4-08-1889\2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-1889

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. aprill 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1889 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Märt Merirand` (ik 38701264228) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 15.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,000678 Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 järgi RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Märt Merirand` kaebus rahuldamata;

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 15.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,000678 muutmata;

3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220085793500). Kui nõuded tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõuded tasutakse). Nõuded rahatrahvide osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõuded 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvide mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 17.01.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Aleksander Treial`i poolt väärteoprotokoll nr AB999687 selle kohta, et 17.01.2008.a kella 02.17 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Riia mnt ja Paide mnt ristis juhtis M. Merirand mootorsõidukit (MB E270, r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi.

15.02.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,000678 on määratud M. Merirand` kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud M. Merirand` suhtes lisakaristust LS § 7419 lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

Kaebuse sisu

4-08-1889

2 (3) 03.03.2008.a esitas M. Merirand Pärnu Maakohtule kaebus väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks poole võrra ning kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Kaebaja tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb siiralt toimepandud pahategu. Kaebaja palub mitte kohaldada lisakaristust, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on M. Merirand` igapäevaselt hädavajalik seoses tööülesannete täitmisega. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel H. Hallimäe oma 12.03.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Merirand` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramisel on arvesse võetud menetlusaluse isiku poolt esitatud kahetsuskirja, kus M. Merirand tunnistab väärteo toimepanemist ning kahetseb oma tegu. Samas on karistuse määramisel arvestatud, et menetlusalusel isikul on samasugune rikkumine olnud 2006. aastal, kui karistuseks määrati rahatrahv. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestatust, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest. Kuna varasemalt M. Merirand` on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja varasemad teised liiklusalased karistused näitavad, et M. Merirand` ei ole rahatrahvid mõjutanud liiklusalaste süütegude toimepanemisest hoiduma, pidas kohtuväline menetleja vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes lisakaristust sanktsioonis ette nähtud miinimum ajaks, so 3 kuuks. Kaebuses menetlusalune isik kinnitab, et Liikluseeskirja rikkumist tema poolt enam ei toimu, kuid siinkohal märgib kohtuväline menetleja, et 28.02.2008.a alustati M. Merirand` suhtes väärteomenetlust LS § 7422 lg 3 tunnustel. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise näol on tegemist raske rikkumisega, palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses M. Merirand` suhtes koostatud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetlustes tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamist poole võrra ja kohaldatud lisakaristuse tühistamist majanduslikel põhjustel. Samuti palub M. Merirand arvestada karistuse mõistmisel tema siirast kahetsust.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

4-08-1889

3 (3) tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. M. Merirand` on kõnealuses väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning LS § 7419 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Merirand` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus asus seisukohale, et M. Merirand` suhtes kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramine, so rahatrahvi 200 trahviühikut summas 12 000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb KarS § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Väärteoasja juurde lisatud õiendist varasemate väärtegude toimepanemise kohta nähtub, et M. Merirand on varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, muuhulgas 27.07.2006.a otsusega LS § 7419 lg 1 alusel, millist kohus arvestab kui isikut iseloomustava asjaoluna. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning leiab, et arvestades võimalust mõjutada M. Merirand` edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on M. Merirand` kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7419 lg 1 mõttes, arvestamata siinjuures isiku tööülesandeid ja ametikohta. Ka on menetleja antud juhul kohaldanud lisakaristust sanktsiooni miinimummääras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt kuulub mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine ühiskonna liikmeid enim ohustavate õiguserikkumiste hulka, mille puhul tuleb rakendada karmimaid karistusi.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe` poolt 15.02.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,000678 ei kuulu tühistamisele ning M. Merirand` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Anu Tammeniit Kohtunik