4-06-3050\5 · 4-06-3050\5 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri Kohtuasi 4-06-3050

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 11. 04. 2008

Viru Maakohtu kohtunik

Tiit Kullerkupp sekretär

Enjar Malm

juuresolekul arutas avalikul kohtuistungil 31.03.2008. Rakvere kohtumajas MAREK KOKEROVI kaebust Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar J. Linaski 06.07.2006 otsusele nr. 2590, 06, 001612. Istungist võttis osa kaebuse esitaja Marek Kokerov, tema kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm ja kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna esindaja J. Linask, tunnistuse alusel. tegi kindlaks:

Otsusest väärteoasjas nr 2590,06,001612 nähtub, et M.Kokerovi on karistatud LS §74 17 lg1 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses so 9000 krooni ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks selle eest, et tema 02.04.2006.a kella 03.50 ajal Rakvere linnas Vene tänaval juhtides mootorsõidukit ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, mille tõttu juht kaotas juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu maja seina tekitades varalise kahju AS-le Hansa Liising Eesti ja Andrus Onkile samuti tervisekahjustuse K O . Märgitakse, et eelnevaga rikkus M.Kokerov LE §123 nõudeid ja pani toime LS § 74 17 lg1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Otsuses märgitakse, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, lisakaristuse määramist motiveeritakse õiguskorra kaitsmise huvide ja asjaoluga, et varasemad väärtegude toimepanemise eest määratud karistused pole suutnud M.Kokerovi mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kaebuses taotleb M. Kokerov otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses märgitakse, et M.Kokerov ei ole rikkunud LE § 123 sätteid, et puuduvad tõendid selle kohta, et liiklusavarii oleks põhjustatud ebaõigest sõidukiirusest. Kaebusest nähtub, et 02.04.2006.a. juhtunu kohta koostati M.Kokerovile kolm väärteoprotokolli- LS § 7417 alusel liiklusõnnetuse põhjustamise eest, LS § 7419 alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ( 31.03.2008. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti M.Kokerov süüdi KarS § 424 järgi 02.04.2006.a. toimepandu eest) ja NPAS § 151 alusel narkootilise aine kasutamise eest ilma arsti ettekirjutuseta (väärteootsus on jõustunud). Kaebuses leitakse, et tuleks kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid ning M.Kokarovi karistamisega KarS § 424 on teoühtsusest lähtuvalt kaetud ka LS § 7417 järgi kvalifitseeritav tegu. M.Kokerovi kohtus antud ütlustest nähtub, et ei mäleta selle õhtu sündmusi seoses ehmatusega. Kohtuvälisel menetlusel tunnistajana üle kuulatud Rivo Põldoja ütlustest nähtub, et oli koos Kristi Trestipiga autos mida juhtis M.Kokerov, auto sõitis vastu majaseina, ta arvab, et õnnetus juhtus jäise ja libeda tee tõttu, ta ei tea kas M.Kokerov oli tarvitanud alkoholi. Samuti tunnistajatena üle kuulatud politseitöötajate Jaak Sepajõe ja Vello Männiste ütlustest nähtub, et patrullautoga mööda Võidu tänavat sõites nägid Posti tänavalt tulevat ja Võidu tänavat ületavat suure kiirusega liikuvat ja neile kui peateel liikunutele teed mitte andnud sõiduautot Audi, nad sõitsid nimetatud autole järgi ja nägid kuidas see Vene tänaval vastu majaseina sõitis, juhikohalt väljus roolis olnud alkoholijoobetunnustega M.Kokerov. Joobeseisundi tuvastamise aktist nähtub, et M.Kokerov oli alkoholijoobes, testist

narkootilistele ainetele nähtub, et M.Kokerov oli tarvitanud narkootilist ainet. Vene tänaval majas nr. 13 elava Andrus Onki tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et ärkas 2.04.2006 kell 03.50 tugeva paugu peale ja nägi, et majja oli sisse sõitnud auto, ta on kirjutanud avalduse mille kohaselt tal juhtunu tõttu AS-i Salva kindlustus ja Marek Kokerovi vastu pretensioone pole. Väärteomaterjalide hulgas on ka Rakvere Haigla teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kohta millest nähtub, et 04.04.2006 on K O fikseeritud peapõrutus ja verevalum, mis saadud 02.04.2006.a Rakveres Vene tänaval toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Liiklusõnnetuse aktist nähtub, et M.Kokerovi juhitud AS- le Hansa Liising Eesti kuuluv sõiduauto xxxx reg. märgiga xxxx sõitis ebaõigesti valitud kiiruse tõttu T kujuliselt ristmikult teelt välja vastu Vene tn 13 hoone seina., deformeerus auto esiosa, et vigastada sai K O , et sõidutee oli märg ja ebatasane. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et otsus on seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. M.Kokerovi kaitsja palus otsus tühistada kaebuses toodud motiividel. Liikluseeskirja § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Liiklusseaduse § 7417 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistusena nähakse ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kuigi väärteomenetluses kogutud tõendite pinnal pole võimalik kindlaks teha kas ja millises ulatuses on tekitatud kahju A.O samuti K.O fikseeritud vigastuste seost arutatava asjaga leiab kohus siiski, et liiklusõnnetuse aktiga on usaldusväärselt kindlaks tehtud AS-le Hansa Liising Eesti kahju põhjustamine sõiduauto esiosa deformeerumise tõttu ja seega on liiklusõnnetusega põhjustatud varaline kahju LS 7417 mõttes. Kohus leiab, et antud juhul on tõendamist leidnud M.Kokerovi poolt tee-, ilmastiku ja liiklusoludele mittevastava kiirusega sõitmine. Liiga suurt kiirust ja peateel liikujale teed mitteandmist märgivad oma tunnistustes J.Sepajõe ja V.Männiste, halbadele teeoludele viitab tunnistaja R.Põldoja, seda märgitakse ka liiklusõnnetuse aktis. On mõistetav, et T- kujulisele ristmikule lähenedes peab juht kiirust vähendama, ülaltoodud tõenditest nähtub, et M.Kokerov seda ei teinud ja seega pani toime LE § 123 rikkumise. Kuna ta suure kiiruse tõttu teelt välja sõitis ja sellega ka varalise kahju põhjustas, siis on tema poolt toime pandu õigesti kvalifitseeritud LS § 7417 lg 1 järgi. Käesoleva kohtuasja keskseks vaidlusküsimuseks on see, kas M.Kokerovile KarS § 424 mõistetud karistusega on kaetud ka tema poolt LS 7417 järgi toimepandu ja kas M.Kokerovi karistamine LS § 7417 lg 1 ja KarS § 424 järgi rikub Põhiseaduse § 23 lg-s 3 ja KarS § 2 lg-s 3 sätestatud topeltkaristamise keeldu. KarS § 2 lg 3 sätestab: "Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis." Kontrollimaks kas erinevate menetluste esemeks on sama süütegu tuleb vaadata kas ja millisel määral erinevate süütegude koosseisutunnused kokku langevad. Lähtuda ei saa otseselt ideaal- ja reaalkonkurentsi eristamise kriteeriumidest, kuivõrd KarS § 63 kasutab mõistet "tegu", mitte aga "süütegu". See tähendab, et ideaal- ja reaalkonkurentsi vaheline vahetegemise aluseks on tegu kui üks objektiivse koosseisu tunnustest - tegevus või tegevusetus -, mitte aga kõik süüteo koosseisutunnused. Tuginedes Riigikohtu lahendis 3-1-1-120-06 väljendatud seisukohtadele leiab kohus, et kuigi KarS § 424 koosseisuliseks teoks on mootorsõiduki juhtimine, s.o vältav tegu, ei tähenda see,

et kõik juhtimise ajal toimepandud liiklusrikkumised oleksid selle süüteokoosseisuga hõlmatud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist formaalselt määratletud ohudeliktiga, mille objektiivseks tunnuseks on joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine, subjektiivne koosseis eeldab tahtlust, süüteo subjektina eeldatakse erilise isikutunnusega (varem karistatud sama teo eest) isikut. Kuigi LS § 7417 järgi kvalifitseeritava süüteo saab toime panna mootorsõidukit joobeseisundis juhtides kattuvad võrreldavad süüteokoosseisud vaid väheses osas ja nad ei hõlma teineteise kogu ebaõigust. Kui KarS § 424 järgi kvalifitseeritav süüteokoosseis ei sisalda ühegi teise liiklusnõude rikkumist ega ka varalise kahju põhjustamist, siis LS § 7417 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on antud juhul sõidukiiruse mittekohandamine liiklusoludega ja selle tagajärjel ettevaatamatuse tõttu varalise kahju põhjustamine. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis ( KarS § 424) ja mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine mille tagajärjel ettevaatamatusest varaline kahju tekitati (LS § 7417) ei ole antud juhul käsitatavad ühe süüteona. Väärteomenetluses LS § 7417 lg 1 järgi on kvalifitseeritud M.Kokerovi väärteo objektiivseteks tunnusteks LE § 123 nõuete rikkumine, kuid mitte auto juhtimine alkoholijoobes, s.o LE § 76 p 1 nõude rikkumine. Liikluseeskirja § 76 p 1 nõude rikkumise osas on väärteomenetlus lõpetatud ja alustatud kriminaalmenetlust. Seega on käesoleval juhul M.Kokerovi poolt toimepandut õigesti käsitatud eraldi süütegudena KarS § 2 lg 3 mõttes ja temale kahe erineva karistuse mõistmine on põhjendatud ja seaduslik. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine M.Kokerovi poolt on väärteomenetluses täielikult tõendamist leidnud, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust, karistus on määratud karistuse kohaldamise aluseid järgides, otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p1; 135 kohus

otsustas:

Marek Kokerovi ( isikukood 38101275225, elukoht xxxx ) kaebus jätta rahuldamata, Ida Politseiprefektuuri Rakvere Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar J. Linaski 06.07.2006 otsus 2590, 06, 001612 jätta muutmata.

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates tänasest päevast.

Kohtunik

/allkiri/

T.Kullerkupp

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 21.aprillil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev