1-08-4177\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-4177

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-4177

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Alice Simm

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Margus Kanarbiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Margus Kanarbik (isikukood: 38008050028; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Margus Kanarbik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 25.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kanarbiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Margus Kanarbik on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.11.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3; § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 1, 2; § 262 p 3 järgi. KarS § 63 ja § 64 lg 1, 3 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 76 lg 6 alusel pöörati täitmisele Saare Maakohtu 14.05.2004.a kohtuotsusega

2 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust – vangistus 2 aastat, eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa - 3 kuu ja 6 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti liitkaristus – 2 aastat 3 kuud ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 alusel arvati mõistetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – 3 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 17.05.2007.a ja lõpp on 20.08.2009.a.

M. Kanarbiku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi ega tööta. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Kanarbiku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna vabanemisjärgse elukoha omanik ei ole nõus elektroonilise valve seadme paigaldamisega korterisse.

Margus Kanarbik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab mitmendat korda. Isik on varem tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid määratud katseaja jooksul ei täitnud ta nõuetekohaselt kontrollnõudeid, tarvitas edasi alkoholi ja pani toime uue kuriteo. Vabanedes puudub kindel töökoht. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Margus Kanarbiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna eeldatava elukoha omanik ei andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamisega oma elukohta. Seega, kuna elektroonilise valve seadme paigaldamiseks puudub vajalik eeltingimus, siis ei ole Margus Kanarbikule elektroonilise valve kohaldamine võimalik.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M. Kanarbik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Kanarbiku isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab mitmendat korda. Isik on varem tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid määratud katseaja jooksul ei täitnud ta nõuetekohaselt kontrollnõudeid, tarvitas edasi alkoholi ja pani toime uue kuriteo. Vabanedes puudub kindel töökoht. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Margus Kanarbiku tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuna eeldatava elukoha omanik ei andnud nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamisega oma elukohta. Seega, kuna elektroonilise valve seadme paigaldamiseks puudub vajalik eeltingimus, siis ei ole Margus Kanarbikule elektroonilise valve kohaldamine võimalik.

Arvestades M. Kanarbiku poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

3 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik