4-08-932\1 · 4-08-932\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Summary
AI generated4-08-932 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-932 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Jaak Lopsik`u (ik 35503184212) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 14.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,0...
Full Text of the Judgment · 4-08-932\1
4-08-932
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-932 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Jaak Lopsik`u (ik 35503184212) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 14.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,018110 Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 järgi
RESOLUTSIOON
Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1,2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas
1) Rahuldada Jaak Lopsik`u kaebus.
2) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Harli Hansen`i poolt 14.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,018110 osaliselt, so lisakaristuse osas.
Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 10220085708168. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
Edasikaebamise kord
Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.
Asjaolud ja menetluskäik 24.12.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Signe Põldroos` poolt väärteoprotokoll nr AB944687 selle kohta, et 24.12.2007.a kella 14.35 ajal Pärnumaal Audru vallas Tõstamaa mnt 1. km juhtis J. Lopsik mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) vastavalt § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi.
14.01.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,018110 on määratud J. Lopsik`ule eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, so 10 200 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud J. Lopsik`u suhtes lisakaristust LS § 7419 lg 2 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks.
4-08-932
2 (3)
Kaebuse sisu 31.01.2008.a esitas J. Lopsik Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust, so juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks põhjusel, et kaebuse esitaja elukoht asub Audru vallas ja tema elukohta puudub bussiühendus ning seega on juhtimisõigus ja auto kasutamine eluliselt vajalik. Kaebuse esitaja lisab, et kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahv on tasutud 17.01.2008.a. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.
Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen oma 08.02.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja lähtus menetlusalusele isikule otsuse tegemisel LS § 7419 lg 2, mis annab menetlejale õiguse kohaldada lisakaristust ka antud rikkumise puhul. Samuti arvestas menetleja lisakaristuse kohaldamisel rikkumise toimepanemise aega ja kohta, so rikkumine pandi toime Audru kaupluse vahetus läheduses, kus liigub palju inimesi, sealhulgas lapsi. Samuti ei kahetsenud menetlusalune isik oma tegu ei rikkumise toimepanemise hetkel ega ka vastulause esitamisega. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.
Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et J. Lopsik`u kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane, mistõttu puudub kohtul alus LS § 7419 lg 1 järgi väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.
LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. J. Lopsik`ut on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning LS § 7419 lg 2 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.
4-08-932
3 (3)
Kohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et kohtuväline menetleja on kõnealuses asjas lisakaristuse kohaldamisel ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust.LS § 7419 lg 2 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Käesoleval juhul on menetleja põhjendamatult kohaldanud LS § 7419 lg 2 lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmist kaheks kuuks. Seega on kohtu hinnangul menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumine lisakaristuse tühistamise aluseks ning kaebaja põhjendus kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks ei oma tähtsust.
Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 2 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel H. Hansen`i poolt 14.01.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,018110 kuulub tühistamisele osaliselt, so lisakaristuse osas.
Teet Olvik Kohtunik