1-08-2029\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-2029

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.R KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 5 kuud vangistust Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja 09.11.2005.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-856/2005 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, see on 3 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista D.R-ile 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada D.R-ile karistuseks mõistetud 8 kuud vangistust 480 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 480 tundi üldkasulikku tööd ära teha 1 aasta ja (ühe) 2 kuu jooksul. (kahe)

KarS § 69 lg 4 alusel on D.R üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 02.aprill 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-08-2029 kohtueelses menetluses 08260100424 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi D.R süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Kristi Keldo Süüdistatav D.R

elukoht XXX X-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud ühel korral

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

2 2

• elama kohtu määratud alalises elukohas –

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

D.R suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab

kehtivuse D.R esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.R-ilt lisakaristusena ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks. (seitsmeks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.

Välja mõista D.R-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 2778 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „D.R, 1-08-2029, menetluskulud“, või

- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „D.R, 1-08-2029, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Anu Pärteli süüdistatav D.R kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

3 3

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistus 08.02.2008.a sõlmitud kokkuleppes

D.R süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 09.11.2005.a Tartu

Maakohtu, Tartu kohtumaja otsusega nr 1-856/2005 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 06.01.2008.a kella 11.10

paiku Tartumaal, Rõngu vallas, Tartu maanteel mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega D.R pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistus 08.02.2008.a sõlmitud kokkuleppes KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav D.R-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.11.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada D.R-ile mõistetud karistus - 8 kuu

pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümber arvestatuna

teeb 480 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab D.R järgima kontrollnõudeid ning

täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt

määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohutuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 (seitsmeks) kuuks.

D.R-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

4 4

Süüdistatav D.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on D.R suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb D.R hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 2778 krooni 90

senti (991 krooni 20 senti + 991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1

p 9).

Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses advokaat Anu Pärtel. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 1982 krooni 40 senti (lk 13,28-29).

Kohtumenetluses esitas advokaat Anu Pärtel kohtule taotluse, välja mõista

riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure

kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav D.R kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.

Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi

lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.

Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.

Kaitsja esitatud taotlust, jätta osa menetluskuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi

kanda, ei pea kohus põhjendatuks rahuldada, kuna kohtul puudub alus arvata, et

menetluskulude tasumine käiks D.R-ile ilmselt üle jõu. D.R on olemas

kindel sissetulekuallikas ja kindel töökoht ning saadavast sissetulekust on tal

võimalik tasuda menetluskulud - kui mitte kohe, siis pikema ajavahemiku vältel täitemenetluse käigus. Heli Sillaots kohtunik