4-08-1075\1

4-08-1075

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-1075 Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi Kalle Klaar`i (ik 36406110211) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 21.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,017983 Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 741 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 -135 kohus otsustas

Jätta Kalle Klaar`i kaebus rahuldamata ning Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 21.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,017983 muutmata.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220085725992. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 30.12.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Juhan Leimann`i poolt väärteoprotokoll nr AB959180 selle kohta, et 30.12.2007.a kella 21.20 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Lõuna tn juhtis K. Klaar mootorsõidukit (xxxxx XXX XXX) omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtimisõigus peatatud alates 14.11.2007.a kuni 13.02.2008.a, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 741 lg 2 järgi.

21.01.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,017983 on määratud K. Klaar`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 741 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 161 trahviühiku ulatuses, so 9660 krooni.

Kaebuse sisu 06.02.2008.a esitas K. Klaar Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kaebuse esitaja palub

4-08-1075

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 18.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: LS § 741 lg 2 alusel on K. Klaar`i karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et LS § 741 lg 2 alusel karistatakse juhti, kes juhib mootorsõidukit ilma mootorsõiduki juhtimise õiguseta, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust ning raskendavaid asjaolusid ei ole menetleja poolt tuvastatud. K. Klaar`i on alates 2002.a karistatud erinevates liiklusalastes väärtegudes 8-l korral, nendest kahel korral on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud lisakaristust. Menetleja leiab, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus. Juhindudes eeltoodust ning Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja K. Klaar`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Klaar`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so asjas koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. K. Klaar`i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 161 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle

4-08-1075

Kuivõrd K. Klaar tunnistab oma süüd LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, siis selles osas puudub kohtul vajadus seisukoha võtmiseks. Kaebaja on oma kaebuses palunud väärteoasjas tehtud otsusega temale määratud rahatrahvi vähendamist majanduslikel kaalutlustel ning põhjusel, et K. Klaar leiab, et tema süü ei ole nii suur. Kaebaja märgib, et on aru saanud oma teo tõsidusest ja lubab olla edaspidi hoolsam.

Nähtuvalt K. Klaar`i iseloomustava materjalina Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna poolt esitatud karistusõiendilt on K. Klaar varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas 03.10.2007.a ja 23.10.2007.a otsustega LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi ning juhtimisõiguse äravõtmisega vastavalt 2 ja 3 kuuks. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja ei ole oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning kohaldatud karistused, sh lisakaristused, ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Kohus leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada K. Klaar`i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on K. Klaar`ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku § 56 lg 1 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud rahatrahvi vähendamiseks.

Lähtudes eelnevast kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber`i poolt 21.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,017983 ei kuulu tühistamisele ning K. Klaar`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Anu Tammeniit Kohtunik