4-08-931\2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-931

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-931 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Veiko Hrabrov`i (ik 39005074224) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 18.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,017619 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1, Karistusseadustiku §§ 56 lg 1; 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132 p 2, 133-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Veiko Hrabrov`i kaebus osaliselt.

2) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 18.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,017619 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas. Vähendada Veiko Hrabrov`ile määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, so 9000 (üheksa tuhat) krooni.

3) Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Veiko Hrabrov`i tasuma rahatrahv summas 9000 (üheksa tuhat) krooni osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 750 (seitsesada viiskümmend) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 AS SEB Pank (viitenumber 10220085722542). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 22.12.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Aleksander Treial`i poolt väärteoprotokoll nr AB959023 selle kohta, et 22.12.2007.a kella 05.05. ajal Pärnumaal Pärnu linnas Tallinna mnt maja nr 78 juures juhtis V. Hrabrov mootorsõidukit (Ford Orion, r/n XXXXXX) olles alkoholijoobes; juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimise õigus, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) §§ 76 p 1; 70 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav vastavalt Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 järgi.

18.01.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,07,017619 on V. Hrabrov`ile määratud kohtuvälise

4-08-931

2 (3) menetleja poolt, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, so 12 000 krooni.

Kaebuse sisu 01.02.2008.a esitas V. Hrabrov Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamiseks ja ajatamiseks majanduslikel põhjustel, so kaebaja ei oma iseseisvat sissetulekut. Kaebaja leiab, et on suuteline tasuma rahatrahvi kuni 1000 krooni kuus. V. Hrabrov kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel juhtivkonstaabli ülesannetes H. Hallimäe oma 14.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus määratud rahatrahvi osas muutmata, kuid kohtuväline menetleja nõustub kaebusega rahatrahvi ositi tasumise osas. 22.12.2007.a nõustus kaebuse esitaja, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Samuti tuvastati kontrollimise käigus, et V. Hrabrov`il puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, mistõttu alustati tema suhtes väärteomenetlust LS § 7419 lg 1 ja § 741 lg 1 tunnustel. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse, et V. Hrabrov`il ei ole kehtivaid liiklusalaseid rikkumisi. Samuti arvestas menetleja, et joobeseisundis juhtimise näol on tegemist raske rikkumisega, seega on karistuse määramisel arvestatud eelkõige teo ohtlikkust ja süü suurust. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse esitaja kaitsja seisukoht 18.02.2008.a kohus määras, tulenevalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 19 lg 3, alaealisele V. Hrabrov`ile õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat Vahur Krinal`i.

Kaebuse esitaja kaitsja oma 28.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule toetab oma kaitsealuse seisukohta. Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada, et et V. Hrabrov`i puhul on tegemist alaealise isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut ning kelle perekonna sissetulekuks on kaebuse esitaja ema töötasu summas 4432.00 krooni kuus, mis teeb V. Hrabrov`ile kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi korraga tasumise väga raskeks kui mitte võimatuks. Arvestades eelnevat ning asjaolu, et V. Hrabrov väga kahetseb oma rikkumist palub kaitsja vähendada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvisummat ning võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS §§ 7419 lg 1; 741 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 22.12.2007.a koostatud väärteoprotokollis, protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud

4-08-931

3 (3) alustel.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ja rahatrahvi osade kaupa tasumise võimaldamist majanduslikel põhjustel. Samuti palub V. Hrabrov arvestada karistuse mõistmisel tema puhtsüdamlikku kahetsust.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LE § 70 p 1 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi. LS § 741 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. V. Hrabrov`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud, kohaldades KarS § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et V. Hrabrov`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning asjaolu, et kaebaja ei oma kehtivaid liiklusalaseid väärteokaristusi. Samuti, arvestades kaebaja majanduslikku olukorda, so kaebuse esitaja puhul on tegemist alaealise isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt V. Hrabrov`ile määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, lähtudes KarS § 56 lg 1, leiab, et antud suuruses karistus on piisav esmase liiklusalase õiguserikkumise toimepanemise eest mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi ajatamist, kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks ühekordse maksena. Vastavalt KarS § 66 lg 2 ja 3 võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades kaebaja majanduslikku seisundit leiab kohus, et V. Hrabrov`ile tuleb võimaldada karistuseks määratud rahatrahvi tasumist ositi maksimaalse võimaliku ajaperioodi, so 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Teet Olvik Kohtunik