1-07-13118\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-13118

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 aprill 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13118 (06230000011) Kohtukoosseis Eesistuja Märt Toming Rahvakohtunikud Marju Toom ja Diana Tulus Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi U.M-i ja T.Z-i süüdistus KarS § 294 lg 2 p 3 järgi Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav U.M

Ik: XXX, eestlane, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: SA PH, elukoht: xxx Tõkend: 26.03.2007 kahtlustatavana kinnipeetud, 28.03.2007 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Imbi Seimar Süüdistatav T.Z

Ik: XXX, eestlane, EV kodanik, keskharidus, töökoht: korrakaitseosakond, elukoht: xxx Tõkend: 26.03.2007 kahtlustatavana kinnipeetud, 28.03.2007 elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

2

1. T.Z süüdi tunnistada KarS § 294 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud

ajavahemik 26.03.2007 kuni 28.03.2007, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta T.Z-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva T.Z-i suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.Z temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.Z-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas XXX

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.Z-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.04.2008.

6. T.Z-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. U.M süüdi tunnistada KarS § 294 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud

ajavahemik 26.03.2007 kuni 28.03.2007, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata

karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva.

9. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta U.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva U.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.M temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Pärnu Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Sauna 5 Raplas, tel: 4890642)

10. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.M järgima katseajal kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas XXX

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusse registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

11. KarS § 78 p 1 alusel arvestada U.M-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.04.2008. 12. U.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 13. T.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

3

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „T.Z, 1-07-13118, sundraha“. 14. T.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 4301 (neli tuhat kolmsada üks) krooni ja 10 senti, mis tuleb 6 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.Z, 1-07-13118, kaitsjatasu“. 15. U.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.M, 1-07-13118, sundraha“.

16. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

17. Asitõend: Kuriteo matkimisel kasutatud ja Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo

kassas hoiustatud 500 kroonised kupüürid tagastada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 5 sätetele Põhja Politseiprefektuuri politseikontrolli büroole.

18. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole kantud sularaha summas 434 krooni tagastada vastavalt KrMS § 126 lg 3 p 2 sätetele selle omanikule U.M-ile.

19. Asitõend: kaks CD plaati ja üks DVD plaat matkimise ja menetlustoimingute salvestistega säilitada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega kohus tuvastas:

U.M süüdistatakse selles, et tema töötades Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja

ülesanded, seega olles ametiisik KarS § 288 mõistes, kasutades ametiseisundit, pani toime

altkäemaksu võtmise. Nimelt teostas konstaabel U.M koos vanemkonstaabel T.Z-iga 26.03.2007 teenistusülesandeid täites liiklusjärelevalvet ning T.Z peatas kella 22.30 paiku Pärnu mnt 21. km-l Harjumaal sõiduauto XXX(registreerimismärgiga XXX), mida

juhtinud DK rikkus Liikluseeskirja § 124 (suurim lubatud sõidukiirus). T.Z kutsus ta politseisõidukisse XXX (registreerimismärgiga XXX), mille roolis istus U.M.

Vesteldes kolmekesi võimalikust rikkumise vormistamata jätmisest ja vastutasuks

politseinikele altkäemaksu maksmisest, ütles T.Z , et selle võimalikkuse üle otsustab U.M ning väljus politseisõidukist, jäädes selle lähedusse seisma. U.M jätkas vestlust ning nõustus altkäemaksu eest DK väärteoprotokolli koostamata jätmisega ning tema väärteorikkumise eest karistamata jätmisega. Vastavalt saavutatud kokkuleppele jättis DK politseisõiduki kahe esiistme vahelisele käetoele altkäemaksuna kaks 500-kroonist kupüüri, seega kokku 1000 krooni, mille järel väljus politsei teenistussõidukist ja lahkus ilma, et talle oleks vormistatud väärteoprotokoll.

4 Seega U.M pani toime KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ametiisikuna altkäemaksu võtmise isikute grupis.

T.Z-i süüdistatakse selles, et tema töötades Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju

politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaablina, kellele on riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisik KarS § 288 mõistes, kasutades ametiseisundit, pani toime altkäemaksu võtmise. Nimelt teostas vanemkonstaabel T.Z koos konstaabel U.M-iga 26.03.2007 teenistusülesandeid täites liiklusjärelevalvet ning peatas kella 22.30

paiku Pärnu mnt 21. km-l Harjumaal sõiduauto XXX(registreerimismärgiga XXX), mida

juhtinud DK rikkus Liikluseeskirja § 124 (suurim lubatud sõidukiirus). T.Z kutsus ta politseisõidukisse XXX(registreerimismärgiga XXX), mille roolis istus U.M.

Vesteldes kolmekesi võimalikust rikkumise vormistamata jätmisest ja vastutasuks

politseinikele altkäemaksu maksmisest, ütles T.Z , et selle võimalikkuse üle otsustab U.M ning väljus politseisõidukist, jäädes selle lähedusse seisma. U.M jätkas vestlust ning nõustus altkäemaksu eest DK väärteoprotokolli koostamata jätmisega ning tema väärteorikkumise eest karistamata jätmisega. Vastavalt saavutatud kokkuleppele jättis DK politseisõiduki kahe esiistme vahelisele käetoele altkäemaksuna kaks 500-kroonist kupüüri, seega kokku 1000 krooni, mille järel väljus politsei teenistussõidukist ja lahkus ilma, et talle oleks vormistatud väärteoprotokoll.

Seega T.Z pani toime KarS § 294 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ametiisikuna altkäemaksu võtmise isikute grupis.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud U.M end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ja seletas, et laskis DK ära minna seetõttu, et eelnevaid rikkumisi ei olnud ja ei pidanud vajalikuks karistada, kuivõrd sai vesteldud ja et rohkem kiirust

ei tohiks ületada. Seadus ei näe ette, et peaks karistama, võib teha suulise hoiatuse. Sõltub inimese suhtumisest, kui saab aru, mida tegi, mida rikkus. Joobes juhti kindlasti ära ei lase,

raskemate rikkumiste puhul või kui kiirust on ületatud üle 40 km/h. Vestlesid, te enam ei

kihutaks. Suulist hoiatust ei fikseerita kuskil, kuid saab teha ka kirjalikku hoiatust. Suulise

hoiatuse tegemine on seaduse järgi, võib kirjutada suulise hoiatuse protokolli,

väärteoprotokolli, kiirmenetluse otsuse, võib ka vestelda. Vestlesid, kuigi oleks pidanud kiirmenetluse otsuse või väärteoprotokolli tegema. Siis kui load tagasi andis, siis ütles, et ei tohiks enam kiirust ületada. See pidi tähendama hoiatust. Arvab, et DK sai aru. DK jutust ei saanudki aru, vene keel pole kõige parem. Ei saanud raha jutust aru. Pärast tunnistaja väljumist

autost raha ei näinud. Tema ise oli patrulli vanem. Tavaliselt koostavad väärteoprotokolle

korda-mööda. Vist oli tema kord. Alati nii, et üks koostab protokolli ja paarimees täidab

menetlusaluse isiku ülekuulamise või kiirusemõõteseadme protokolli. T.Z-iga otsest

kokkulepet karistamata jätta ei olnud. Hakkas protokolli koostama ja T.Z läks välja. Kui

hoiatamise otsuse vastu võttis, oli T.Z autost väljas. Vestles T.Z-iga hoiatamise teemal, et

vestles ja lasi ära. T.Z raha olemasolust ei teadnud. Väärteoprotokoll jäi pooleli, kirjutas

kuupäeva, faabula osa täitis ära, edasi ei koostanud. Paarimees oli väljas, üheaegselt oleks

pidanud koostama protokolli, kiirusemõõteseadme protokolli, teine täidab blanketti, saab

kodaniku ära lasta, oleks kaua aega võtnud. Protokolli koostamisele kulub keskmiselt 12-15 minutit. Ainuke mis kirjutamata jäi oli rikkuja andmed. Juhiluba oli tema käes. Protokoll jäi mapi vahele.

Süüdistatav T.Z end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning seletas, et tema seda väärilise tasu lauset ei kuulnud. Kuulas linti kaks korda. Jutt käis hoiatamisest, mitte mingisugusest muust asjast. Kuna talle helistati, siis väljus ja andis mõista,

et U.M otsustab selle üle kas teha protokoll, kiirmenetluse otsus või hoiatus. Vaevatasu, lepime kokku, tasun vääriliselt võivad tähendada ükskõik mida. On töötanud politseis 10

aastat. Stenogrammis on kirjas, et seda teha ei tohi. Ütles kaks korda et ei tohi seda teha.

Ükskõik mida pakub. Ei küsinud mida konkreetselt mõtles. Politseinik peab kategooriliselt ütlema, et ei tohi. Seda ka tegi. Autosse tulles küsis mis kodanik sai ja U.M ütles, et tegi

5

hoiatuse. Ei ole tema asi arvustama hakata, ju siis oli õiglane. Vene keelest aru saab ikka. Autost läks välja seetõttu, et helistas Harju korrakaitsetalituse konstaabel RK, rääkis 5 minutit ja võib-olla natuke rohkem. Siis helistas abikaasale ja rääkis temaga. Nägi kui DK ära sõitis. Autos raha ei näinud. Rahast juttu ei olnud. Neil on nii, et üks vormistab pabereid ja siis teine.

Tunnistaja DK seletas, et kohtus süüdistatavatega ühes episoodis. Võeti politsei poolt ühendust et osaleda matkimises. Oli nõus. Oli punast värvi XXXga. Patrull pidas kinni kiiruse ületamise

eest. T.Z pidas kinni. Lubatud kiirus oli 90, tema sõitis 130ga. Fikseeriti 129 km/h. Paluti autosse, dokumente näidata, sõbralikus vormis. Ütles, et liiga suur kiirus, oli nõus. Palus, et

laske ära, esimene kord, puhas leht. Ei taha seda ära rikkuda. Jutt oli sõbralik, rääkisid autodest, mootoritest, lõpuks õnnestus veenda. T.Z läks autost välja, tal telefon helises. Kui pakkus raha, et on valmis maksma et ära lastaks, et tänab selle eest, siis oli T.Z veel autos ja ütles, et las ülemus otsustab. Siis T.Z väljus autost. Suutis roolis olnud politseinikku veenda, et rahatrahvi ei määrata ning nõustus teda ära laskma. Pani 1000 krooni käetoele. 1000 krooni

oli 500stes kupüürides. Arvab, et politseinik nägi kuhu raha pani. Siis võttis dokumendid autost, tänas ja lahkus. Matkimisel ei olnud tähtsust kas küsitakse raha või ise pakub. Võis ise

pakkuda, kohtu luba oli. Ei öeldud, et tänu avaldamine ei ole lubatud. Konkreetset juttu ei olnud, et anda on keelatud. Oli jutt, et hiljem on probleemid. Praegu võib midagi mööda panna, palju aega on möödas. Karistust ei tahtnud, tahtis hoiatust. Raha võttis rahakotist. On eraldi

dokumendihoidja, kus auto dokumendid, luba, tehniline pass. Rooli taga olev politseinik

kontrollis dokumente. Displeil oli tema pilt ja andmed. Lõpuks korra pakkus raha. T.Z oli välja siis kui rahast juttu oli. T.Z võttis telefoni, kuid ei mäleta kas T.Z ise helistas või talle helistati. Ei lõpetanud kui öeldi, et tänada ei tohi, sest püüdis ülesannet lõpule viia. Konkreetset

keeldumist ei kuulnud kordagi. On ka varem provokatsioone korraldanud. Imitatsiooniga on alati õnnestunud raha anda. Mõnikord on lõppenud nii, et politsei ütleb, et ei lähe läbi ja tehti protokoll kohe ära. Seekord oli näha, et ei kavatse protokolli teha. Kui raha autosse jättis, siis teine politseinik ei olnud autost kaugel. Ei oska öelda, kas teine võis näha. Väljas oli pime, ei

näinud konkreetselt kus on. Pani raha käetoele. Kätt ei sirutanud, mõtles, et võib panna kui

politseinik nõustus, et jätab 1000 krooni. Politseinik väljendas nõusolekut peaga noogutamisega. Raha selleks, et ei vormistataks trahvi. Trahvi summa oli 3000 krooni, et ärge kirjutage, tänab selle eest. Ähvardas trahv 3000 krooni, pakkus raha 1000 krooni. Politsei ise

raha ei küsinud, pakkus raha. Nõusolekuks noogutas peaga ja andis dokumendid. Küsis kas

piisas, ütles, et jah. Väärteokaristusi ei ole ühtegi, 2000 aastal oli kiiruse ületamine, see on

kustunud. Kiirust ületas operatsiooni käigus, elus nii ei käitu. Kergem karistus tähendas hoiatust ja äralaskmist. Vastati, et liiga suur ületamine. Keegi politseinikest ei lubanud hoiatust

kohaldada. T.Z oli veel autos kui oli küsimus kuidas teha ja siis T.Z ütles, et las otsustab

ülemus. T.Z-iga kokkulepet ei saavutatud. T.Z oli väljas auto kõrval kuskil taga 2-3 meetri kaugusel.

Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid:

• 26.03.2007 koostatud aktist kuriteo matkijale raha üleandmise kohta nähtuvalt anti DK

kuriteo matkimiseks raha summas 3000 krooni järgnevates kupüürides: 500 kroonised kupüürid nr BF 984680, BL 318092, BK 051136, AZ 073458, AJ 960756; 100 kroonised kupüürid nr CN 567227, CY 432626, CN 340181, CT 791169, DA 259087. (t/l 4)

• 27.03.2007 koostatud aktist kuriteo matkija raha tagastamise kohta nähtuvalt tagastas DK

kuriteo matkimiseks mõeldud raha 2000 krooni järgnevates kupüürides: 500 kroonised kupüürid nr BK 051136, AZ 073458, AJ 960756; 100 kroonised kupüürid nr CN 567227, CY 432626, CN 340181, CT 791169, DA 259087. (t/l 5)

• 04.04.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 26.02.2007

politseisõiduki XXX registreerimismärgiga XXX läbiotsimise käigus käepideme peal

avastatud kaks 500 kroonist kupüüri nr BF 984680, BL 318092, samuti kahtlustatavana kinni peetud U.M-i isiku läbivaatuse käigus avastatud sularaha 434 krooni. Kuriteo

matkimiseks kasutatud kaks 500 kroonist kupüüri on antud hoiustamiseks Põhja

Politseiprefektuuri Rahandusbüroo kassasse ja 434 krooni on kantud Põhja Politseiprefektuuri tagatiskontole. (t/l 6-11)

6

• Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo 10.04.2007 koostatud kviitung nr 154 1000 krooni vastuvõtmise kohta. (t/l 12)

• Põhja Politseiprefektuuri Rahandusbüroo 10.04.2007 koostatud kviitung nr 47 434 krooni vastuvõtmise kohta. (tl 13)

• 28.03.2007 koostatud jälitustoimingu protokollist nähtuvalt viidi kuriteo matkimine läbi

KarS § 294 tunnustel alustatud kriminaalmenetluse nr 06230000011 raames. Protokolli kohaselt viidi kuriteo matkimine läbi 26.03.2007 kella 23.10 ajal Tallinn-Pärnu mnt 22 kml

Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna korrakaitsetalituse

vanemkonstaabli T.Z-i ja konstaabli U.M-i suhtes, kes kasutasid

teenistusülesannete täitmiseks politseivärvides sõiduautot XXXXXX. Kinnipidamine ja vaatluse läbiviimine on videosalvestatud. (t/l 15A)

• 26.03.2007 kell 23.10 toimunud salvestuse stenogramm, milles on fikseeritud T.Z-i, DKja U.M-i jutuajamine kuriteo matkimisel koos stenogrammi tõlkega. (t/l 16-22)

• 13.04.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi kahte CD-R

plaati, millistest kummalgi on üks videosalvestus pikkusega vastavalt 8 minutit ja 43 sekundit ja 8 minutit ja 15 sekundit. (t/l 23-25)

• 02.05.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi DVD-R plaati videolõiguga 51 minutit ja 51 sekundit. (t/l 26-27)

• 26.03.2007 koostatud kahtlustatava U.M-i kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti U.M kahtlustatavana kinni samal päeval kell 23.20. (t/l 33-35)

• 26.03.2007 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadati läbi U.M, kelle juurest leiti sularaha summas 434 krooni. (t/l 36-37)

• 26.03.2007 koostatud kahtlustatava T.Z kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti T.Z kahtlustatavana kinni samal päeval kell 23.20. (t/l 38-40)

• 26.03.2007 koostatud isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt vaadeldi läbi T.Z, kellel ei olnud vabatahtlikult välja anda midagi. (t/l 41-42)

• 26.03.2007 koostatud läbiotsimise protokollist nähtuvalt otsiti läbi Pärnu mnt 21 kilomeetril politseisõiduk XXXregistreerimismärgiga XXX, millisest sõidukist leiti ja võeti ära kaks 500 kroonist rahatähte nr BF 984680, BL 318092. (t/l 45-46)

• Kahtlustatava vabastamise ning tõkendi kohaldamise määrusest nähtuvalt vabastati kahtlustatav U.M 28.03.2007. (t/l 53)

• Kahtlustatava vabastamise ning tõkendi kohaldamise määrusest nähtuvalt vabastati kahtlustatav T.Z 28.03.2007. (t/l 55)

• 26.03.2007 koostatud patrull-lehelt nähtub, et patrullitoimkond koosseisus vanem U.M ja T.Z on patrull-lehele kandnud lühiettekandena tehtud tööst seda, et Vääna- Jõesuu kauplusest kinni peetud kaks kassavarast, kes on toimetatud Sauele. (t/l 57)

• 02.04.2007 koostatud U.M-i iseloomustusest nähtuvalt on U.M kogu teenistuse

vältel ergutatud 3 korda. On läbinud erinevaid erialaseid koolitusi. Iseloomult

suhtlemisaldis ja kergelt ükskõikne toimuva suhtes. Tööülesannete täitmisel valdavalt

korrektne, on esinenud pealiskaudsust, mis viimasel ajal näitas vähenemistendentse. Distsipliiniga olulisi probleeme ei ole olnud. (t/l 61)

• 02.04.2007 koostatud T.Z-i iseloomustusest nähtuvalt on T.Z-i karistatud 2005

aastal distsiplinaarkorras andebaasi konto väärkasutuse tõttu, korduvalt ergutatud. On

läbinud mitmeid erialaseid koolitusi. Iseloomuomaduste poolest suhtlemisaldis ja

abivalmis, tööülesannete täitmisel on olnud korrektne, distsipliiniga probleeme olnud ei ole. Samas millegi tähelepanuväärsega silma ei ole paistnud. (t/l 62)

• 21.02.2003 välja antud tunnistus nr 9 T.Z-ile 10 aastase laitmatu teenistuse eest teenistusmärgi andmise kohta.

• 20.02.2008 välja antud tunnistus nr 1201 T.Z-ile 15 aastase laitmatu teenistuse eest teenistusmärgi andmise kohta.

• 21.12.2007 välja antud tunnistus selle kohta, et T.Z on läbinud regionaalsete tugiüksuste masside ohjamise baaskoolituse.

7 Kohus, kuulanud ära süüdistatavate süüd eitavad ütlused, tunnistaja DK ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas akte kuriteo matkijale raha üleandmise

ja matkija poolt raha tagastamise kohta, politseisõiduki vaatlusprotokolli, kviitungeid raha

vastuvõtmise kohta, jälitustoimingu protokolli, U.M-i , T.Z-i ja DK vestluse

salvestuse stenogrammi CD plaatide ja DVD plaadi vaatlusprotokolle, U.M-i ja T.Z-i

kahtlustatavana kinnipidamise ja isiku läbivaatuse protokolle, politseisõiduki

läbiotsimise protokolli, kahtlustatavate U.M ja T.Z vabastamise protokolle,

patrull-lehte, U.M-i ja T.Z-i iseloomustusi, T.Z-ile väljastatud tunnistusi teenistusmärkide andmise ja baaskoolituse läbimise kohta, vaadanud läbi videosalvestused

kuriteo matkimise, politseisõiduki läbiotsimise ja kahtlustatavate kinnipidamise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

U.M ja T.Z-i süüdistatakse selles, et nemad ametiisikutena isikute grupis võtsid

altkäemaksu, so panid toime KarS § 294 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt oli inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdistatav U.M Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel ja T.Z sama talituse vanemkonstaabel. Seega olid süüdistatavad isikuks, kellel oli ametiseisund seoses teenistusega politseiasutuses ja kellele olid riigi poolt pandud võimuesindaja ülesanded,

mistõttu olid süüdistatavad neile inkrimineeritud teo toimepanemise ajal ametiisikud KarS §

288 lg 1 mõttes. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli laekunud informatsioon, et

Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Hannes Kullamäe ja sama talituse konstaabel U.M võtavad altkäemaksu, mistõttu alustati jälitusmenetlust ja kriminaalmenetlust. Sama menetluse raames viidi läbi kuriteo matkimine, millesse kaasati DK, kellele anti vastavalt aktile sularaha kuriteo matkimiseks ning 26.03.2007 kella 23.05 ajal sõitis DK Tallinn-Pärnu mnt 22. kilomeetril sõiduautoga, ületades kiirust enam kui 21 km/h, pannes toime LE § 124 p 2 nõuete rikkumise ja LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Samas kohas teostasid liiklusjärelevalvet ja avaliku korra kaitset ühes toimkonnas olnud U.M

ja T.Z , kellest viimane peatas kuritegu matkima saadetud DK ja DK juhatati

politseisõidukisse, millise juhiistmel istus U.M. Kriminaalasjas läbi vaadatud videosalvestusest nähtuvalt palus DK tema poolt toimepandud õiguserikkumisele reageerimisel

piirduda hoiatusega. Sellele aga vastas T.Z, et võib-olla on ka teised politseinikud teinud hoiatusi ja avaldas arvamust, et väike trahv tuleks ikka välja kirjutada. Selle peale aga hakkas DKjuba pakkuma kokkulepet, väites, et ta võlgu ei jää ning palus, et protokolli ei koostataks, ta tänab politseinikke. Sellele väitele vastas T.Z naerdes, et politseinikke tänada ei tohi. DKaga

arvas, et alati võib seda teha. Kui DK uuesti palus, et protokolli ei koostataks ja lubas taas tänada, siis T.Z naeris selle peale ja taas vastas, et DK ju teab seda, et politseinikke tänada ei tohi. DK aga arvas, et alati on võinud tänada. Seejärel küsis T.Z DK kust nad peaks teadma, et see neile head teeb. Seejärel lubas DK politseiametnikke mitte solvata ja palus uuesti protokoll koostamata jätta, lubades mitte solvata. Selle peale aga ütles T.Z, et mida ülemus sellest arvab ja väljus autost. Edasi aga vestles DK autosse jäänud U.M-iga edasi ja U.M arvas, et pärast võivad sellest probleemid tekkida. Seejärel räägiti võimalikust trahvisummast ja DK pakkus 1000 krooni, millele U.M vastas, et trahv tuleb tasuda panga kaudu. Pärast seda räägiti DK autost ja U.M-i autost, misjärel DK ütles, et annab 1000 krooni ja sõidab edasi, millele U.M vastas, et DKoleks ettevaatlik ja U.M andis DK juhiloa tagasi, jättes väärteoprotokolli koostamata. Seejärel DK lahkus politseisõidukist.

Kohtuistungil seletas U.M, et ta tegi DK hoiatuse ja T.Z seletas, et autosse tagasi tulles sai ta teada, et U.M vaid hoiatas. Ometigi nähtub salvestatud vestlusest, et DK ise palus, et

piirdutaks hoiatusega ja T.Z arvas, et väike trahv tuleb ikka teha. Ka siis kui DK raha autosse pani ja juhiloa U.M-ilt kätte sai, ei olnud mingit juttu hoiatamisest, vaid sellest, et DK jätab 1000 krooni. Taolistel asjaoludel ei loe kohus süüdistatavate väiteid DK hoiatamisest

usaldusväärseteks, kuivõrd need väited on ümber lükatud kohtuistungil läbi vaadatud salvestuse sisu ja DK ütlustega, sest kohtuistungil kontrollitud tõenditest nähtuvalt ei hoiatanud DK keegi ja juhiluba anti tagasi talle alles siis kui ta oli lubanud anda 1000 krooni ja oli selle

jätnud politseisõidukisse. Seega oli toimepandud väärteole reageerimata jätmise ainukeseks

8 tingimuseks lubatud ja lõpuks ka üle antud altkäemaks. Kohtu arvates ei ole tähtsust selles, et altkäemaksuna antud raha ei antud otseselt U.M-i kätte ja et seda raha ei leitud U.M-i või

T.Z-i juurest. Kohtu arvates on oluline, et DK altkäemaksu lubamisega ja andmisega sai politseiametnikega kokkuleppele põhiküsimuses, so selles, et ta pakub altkäemaksu selle eest, et väärteoprotokolli ei koostata ja teda ei karistata, millele järgnevalt üks politseiametnik

nõustus altkäemaksu pakkumisega, teine aga jättis väärteoprotokolli koostamata ja nõustus 1000 krooni jätmisega autosse, so altkäemaksu andmisega.

Vastavalt Liiklusseaduse § 46 lg 1 sätetele teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud volituste piires. Süüdistatavad teostasid oma ütluste kohaselt liiklusjärelevalvet ja avaliku korra kaitset. Samas nähtub patrulllehelt, et nad on reageerinud vaid ühele õiguserikkumisele ja see ei olnud seotud DK kinnipidamisega. Politseiseaduse § 3 kohaselt on politsei ülesandeks avaliku korra tagamine,

inimeste ja organisatsioonide seaduslike huvide kaitsmine, kuritegevuse tõkestamine

kuritegude kohtueelse uurimise teostamine oma pädevuse piires karistuste määramine ja

täideviimine. Sama seaduse § 111

lg 1 kohaselt tagab politseiprefektuur avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab süütegusid, toimetab kriminaalasjade kohtueelset menetlust ja väärteomenetlust ning täidab muid ülesandeid. Peale selle sätestab politseiseaduse

§ 12 politsei kohustused ja lõike 1 punkti 4 kohaselt võtab politsei vastu ja registreerib

õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult

tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks. Peale

selle sätestab sama paragrahvi lg 3 seda, et kui politseiametnik osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele.

Kohtuistungil läbi vaadatud salvestusest saab järeldada, et selline salvestatud vestluse käik ja

kasutatud väljendid ning süüdistatavate vastused DK näitavad seda, et nad said üksteisest

täielikult aru ja süüdistatavad said aru ka üheselt sellest, et DK pakub neile altkäemaksu

selleks, et nad jätaksid väärteoprotokolli koostamata ning DK jääks karistuseta. Seejuures vastas T.Z naerdes, et DK ju teab seda, et seda teha ei tohi, kuid seejärel ütles DK, et ülemus

otsustab ja väljus autost. Seega T.Z, saades aru sellest, et DK lubab neile altkäemaksu, millega ta nõustus ja jättis lõpliku otsustamise U.M-ile. Kohtuistungil väitis T.Z, et autost

väljudes jättis ta U.M-i otsustada selle, kuidas DK karistada, kas teha protokoll,

kiirmenetluse otsus või hoiatus. Ometigi nähtub videosalvestusest, et otsustamise osas jättis T.Z U.M-i otsustada selle, kas väärilise tasu eest DK ära lasta või mitte ja dokumentide vormistamisest või hoiatusest ei olnud mingit juttu.

Samas nii T.Z kui ka U.M, järgides ja lähtudes nende suhtes kehtivatest politseiseaduse

kohustuslikest sätetest ning saades aru, et DK lubab neile altkäemaksu selle eest, et jäetaks väärteoprotokoll koostamata ja väärteo toimepanemisele reageerimata, pidanuks nii T.Z kui ka U.M ennetama ja tõkestama DK poolt toimepandavat kuritegu, so altkäemaksu lubamist ja sellele järgnenud altkäemaksu andmist. Selleks pidanuks nii T.Z kui ka U.M DK kinni

pidama, teatama juhtunust juhtimiskeskusele ja välijuhile ja ootama edasisi korraldusi, et

tagada ka kuriteo toimepannud isiku suhtes edasine kriminaalmenetlus. Vastavalt politseiseaduse § 12 lg 3 sätetele kui politseiametnik osutub õiguserikkumise pealtnägijaks, on ta kohustatud ajast ja kohast sõltumata asuma teenistuskohustuste täitmisele. Käesoleval juhul

pakuti neile mõlemale altkäemaksu ja nad olid sellel hetkel ainsad õiguserikkumise, antud juhul KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuriteo, so teise astme kuriteo toimepanemise pealtnägijad.

Ometigi jätsid süüdistatavad politseiseadusest tulenevad kohustused täitmata. Seejuures sätestab politseiseaduse § 111 lg 1 seda, et politseiprefektuur, millise ametnikud süüdistatavad olid, tagab avaliku korra ja sisejulgeoleku, ennetab, tõkestab ja avastab süütegusid, toimetab

kriminaalasjade kohtueelset menetlust ja väärteomenetlust ning täidab muid ülesandeid. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pidas T.Z väärteo toime pannud DK kinni ja sellega

alustati ka väärteomenetlust, kuivõrd liiklusjärelevalve oli DK juhitud sõiduki kiiruse

fikseerimise, DK peatamise ja kinnipidamisega lõppenud. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 4

kohaselt võtab politsei vastu ja registreerib õiguserikkumiste ning muude sündmuste kohta

9

saabuvat informatsiooni, võtab viivitamatult tarvitusele abinõud õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks. Süüdistatavad aga jätsid ohtliku liiklusalase väärteo menetlemata, selle registreerimata ja abinõud väärteo avastamiseks tarvitusele võtmata.

Kohus asub seisukohale, et T.Z-i taoline käitumine, so pärast altkäemaksu lubamist sõidukist väljumine ja edasise käitumise U.M-i otsustada jätmine on hinnatav altkäemaksu lubamisega nõustumisena ja T.Z jättis ka väärteoprotokolli koostamise või koostamata jätmise U.M-i otsustada kuigi U.M oli juba protokolli koostama hakanud. Seega nõustus ta ka sellega, et U.M jätab väärteoprotokolli koostamata ja väärteo toimepanemisele reageerimata. U.M

aga nõustus sellega, et DK jätab talle 1000 krooni selle eest, et ta jätab väärteoprotokolli koostamata ja laseb DK ära sõita. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et süüdistatavate

käitumisele kohtueelsel menetlusel antud karistusõiguslikku hinnangut tuleb muuta.

Süüdistatavaid süüdistatakse ametiisikuna altkäemaksu võtmises isikute grupis. Kohus asub seisukohale, et isikute grupis süüteo toimepanemine eeldab seda, et grupis tegutsevad isikud

tegutsevad kaastäideviijatena, so kõik süüdlased valdavad toime pandavat tegu, tegutsevad

kooskõlastatult ja ühise kuritegeliku eesmärgi saavutamise nimel. Käesolevas kriminaalasjas lõppes aga T.Z-ile inkrimineeritava süüteo toimepanemine sellega, et ta nõustus DK poolt

altkäemaksu pakkumisega ja inkrimineeritava altkäemaksu võtmise viis lõpule U.M, kes

nõustus sellega, et talle pakuti ja anti 1000 krooni altkäemaksu ning ta jättis väärteo toimepanemisele reageerimata. Seetõttu leiab kohus, et T.Z-i käitumine tuleb kvalifitseerida ametiisiku poolt talle vara lubamisega nõustumisena vastutasuna selle eest, et ametiisik oma

ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, so KarS § 294 lg 1

ettenähtud kuriteona. Seejuures leiab kohus, et U.M-i käitumine tuleb kvalifitseerida

ametiisiku poolt talle vara vastuvõtmisena vastutasuna selle eest, et ametiisik oma

ametiseisundit kasutades jätab ebaseaduslikult teo toime panemata, so KarS § 294 lg 1 ettenähtud kuriteona.

Süüdistatavate käitumisele hinnangu andmisel ja mõistetava karistuse määra otsustamisel peab

kohus oluliseks süüdistatavate süü suurust ja teo toimepanemise tahtlust, samuti karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus tuvastatud T.Z-i käitumisest nähtub, et algselt seletas T.Z DK, et politseiametnikke ei tohi tänada selle eest, et nad jätavad oma ametiülesanded täitmata, so väärteomaterjali koostamata

selle eest, et väärteo toime pannud isik pakub neile vara või muud soodustust. Samas aga, pärast veelkordset ja juba tungivamat lubadust tasuda väärteoprotokolli koostamata jätmise ja

väärteole reageerimata jätmise eest, väljus T.Z sõidukist, öeldes seejuures, et ülemus

otsustab. Ülemuseks nimetas ta aga toimkonna vanemat U.M. Sellisest käitumisest saab järeldada, et T.Z ei olnud kindel selles, kas DK ainult piirdub altkäemaksu lubamisega või ka annab altkäemaksu, teadmata ka seda, kas U.M jätab ametiseisundist tulenevad ülesanded täitmata või mitte. Samas oma suhtumisega DK käitumisse näitas ta seda, et ta on nõustunud altkäemaksu lubamisega selle eest, et ametiülesanded jäetakse täitmata ja pannakse toime ametialane kuritegu. Seejuures politseisõidukist väljudes ja telefonivestlust alustades näitas ta

ka seda, et pärast altkäemaksu pakkumist tema enam väärteoasja menetlemisega ei tegele,

jättes sellega oma ametiülesanded täitmata ja pidas võimalikuks, et U.M võtab pakutava

altkäemaksu vastu ja jätab väärteoprotokolli koostamata ning väärteole reageerimata. Seega suhtus ta võimalikku altkäemaksu andmisse ja ametiülesannete täitmata jätmisse ükskõikselt, välistades samas pärast altkäemaksu lubamist selle, et ta ise siiski vormistaks väärteoprotokolli

ja muud vajalikud menetlusdokumendid ja vähemalt keelduks altkäemaksust, kuivõrd pidas telefonivestlusi olulisemaks ja sisenes politseisõidukisse alles pärast DKlahkumist, nõustudes

U.M-i poolt vastuvõetud otsusega, milline see ka ei oleks. Nähes aga seda, et väärteomenetlust ei olnudki alustatud, sai ta ka aru, et altkäemaksu lubamisele on järgnenud ka selle andmine. Sellistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et T.Z on temale inkrimineeritud

süüteo toime pannud kaudse tahtlusega, kuivõrd ta nõustus altkäemaksu lubamisega ja jättis

oma ametiseisundist tulenevad ülesanded täitmata, pidades võimalikuks, et U.M võtab

altkäemaksu vastu ja jätab oma ametiseisundist tulenevad ülesanded täitmata. Mis puudutab

U.M-i käitumist, siis pärast T.Z-i politseisõidukist lahkumist ja ütlemist, et U.M

10

otsustab ametiseisundit kasutades ebaseaduslikult väärteomenetluse alustamata jätmise väärilise tasu eest, jätkas DK altkäemaksu pakkumist U.M-ile. Seejuures nimetas DK lõpuks

ka kahel korral pakutava summa. U.M ei keeldunud DK ettepanekust ega takistanud DK tegutsemist, kuid andis DK tagasi juhiloa ja lubas DK lahkuda. Seda kõike tegi ta aga pärast seda, kui DK oli üheseltmõistetavalt öelnud seda, et jätab 1000 krooni nagu kokku oli lepitud ja nagu lubas ning küsis veel üle, kas 1000 on normaalne. Sellest saab järeldada, et U.M-i poolt väärteomenetluse alustamata jätmise tingimuseks oli DK poolt pakutud rahasumma, mille andmisega U.M nõustus. Kohus asub seisukohale, et U.M on temale inkrimineeritud teo toime pannud kavatsetusega, kuivõrd pärast seda kui ta oli ainukesena politseiametnikest, so ametiisikutest jäänud politseisõidukisse koos väärteo toime pannud DK ja nõustudes pakutud

altkäemaksuga, seadis ta eesmärgiks ebaseaduslikult väärteomenetluse alustamata jätmise ja

õiguserikkumisele reageerimata jätmise, mis sai aga võimalikuks vaid seetõttu, et ta võttis vastu pakutud altkäemaksu. Altkäemaksu võtmine oli aga eesmärgiks, kuivõrd vastasel juhul oleks ta väärteoprotokolli täitmise lõpule viinud ja vastavalt politseiseadusest tulenevatele kohustustele oleks reageerinud seadusest tulenevate nõuete kohaselt ka õiguserikkumisele. Sellist käitumise kavatsetust näitab ka asjaolu, et DK poolt väärteo toimepanemise kohta kuhugi ei teatatud, seda süütegu vastavalt ettenähtud korrale ei fikseeritud ega registreeritud, rääkimata väärteomenetluse sätete kohaselt selle menetlemisest.

Süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud

eranditult vangistus 1 aastast 5 aastani. Ametiisikutena on süüdistatavad varem kohtu poolt

karistamata ja neid süüdistatakse vaid ühe süüteoepisoodi toimepanemises. Karistuse määra valikul peab kohus oluliseks süüdistatavate erinevat tahtluse liiki süüteo toimepanemisel, mis

tingib kohtu arvates selle, et T.Z-ile mõistetav karistus peab olema oluliselt kergem

U.M-ile mõistetavast karistusest. Arvestades T.Z-i käitumist ja süüteo kergemat

koosseisu, so altkäemaksu lubamisega nõustumist, siis peab kohus võimalikuks mõista

süüdistatavale T.Z-ile karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Seevastu arvestades U.M-i käitumist ja tahtluse liiki, leiab kohus, et U.M-ile mõistetav karistus peab olema rangem. Seejuures on mõlemad süüdistatavad varem karistamata, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavatele mõistetava karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ning mõistetava karistuse võib süüdistatavate suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Kuivõrd tegemist on aususe

kohustuse vastu suunatud kuriteoga, leiab kohus, et süüdistatavad tuleb allutada

käitumiskontrollile, mis annaks võimaluse süüdistatavatel kõrvalise isiku abiga aru saada sellest kui oluline on inimeste usk riiklike funktsioonide kandjate äraostmatusse ja riigivõimu aususesse.

Kohtuvaidluses asus prokurör seisukohale, et süüdistatavate suhtes tuleks kohaldada KarS § 49

ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavatelt õiguse 3 aasta jooksul töötada politseiametnikuna.

KarS § 49 sätestab tegutsemiskeelu, mille kohaselt võib kohus võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse,

kui isik mõistetakse süüdi kutsevõi ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest. Samas KarS § 55 lg 1 sätestab lisakaristuse tähtaja, millise

paragrahvi lõike 1 kohaselt KarS §-des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos

aresti või vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega või kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtajale.

Kohus asub eelmärgitud sätteid arvestades seisukohale, et juhul, kui süüdistatavate suhtes jäetakse neile mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata,

siis vastavalt Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 sätetele kustutatakse karistusandmed

registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega kustutataks süüdistatavate karistusandmed käesoleva otsusega mõistetud karistuse osas kolme aasta möödumisel käesoleva otsusega määratud pooleteiseaastase katseaja lõppemisest, seega

nelja ja poole aasta pärast. Politseiteenistuse seaduse § 9 p 3 sätete kohaselt on keelatud

11 politseiteenistusse võtta isikuid, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Samas

eelmärgitud keelust peaks tulenema ka teenistusest vabastamise alused. Avaliku teenistuse seaduse § 12 sätestab avaliku teenistuse seaduse rakendamise erijuhud ning vastavalt lõike 3

punktile 4 laieneb avaliku teenistuse seadus politseiametnikele niivõrd, kuivõrd põhiseaduse

või seadustega ei sätestata teisiti. Seejuures on politseiteenistuse seaduse 10. peatükis sätestatud lisaks avaliku teenistuse seadusest tulenevatele teenistusest vabastamise alustele ka

erijuhud. Seega kehtivad politseiametnike, sealhulgas ka süüdistatavate suhtes Avaliku

teenistuse seaduse § 123 sätted, milliste kohaselt ametnik vabastatakse teenistusest

süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab senise töö jätkamise, arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast. Sellest tulenevalt tuleb käesoleva otsuse jõustumisel ka

politseiteenistuses olev süüdistatav teenistusest vabastada ning uuesti saaks süüdistatavad politseiteenistusse asuda nelja ja poole aasta pärast. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et KarS § 49 sätestatud isegi maksimaalse tegutsemiskeelu kohaldamine on lühemaajalisem kui

aeg, mil süüdistatavad saaksid uuesti asuda politseiteenistusse pärast karistusandmete

kustutamist. Seetõttu leiab kohus, et KarS § 49 sätestatud tegutsemiskeelu kohaldamine süüdistatavate suhtes ei ole otstarbekas ega karistusõiguslikult põhjendatud.

Märt Toming Kohtunik

Marju Toom Rahvakohtunik Diana Tulus Rahvakohtunik