1-07-11930\14 · 1-07-11930\14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-07-11930

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 04. aprill 2008.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Tatjana Derkatš

Harju Maakohtu 17.12.2007.a. kohtuotsus D.A süüdistuses süüdistatav D.A №na-Salome Barbo adv. Alla Jakobson

Harju Maakohtu 17.12.2007.a. kohtuotsus D.A

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2

Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas varem varavastaseid kuritegusid toime pannud

D.A , sünd. xxx, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras viis korda, vahi all,

süüdi omastamises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,

mida KrMS § 238 alusel vähendati 1/3 võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti vangistus tähtajaga 4 kuud. Seda karistust suurendati KarS § 65

lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

Kohtuotsuse kohaselt pööras D.A enda kasuks 3399 krooni maksva fotoaparaadi Canon PC 1144, mille 21.07.2007.a. Tallinnas Võru 9 maja juures andis tema kätte A.L fotode arvuti abil salvestamiseks.

Apellatsioon ja taotluse sisu

D.A taotleb kohtuotsuse tühistamist ja tema täies süüdistuses õigeks mõistmist. Taotlusi põhjendab järgnevaga.

Kaebaja elas kannatanuga vabaabielus poolteist kuud. Kannatanult saadud

fotoaparaati apellant ei omastanud, see jäi apellandi autosse ja kadus sealt, võimalik, et varastati koos muude esemetega sissemurdmisel autosse või võttis

keegi autost hiljem. Seega puudub apellandi käitumises süü. Kaebaja on

kannatanule fotoaparaadi maksumuse hüvitanud, kannatanu pöördumine politseisse oli põhjustatud naiselikust kibestumisest kooselu lõppemise pärast.

Olulise osa oma kaebusest pühendab apellant etteheidetele, et ta võeti vahi alla põhjendusega, et ta järelevalve all oleva isikuna ei võtnud vastu kohtukutseid ja

ta kuulutati tagaotsitavaks. Ometi käis ta iganädalaliselt registreerimas kriminaalhooldaja juures. Selline olukord on kaebajale arusaamatu.

3 Ringkonnakohtu seisukoht

Käesolevat kriminaalasja arutati maakohtus lühimenetluses. See tähendab, et

süüdistatav ega teised kohtumenetluse pooled ei taotlenud kannatanu ja tunnistaja küsitlemist kohtuistungil ja nõustusid nende poolt eeluurimisel antud ütlustega. Sellise lihtsustatud menetlusvormiga nõustumise tõttu vähendas kohus

süüdlasele mõistetud karistust 1/3 võrra. Kuna D.A ei taotlenud

kannatanu küsitlemist maakohtus, ei ole KrMS § 321 lg 6 sisust lähtudes võimalik kutsuda kannatanut ringkonnakohtu istungile.

Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud tõendid, millistel tugineb süüdimõistev kohtuotsus, nende üksikasjalik kordamine käesolevas kohtuotsuses pole vajalik.

Süüdistatav on kinnitanud, et ta sai kannatanu fotoaparaadi, salvestas fotod

20.07.2007.a., tema autosse murti sisse 15.07.2007.a. Kannatanu A.L ja tunnistaja A.B kinnitasid, et süüdistatav tõi küll ketta salvestatud fotodega, kuid, vaatamata korduvatele lubadustele, fotoaparaati ei tagastanud. A.L võib küll olla pettunud, et D.A lõpetas temaga kooselu, kuid see ei saa olla aluseks valesüüdistuse esitamisele. Pealegi süüdistatav kinnitab kannatanu väiteid, et ta lubas fotoaparaadi tagastada, kuid ei teinud seda.

Fotoaparaadi väljumine süüdistatava valdusest tema tahte vastaselt enne, kui ta kavatses selle omanikule tagastada, on paljasõnaline- selle väite kinnituseks pole mingeid tõendeid esitatud, sissetungimisest autosse ta kannatanule ei rääkinud, ka ei avaldanud ta seda politseile. Pealegi leidis väidetav sissemurdmine autosse

aset enne fotode salvestamist. Selle asemel andis D.A kannatanule korduvaid lubadusi aparaat tagastada. Ringkonnakohtu istungil apellant selgitas,

et see oli tingitud soovist fotoaparaadi varas tabada. Toimikus oleva allkirja

kohaselt hüvitati omastamisega tekitatud kahju kannatanule 25.01.2008.a. so. alles peale maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust.

Neist ja apelleeritud kohtuotsuses nimetatud tõenditest järeldub, et D.A tahtlikult ei tagastanud kõnesolevat eset kannatanule. Asjas ei oma tähtsust, kas ta pööras selle eseme enda omandiks või andis selle mõnele kolmandale esikule.

Apellandile on mõistetud karistus KarS §-s 56 lg 1 nimetatud eesmärki järgides.

Uute kuritegude toimepanemisega on D.A näidanud, et katsed teda mõjustada ausalt elama vabaduse tingimustes on jäänud tagajärjeta. Samuti pole ta tasunud trahve, mis on talle määratud korduvate väärtegude eest (tl. 43-46).

Uue kuriteo toimepanemise korral eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse katseajal pidi maakohus juhinduma KarS §-st 65 lg 2 so. suurendama karistust varasema kandmata karistuse võrra.

4

KrMS § 130 lg 4 kohaselt võidakse kohtu alla antud ja vabaduses viibiv isik

vahistada kohtumääruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib

kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda. Selline meede on üheks kriminaalmenetluse tagamise vahendiks.

Kinnipidamise akti kohaselt ei oma D.A sissekirjutust. Ta näitas oma

elukohaks korteri Tallinnas Tammsaare tee 69-47, samal aadressil elamise

kohustus pandi talle eelmise kohtuotsusega. Sellel aadressil saadeti talle ka

kohtukutse, mis aga tagastati märkusega „loobunud saadetisest“ (tl. 80), mis

andis kohtule seadusliku aluse toimetada süüdistatav kohtusse sundkorras. Sellekohast määrust aga ei saanud politsei täita, sest ust ei avatud (ettekanded- tl. 88, 89). Taolises olukorras oli maakohus KrMS § 130 ja § 140 lg 3 alusel

õigustatud kuulutama süüdistatav tagaotsitavaks ja ta vahistama.

Ringkonnakohtu arvates polnud maakohus kohustatud kontakteeruma kriminaalhooldajaga süüdistatava kohtusse ilmumise tagamiseks. D.A etteheited kohtule tema vahistamises on alusetud.

D.A apellatsioon ja selles esitatud asjaolud ei saa olla KrMS § 337 lg 1 p 1 aluseks kohtuotsuse tühistamiseks, see tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla