritud järelduse, miks ei ole B.E suhtes võimalik rakendada kergemaliigilist karistust, s.o. kriminaalhoolduse rakendamist või rahalise karistuse kohaldamist.

Kohtukolleegium ei nõustu B.E ringkonnakohtu istungil esitatud väitega, et tema karistuse kergendamist tingib halvenev tervis. Kaebaja sõnul diagnoositi tal juba 2001.aHIV

viirus. Samas ei sundinud nimetatud asjaolu apellanti loobuma kuritegude järjepidevast

toimepanemisest ega võtma tarvitusele abinõusid tervise eest hoolitsemise

ks. Vajalik ravi tagatakse B.E-le ka vanglas. Samuti ei tulene seadusest ega saa karistuse kergendamise aluseks olla süüdistatavaperekonna olemasolu ja juba maakohtu poolt arvestatud puhtsüdamlik kahetsus.

Kohtukolleegium nõustub maakohtu argumentidega, mis

põhistasid süüdlasele mõistetud

karistuse ja leiab, et B.E-le mõistetud

sanktsiooni keskmäära lähedase suurusega vangistuse muutmiseks ei ole alust.

Ene Randmäe Meelika Aava Igor Amann