1-07-14081\12 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-07-14081

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid

Prokurör Kaitsjad

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 05. märts 2008.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ene Randmäe Maaria Rei

Harju Maakohtu 28.12.2007.a. kohtuotsus T.S

P.O ja süüdistuses süüdistatava T.S-i kaitsja adv. Oleg Nišajev, süüdistatav P.O ja tema kaitsja adv. Rein Kiviloo Toomas Tomberg adv. Oleg Nišajav, adv. Rein Kiviloo

jätta Harju Maakohtu 28.12.2007.a. otsus Andres P.O ja T.S-i süüdistuses muutmata ning esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Apelleeritud kohtuotsusega

T.S , sünd. xxx, Venemaa kodanik, varem kriminaalkorras karistatud üks kord, vahi all,

tunnistati KarS § 263 p 1 järgi süüdi avaliku korra raskes rikkumises, mis

seisnes koos P.O-ga 26.05.2007.a. kella 23.35 ajal Tallinnas Viru ja Sauna tänavate ristmikul kõrvaliste inimeste juuresolekul O. O peksmises, kuni kannatanu jäi maha lamama.

Maakohus mõistis T.S-i karistuseks 10 kuud vangistust. Kuna aga kriminaalasja arutati lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja selle teo eest kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud ja 20 päeva vangistust. Seda suurendati KarS § 65 lg 2 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 2 aastat 6 kuud ja 20 päeva vangistust.

P.O , sünd. xxx, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all,

tunnistati KarS § 200 lg 2 p 4 järgi süüdi röövimises selles, et tema, olles varem karistatud omakasulise tapmise toimepanemise eest, hõivas vägivalda kasutades 26.05.2007.a. hilisõhtul Tallinnas Viru ja Sauna tänavate ristmikul omaniku

tahte vastaselt O.O rahakoti. Kannatanu sai sellest aru ja pöördus P.O poole, mispeale viimane lõi kannatanut korduvalt näkku. Kohtuotsuse kohaselt

kasvas P.O käitumine selliselt üle röövimiseks- ta kasutas vägivalda

kannatanu vastupanu mahasurumiseks ja võõra vara ebaseaduslikuks

säilitamiseks. Sellele järgnevalt võttis P.O pangaautomaadist O.O pangaarvelt 600 krooni raha.

Maakohus mõistis P.O karistuseks 3 aastat vangistust. Kuna aga kriminaalasja arutati lühimenetluses, vähendati seda KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

Maakohtu järelduste kohaselt kasutasid süüdistatavad kannatanu suhtes

vägivalda, kuid selleks olid mõlemal erinev ajend: T.S-i vägivald oli suunatud avaliku korra rikkumisele, P.O oma aga kannatanu vastupanu mahasurumisele, kui see püüdis takistada temalt vara ebaseaduslikku hõivamist.

P.O hõivas O.O rahakoti iseseisvalt ja omaalgatuslikult, puuduvad

tõendid, et T.S oli sellest teadlik. T.S-ile pole esitatud süüdistust varavastase kuriteo -röövimise- kaastäideviimises.

3

Apellatsioonid ja taotluste sisu

Adv. O.Nišajev palub kohtuotsus T.S-i suhtes tühistada ja mõista ta

esitatud süüdistuses õigeks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise motiivil.

Kaitsja rõhutab, et tunnistajad küll kinnitasid kolme isiku vahel kaklemist ja üks

neist kukkus tänavale, kuid keegi pole kaklejana nimetatud T.S. Kaitsealune on kinnitanud, et tema läks kaitsema P.O teda rusikatega

rünnanud noormehe eest. №ormees oli purjus, komistas ja vajus kükakile, püüdis püsti tõusta ja üritas temast kinni haarata. T.S üksnes tõukas jalaga

selle noormehe kätt eemale ja eemaldus seejärel sündmuskohalt. Peagi pidas politsei ta kinni.

P.O kinnitab, et tema käitumine oli suunatud üksnes varguse

toimepanemisele, seda ta ka tegi ja kahetseb seda. Vargust märganud purjus kannatanu ründas teda mingi hoiatuseta ja ootamatult, see oli järgnenud kakluse põhjus. Apellant tõesti lõi O.Ot, kuid seda üksnes enesekaitseks. Kaebaja palub

ta röövimises õigeks mõista, karistada teda vastavalt tema tegelikule süüle ja kergendada karistust- ta tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd uurimise algusest

alates. Apellandi arvates viidi mingi vajaduseta läbi DNA ekspertiis, mistõttu tema selle ekspertiisi kulusid ei pea maksma.

Adv. R.Kiviloo arvates viidi kohtulik uurimine läbi ühekülgselt, mis viis

materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele ja toimepandud teole mittevastava

karistuse mõistmisele. Apellant palub kaitsealune röövimises õigeks mõista,

kvalifitseerida tema käitumine kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi ja

väheväärtusliku asja vastase süüteona KarS § 218 lg 1 järgi ning mõista vangistus, mille pikkus piirdub reaalselt vahi all viibitud ajaga.

Kaitsja arvates pole ühegi tõendiga kummutatud P.O väide, et tal puudus

tahtlus röövimise toimepanemiseks. P.Oegevus ründe tõrjumisel oli

põhjustatud üksnes enesekaitsest, mitte aga soovist jätkuvalt säilitada endale vara või rikkuda avalikku korda.

4 Ringkonnakohtu seisukoht

T.S-i kaitsja oma apellatsioonis palub kohtuotsus tühistada muu hulgas 1. põhjusel, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. See väide on

kaebaja poolt aga sisustamata ühegi viiteta KrMS §-s 339 lg 1 nimetatud punktile. Ka pole kaitsja esitanud taotlust saata kriminaalasi uueks arutamiseks

esimese astme kohtule, mis aga kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral, mida pole võimalik kõrvaldada apellatsioonikohtu poolt, KrMS § 341 lg

1 kohaselt oleks vältimatu. Seetõttu ringkonnakohus ei saa võtta seisukohta kaitsja nimetatud väite suhtes.

Käesolevas asjas on vastuvaieldamatult kindlaks tehtud, et konflikt osapoolte 2.

vahel tekkis P.O kuritegelikust kavatsusest hõivata O.O vara ning ta

saigi kannatanu rahakoti enda valdusse. Kannatanu, märgates vargust, oli õigustatud füüsilist jõudu kasutades takistama selle teo lõpuleviimist. Seega ei saanud P.O seda tegu lõpule viia, sest kannatanu vahelesegamise tõttu ei

saanud kurjategija hõivatud vara veel reaalselt kasutama hakata. Järgnevalt

kasutas P.O vägivalda (kehaline väärkohtlemine- KarS § 121: tervise

kahjustamine, löömine, peksmine, muul viisil valu tekitamine) kannatanu

vastupanu mahasurumiseks ja kuritegeliku kavatsuse- võõra vara hõivamise- lõpuleviimiseks. Alles vägivalla kasutamine võimaldas P.O varavastane kuritegu lõpule viia ja asuda hõivatud vara kasutama.

Järeldub, et rünnatavaks oli kannatanu O.O, tema vastupanu ja aktiivne

sekkumine kuriteo tõkestamiseks oli õigustatud. Seevastu süüdistatav

P.O polnud rünnatavaks ja tema poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivald polnud õigustatud. st. tema esialgne kavatsus hõivata vara kasvas enne selle tahtluse lõplikku realiseerimist objektiivselt üle vara hõivamiseks vägivalla kasutamisega so. röövimiseks. Nimelt selle eest on ta vastutusele võetud. Vargus kui võrreldes röövimisega vähemohtlik kuritegu ei vaja eraldi kvalifitseerimist.

3. T.S sekkus P.O ja O.O vahelisse konflikti ja ta kasutas

kannatanu suhtes vägivalda, mis on tõendatud apelleeritud kohtuotsuses

nimetatud tõenditega, nende kordamiseks käesolevas kohtuotsuses puudub vajadus. Muude tõendite kõrval T.S-ise kinnitas, et ta oli sündmuskohal ja ta tõukas jalaga maasolevat O.Ot. Seejuures pole tõendatud, et T.S teadis

P.O ja O.O vahelise tüli tekkimise põhjust, seega ta ei omanud

sekkumiseks mingit isiklikku motiivi. Teisisõnu- T.S-i käitumine oli suunatud avaliku korra rikkumisele. Nimelt selle eest on ta vastutusele võetud. Tegelikult P.O ei vajanud mingit kaitset, rünnatavaks oli hoopis O.O.

Eksperdiarvamus on KrMS § 63 lg 1 kohaselt üks tõendi liik. Käesolevas 4.

kriminaalasjas on läbi viidud DNA ekspertiis P.O jopel oleva

5 bioloogilise materjali päritolu kindlakstegemiseks. Kohtueelse menetluse käigus

pole võimalik kaaluda ühe või teise tõendi vajalikkuse üle tõendite kogumis.

Olukorras, kus kannatanu oma alkoholijoobe tõttu ei osanud öelda, milles

seisnes kummagi kinnipeetud kahtlustatava osa tema röövimises, omas

igasugune tõend tõe selgitamisel suurt tähtsust. Siinjuures osutab ringkonnakohus apellantide tähelepanu, et kahtlustatavana tunnistas P.O oma süüd vaid osaliselt ja tema väide oma süü tunnistamisest uurimise algusest

alates ei vasta tegelikkusele. Seetõttu oli kõnesoleva ekspertiisi läbiviimine

ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja sellega seotud kulud peab hüvitama kriminaalmenetluse põhjustanud süüdlane.

T.S-ile ja P.O-le mõistetud karistused vastavad nende poolt 5.

toimepandud kuriteo raskusele ning maakohtu otsuses näidatud süüdlaste isikuandmetele. P.O-le on esimese astme kuriteo eest mõistetud seaduses nimetatud sanktsiooni minimaalseim karistus. T.S pani käesoleva kuriteo

toime varasemate varavastaste kuritegude, sealhulgas grupilise röövimise eest mõistetud vangistuse katseajal.

Apellatsioonid tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja 6. kohtuotsus muutmata.

Jüri Paap Meelika Aava Ene Randmäe