4-08-88\6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutsioon

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-88 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Kalle Lindoja` kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 18.12.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,016466 Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Kalle Lindoja (ik 38605306029)

vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen ja konstaabel Triinu Laos

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas

1. Jätta Kalle Lindoja` kaebus rahuldamata.

2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 18.12.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,016466 muutmata.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220075644135. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 08.04.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 09.04.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 24.04.2008.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik

4-08-88

2 (4) 21.11.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna konstaabel T. Laos`e poolt väärteoprotokoll nr AB945593 selle kohta, et 03.10.2007.a kella 10.20 ajal Pärnumaal Audru vallas Pärnu-Lihula mnt 3,9. km juhtis K. Lindoja mootorsõidukit (Audi 80, r/n xxxxxx) ning ei hoidnud kiirusele vastavat pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile, põhjustas seega varalise ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus K. Lindoja Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 129 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi.

18.12.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,016466 on määratud kohtuvälise menetleja poolt K. Lindoja`le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600 krooni.

Kaebuse sisu 04.01.2008.a laekus Pärnu Maakohtule K. Lindoja` poolt esitatud kaebus (täiendatud kaebus 25.01.2008.a) väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et väärteoprotokollis toodud väärteo kirjeldus ei vasta liiklusõnnetuse asjaoludele, kuivõrd ees sõitnud sõiduk ei peatunud vaid sõitis 90 km/h alal umbes 30-40 km/h sõidukiirusega. Liiklus toimus teelõigul, kus on ühes sõidusuunas kaks sõidurida, mistõttu alustas kaebaja möödasõitu eessõitvast autost ning reastus vasakusse ritta. Reastumise hetkel alustas eelnevalt paremal sõidureal aeglaselt sõitnud auto pööret paremast sõidureast üle vasaku sõidurea vasakpoolsele kõrvalteele, mille tulemusena toimus liiklusõnnetus. Kaebaja on seisukohal, et aeglaselt liikunud sõiduk alustas suunatule näitamist alles manöövri ajal, mitte aga enne manöövri sooritamist. Samuti leiab, kaebaja, et koheselt pärast liiklusõnnetust juhtidelt, sh kaebajalt, võetud ütlused on ebatäpsed, kuivõrd õnnetuses osalenud isikud olid juhtunust šokis. Eelnevat arvestades leiab K. Lindoja, et tema käitumine ei sisaldanud süüteokoosseisu tunnuseid, mistõttu taotleb kaebuse esitaja tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist täies ulatuses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen oma 10.01.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja K. Lindoja` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et K. Lindoja`le otsuse tegemisel lähtuti väärteomenetluses kogutud tõenditest. Võttes arvesse sõidukite kahjustusi on liiklusõnnetuse tekkepõhjuseks segasüü. Üks juhtidest ei veendunud manöövri ohutuses ja teine, so K. Lindoja, ei hoidnud piisavat pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Lähtudes eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid K. Lindoja` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus tegi kindlaks, et kaebuse esitaja väited on paljasõnalised.

Tunnistaja Heino Toomela kinnitas kohtule, et tema liikus oma sõiduautoga Ford Mondeo suunaga Audru poole esimesel sõidurajal. Soovides linna poole tagasi sõita, aeglustas käiku, enne manöövri sooritamist veendus selle ohutuses, st et teisi liiklejaid ei olnud näha (ainult ca 100 meetri temast tagapool liikus sõiduauto), lülitas sisse suunatule, rivistus umbes 40-50 meetrit enne ristmikku ümber teisele sõidurajale. Olles juba keeranud esiratastega vasakule kõrvalteele, tundis ta otsasõitu oma auto

4-08-88

3 (4) paremale küljele. Löögi tagajärjel paiskus tema auto kraavi. Tunnistaja hinnangul oli LÕ põhjuseks Lindoja` liig suur kiirus, mille tõttu ei suutnud noormees oma sõidukit valitseda. Tunnistaja kinnitas, et tema sai kehavigastuse ja viibis haiglas, samuti tekkis tal varaline kahju sõiduauto vigastuste näol, ka on teda karistatud selle väärteo eest.

Kohtuvälise menetleja politseiametnik T. Laos`e ütlustega on kindlaks tehtud, et tema koos Signe Põldroos`iga 03.10.2007.a, olles teenistusülesannete täitmisel, sai väljakutse Pärnu-Lihula maanteele. Kui nemad kohale jõudsid, oli toimunud liiklusõnnetus, avanes pilt nagu on märgitud skeemil, kus on näha Lindoja` pidurdusjäljed ca 40 meetrit, mis algavad esimeselt sõidurajalt ja lõpevad teisel. Nemad teostasid vajalikud toimingud ja hakkasid isikuid üle kuulama. Tunnistajateks olid K. Lindoja ja H. Toomela. Üle kuulati kohapeal ainult K. Lindoja, sest H. Toomela oli haiglasse toimetatud. Kohapeal Lindoja väitis, et oli sõitnud kiirusega 100 km/h ja hoidnud pikivahet 100 meetrit, kuid kuna eessõitja oli ootamatult ette sõitnud, siis oli ta pidurid plokki vajutanud, aga otsasõitu ei õnnestunud vältida. Teise juhiga räägiti õhtu poole, kuna ta oli haiglasse toimetatud. Selgus, et Fordi juht sõitis Pärnu poolt Lihula poole ja oli otsinud tagasiteed. Selleks vasakpöördeks hakkas ta valmistuma ja rivistus vasakpoolsesse sõiduritta. Ta oli peeglist vaadanud, et auto mis liikus taga, on piisaval kaugusel. Aga olles juba vasakpöördel, tundis ta lööki autole. Menetleja kinnitas, et Lindoja oleks pidanud hoidma piisavat pikivahet, nähes et sõiduk liigub aeglaselt, vältimaks otsasõitu ees võimalikku manöövrit plaanitsevale liikujale. Ka tunnistaja Toomela, et rikkus liikluseeskirja nõudeid sellega, et enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. LÕ tagajärjel sai kehavigastusi Toomela, samuti tekkis varaline kahju autodele.

Tunnistaja S. Põldroos tõendas oma ütlustega, et tema politseiametnikuna viibis koos T. Laos`ega sündmuskohal. Kohapeal fikseeriti asjaolud ja tema koostas liiklusõnnetuse akti. Sellel on näha Lindoja` auto poolt tekitatud pidurdusjäljed, mis viitavad sellele, et Lindoja ei hoidnud piisavat pikivahet, vältimaks otsasõitu ees ootamatult pidurdavale autole. Ka tunnistaja Toomela rikkus LE nõudeid sellega, et enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. LÕ tagajärjel sai kehavigastusi Toomela, samuti tekkis varaline kahju autodele.

Tunnistaja Artur Kase politseiametnikuna kinnitas tunnistaja sõnu ja selgitas, et tema viibis juures, kui teised politseiametnikud tegelesid juhtumi fikseerimisega. Situatsioon oli tunnistaja sõnul selline, et vasakpööret sooritanud Fordile sõitis sisse Audi. Kuna Audi juht ka ise tunnistas, et sõitis kiirusega 100 km/h, siis ei suutnud ta ebaõige pikivahe tõttu vältida otsasõitu ees pidurdavale ja vasakpööret sooritavale Fordile. Audi juhi kohustus oleks olnud nähes ees aeglaset liikuvat sõidukit, vähendada kiirust ja hoidma pikivahet, et vältida tagant otsasõitu. On ilmne, vaadates 50 meetri pikkusele pidurdusjäljele, mis algab parempoolselt sõidurajalt ja lõpeb vaskpoolse serval, et Audi oli vasakule suunduva ja pidurdamist alustanud Fordi suhtes ohtlikult lähedal ja tal puudus võimalus takistusest mööduda.

Menetlusaluste isikute poolt aktsepteeritud liiklusõnnetuse skeemiga on tõendatud, et Lindoja` poolt juhitud Audi pidurdusjälg on 43 m pikkune ja see algab parempoolselt sõidurajalt ja lõpeb T-kujulisel ristmikul kohas, kus toimus kokkupõrge. Samuti oli antud teelõigul suurim lubatud kiirus 90 km/h.

Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et K. Lindoja` ütlused on ümber lükatud teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Kohus loeb tuvastatuks, et K. Lindoja juhtides mootorsõidukit Audi 80, r/n 512MIN, ei hoidnud, liikudes kiirusega 100 km/h, selle kiirusele vastavat pikivahet, mis võimaldanuks tal vältida tema jaoks ootamatult pidurdanud, liikumiskiirust alandanud, vasakpöördeks valmistunud H. Toomela` poolt juhitud sõidukile otsasõitu. Kohus paneb siinjuures teadlikult võrdusmärgi pidurdamise ja liikumiskiiruse alandamise vahele, sest sõiduki hoogu ei pea pidurdama üksnes piduripedaalile vajutamisega, vaid seda tehakse paljudel juhtudel ka mootoriga, so üksnes jala tõstmisega gaasipedaalilt. On ilmne, et ühesuunalisel teelõigul, kus tee laius on 9 m ja ühes suunas on kaks sõidurada, olnuks piisava pikivahe korral kaebuse esitajal võimalik takistusest mööduda ja otsasõitu vältida. Menetlusosalised ei vaidlustanud asjaolu, et liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju auto omanikele ja tervisekahjustus H. Toomela`le.

Asja kohtulikul uurimisel selgus, et kohtuväline menetleja on õigesti väärteootsuses määratlenud, et isik

4-08-88

4 (4) on rikkunud LE § 129 nõudeid, mis kohustavad juhti vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ootamatul pidurdanud või peatunud sõidukile.

Eeltoodust tulenevalt tuleb K. Lindoja` koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. K. Lindoja oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et K. Lindoja on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 7417 lg 1 alusel väärteona. Kohtuväline menetleja on teo õigesti kvalifitseerinud. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud muude VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Kohus on samuti seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks.

Vastavalt LS § 7417 lg 1 karistatakse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on määranud menetlusalusele isikule rahatrahvi kogusummas 600 krooni. Seega on kohtuväline menetleja määranud sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks K. Lindoja`t hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen`i poolt 18.12.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,016466 ei kuulu tühistamisele ning K. Lindoja` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud jätta menetlusaluse isiku kanda. Muude menetluskulude kohta kohtule andmeid ei ole esitatud. VTMS § 155 lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Rubo Kikerpill kohtunik