1-08-3670\2 · 1-08-3670\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-3670

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-3670

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Kristiina Loodi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Kristiina Loot (isikukood: 48601060226; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Kristiina Loot tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Kristiina Loodi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 9 (üheksa) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 13.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristiina Loodi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Kristiina Loot tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 18.05.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõisteti lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 07.09.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aasta 11 kuu ja 16 päeva võrra ja loeti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 16 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Karistuse kandmise algus oli 01.05.2005.a ja lõpp on 17.08.2009.a.

K. Loodi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab AS Vanglatööstuses tootmistöölisena. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 13-korral. Vabanemisel läheb elama ema juurde , töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu K. Looti vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval puuduvad vabanemisel elu- ja töökoht.

Kristiina Loot taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava vabastamist tuginedes nii kriminaalhooldaja seisukohale kui ka arvestades, et isik on varem karistatud 3-korral karistatud, s.h vabastatud tingimisi katseajaga. Katseajal pani ta toime uue kuriteo, 2005.a -2006.a karistati vanglas distsiplinaarsüütegude eest kokku 13-korral. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, saab seda arvestada isikut iseloomustavate andmetena. Vabaduses puuduks tal konkreetne töökoht, ta karistatud varavastaste kuritegude eest ning olid probleemid narkootikumide tarvitamisega. Seega on risk kõrge, et vabaduses hakkas eluga toimetulekuks taas analoogseid kuritegusid toime panema, mistõttu käesoleval ajal oleks vabastada ennatlik.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud K. Loodi ja prokuröri arvamused, leiab, et K. Loot tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. Loodi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem karistatud 3-korral karistatud, s.h vabastatud tingimisi katseajaga. Katseajal pani ta toime uue kuriteo, 2005.a -2006.a karistati vanglas distsiplinaarsüütegude eest kokku 13-korral. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, saab seda arvestada isikut iseloomustavate andmetena. Vabaduses puuduks tal konkreetne töökoht, ta karistatud varavastaste kuritegude eest ning olid probleemid narkootikumide tarvitamisega. Seega on risk kõrge, et vabaduses hakkas eluga toimetulekuks taas analoogseid kuritegusid toime panema.

Arvestades K. Loodi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades Kristiina Loodi poolt toime pandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib K. Loodi vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 9 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik