1-08-3182\1 · 1-08-3182\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-08-3182

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.aprillil 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-3182 (08260100435) Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kriminaalasi D.K süüdistus KarS § 424 ja § 329 järgi käskmenetluses Süüdistatav D.K

elukoht:

x. isikukood

: XXX

karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral tõkend

: elukohast lahkumise keeld (23.01.2008.a.)

kaitsja adv. Neeme Leok määratud korras

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada D.K KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahaline karistus kahesaja (200)

päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat (10 000) krooni.

2

KarS § 66 alusel määrata karistuse tasumine ositi järgmiselt : 03.04.2008 - 1000.- krooni, 03.05.2008 - 1000.- krooni 03.06.2008 - 1000.- krooni, 03.07.2008 - 1000.- krooni 03.08.2008 - 1000.- krooni, 03.09.2008 - 1000.- krooni 03.10.2008 - 1000.- krooni, 03.11.2008 - 1000.- krooni 03.12.2008 - 1000.- krooni, 03.01.2009 - 1000.- krooni

KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks (3) aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld –

D.K

suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt D.K-lt riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt D.K-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017)

menetluskulu - vandeadvokaat Neeme Leok osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis (495) krooni 60 senti (s.h.75,604 krooni käibemaks).

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et

nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörat kohtuotsust täitmisele antud a summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus

3 03.03.2008.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi A.Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja D.K süüdistuses KarS §424

ja § 329 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, D.K

süüdimõistmist KarS § 424ja § 329 järgi ning tema karistamist rahalise

karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 krooni suuruse summas, milline

tasuda ositi. KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

D.K süüdistatakse selles, et tema, 14.jaanuaril 2008.a. kella 13.25 paiku X maakonnas X vallas X-X-X tee 2. kilomeetril, olles alkohtolijoobes,

juhtis mootorsõidukit Volkswagen Jetta registreerimisnumbriga XXX XXX isikuna, keda on Tartu Maakohtu poolt karistatud 18.10.2006.a. KarS § 424 järgi 2 kuu vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 kuuks ja 29.11.2007.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS §

424 alusel rahalise karistusega 10 000 krooni, ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 9 kuuks.

Mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes isiku poolt, kes on varem

karistatud sellise teo eest, pani D.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. … selles, et tema, 14.01.2008.a. kella 13.25 paiku juhtis X maakonnas Xvallas

X-X- X

tee

2.kilomeetril

mootorsõidukit

Volkswagen

Jetta

registreerimisnumbriga XXX XXX, isikuna, kellel on Tartu Maakohtu

29.11.2007.a. otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud 9 kuuks., hoidudes tahtlikult kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest

kõrvalehoidumisega, pani D.K toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et D.K toimepandud tegu vastab KarS § 424 ja § 329 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas D.K

õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud D.K süüd välistavaid asjaolusid ning D.K tuleb KarS § 424 ja § 329 järgi süüdi mõista.

Süüdistatav D.K tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

4

Süüdlase D.K vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. D.K pani mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, toime rikkumise KarS §424 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti on ta toime pannud täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistus tuleb D.K-le mõista KarS § 63 lg 1 alusel.

Kohus leiab, et D.K-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna D.K on invaliidsuspensionär ja vanem inimene, töövõime kaotuse % on 80. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja D.K süü suurust, tuleb

D.K KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni. Samuti tuleb D.K-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Prokurör on palunud

D.K-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmeks aastaks. Prokurör on viidanud, et D.K `i on karistatud KarS § 424 järgi kahel korral. Kohus arvestab eelpooltoodud asjaoludega juhtimisõiguse äravõtmisel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

D.K-le määratud kaitsja Neeme Leok on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses

osaluse eest kaitsjatasu summas 495,60 krooni. Seoses D.K süüdimõistmisega jääb see menetluskulu D.K kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (s.o. 6525.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. , mõistetakse välja süüdimõistva Süüdistatavalt D.K-lt kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 495,60. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Aivar Pellja Kohtunik 02.04.2008.a