Legislator Case Law & Legislation
1-08-2461\2 AI generated

1-08-2461\2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-08-2461\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaalasi nr.1-08-2461 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruaril 2008.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-2461 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk Alla Korkin Kriminaalasi Emil M.H süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi Z.V süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, R.M süü...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr.1-08-2461

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.veebruaril 2008.a. VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-2461 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk Alla Korkin Kriminaalasi Emil M.H süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi Z.V süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, R.M süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, G.E süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, D.T süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi, M.H süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi,

kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav G.E

elukoht: isikukood ja sünniaeg: xxx sünd. xxx kodakondsus: haridus:

emakeel:

töökoht või õppeasutus: kaitsja: Otto Preem karistatus: varem kohtulikult karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld

2 (17)

Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras

Süüdistatav M.H

elukoht: isikukood ja sünniaeg: xxx sünd. xxx kodakondsus: haridus:

emakeel:

töökoht või õppeasutus: kaitsja: Otto Preem

karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati: 09. 01. 2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 201 lg. 2 p.1 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 2 - aastase katseajaga. tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras

Süüdistatav Z.V

elukoht: isikukood ja sünniaeg: xxx sünd. xxx kodakondsus: haridus:

emakeel:

töökoht või õppeasutus: kaitsja: Kalju Kutsar

karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati: 16. 03. 2004.a. Valga maakohtu poolt KarS § 320 lg. 1 järgi kokku 1 aasta ja 5 kuu vangistusega. Vabanes kinnipidamiskohast 19. 11. 2004.a. pärast karistuse kandmist. tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja : advokaat Kalju Kutsar määratud korras

Süüdistatav R.M

elukoht: isikukood ja sünniaeg: xxx sünd. xxx kodakondsus: haridus:

emakeel:

töökoht või õppeasutus: kaitsja: Kalju Kutsar karistatus: varem kohtulikult karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld

3 (17) Kaitsja : advokaat Kalju Kutsar määratud korras

Süüdistatav Emil M.H

elukoht: isikukood ja sünniaeg: 38504076520 sünd. 07. 04. 1985.a. kodakondsus: haridus:

emakeel:

töökoht või õppeasutus: kaitsja: Kalju Kutsar

karistatus: varem kohtulikult karistatud, viimati: 22. 05.

2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 18- kuulise katseajaga. tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja : advokaat Kalju Kutsar määratud korras Süüdistatav D.T

elukoht: isikukood ja sünniaeg: xxx sünd. xxx kodakondsus: haridus:

emakeel:

töökoht või õppeasutus: kaitsja: Otto Preem karistatus: varem kohtulikult karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja : vandeadvokaat Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada M.H KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks neli (4) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada M.H KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega mõista liitkaristuseks M.H-le neli (4) kuud vangistust.

4 (17) KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 09.01.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kuue

(6) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks M.H-le mõista kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata M.H poolt eelvangistuses viibitud aeg

02.11.2007 karistusaja hulka ja kandmata karistuseks lugeda üheksa (9) kuud ja kakskümmend üheksa (29) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 alusel asendada M.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades KarS § 69 sätteid.

KarS § 69 alusel asendada M.H-le mõistetud vangistus üheksa (9) kuud ja kakskümmend üheksa (29) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (9 kuud ja 29 päeva vangistust = 299 päeva, seega 299 päeva x 2) , s.o kokku üldkasuliku tööga 598 tundi. Üldkasulik töö tuleb M.H teha ära ühe (1) aasta jooksul s.o hiljemalt 20.veebruariks 2009.a.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal M.H järgida KarS §-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb M.H määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld M.H suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Süüdi tunnistada Emil M.H KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust 22.05.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolme (3) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks Emil M.H-le mõista üheksa (9) kuud vangistust.

5 (17)

KarS § 74 lg 5 alusel asendada Emil M.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades KarS § 69 sätteid.

KarS § 69 alusel asendada Emil M.H-le mõistetud vangistus üheksa (9) kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (9 kuud vangistust = 270 päeva, seega 270 päeva x

2), s.o kokku üldkasuliku tööga 540 tundi. Üldkasulik töö tuleb Emil

M.H teha ära kaheksa (8) kuu jooksul s.o hiljemalt 20. oktoobriks 2008.a.

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal Emil M.H järgida KarS §-is 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb Emil M.H määrata ühiskondliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld Emil M.H suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Süüdi tunnistada R.M KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks viis (5) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning R.M täitmisele mitte pöörata, kui kaheksateist ( 18 ) kuu katseaja kestel ei pane R.M toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna R.M juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6 (17) Tõkend elukohast lahkumise keeld R.M suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Süüdi tunnistada G.E KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata G.E poolt eelvangistuses viibitud aeg 24.10.2007 – 26.10.2007 karistusaja hulka ja kandmata karistuseks lugeda kaks (2) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning G.E täitmisele mitte pöörata, kui kaheksateist ( 18 ) kuu katseaja kestel ei pane G.E toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna G.E juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld G.E suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Süüdi tunnistada Z.V KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning Z.V täitmisele mitte pöörata, kui kahekümne nelja ( 24 ) kuu katseaja kestel ei Z.V

pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna Z.V juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7 (17)

Tõkend elukohast lahkumise keeld Z.V suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Süüdi tunnistada D.T KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning D.T täitmisele mitte pöörata, kui kahekümne nelja ( 24 ) kuu katseaja kestel ei pane D.T toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna D.T juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld D.T suhtes tühistada kohtuotsuse – jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt M.H-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt Emil M.H-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt R.M-ilt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt G.E-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber

8 (17) 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt Z.V-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt D.T-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525) krooni.

Välja mõista M.H-lt, Emil M.H-lt, Z.V-lt, R.M-ilt

, G.E-lt ja D.T-lt kümme tuhat nelisada viiskümmend (10 450.-) krooni R. R. kasuks solidaarselt.

Välja mõista M.H-lt neli tuhat (4000.-) krooni K. J. kasuks.

Välja mõista süüdistatavalt M.H-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber

2800049874) menetluskulu - vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm ( 1823.- ) krooni 10 senti (s.h käibemaks 278,10 krooni).

Välja mõista süüdistatavalt G.E-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber

2800049874) menetluskulu - vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm ( 1823.- ) krooni 10 senti (s.h käibemaks 278,10 krooni).

Välja mõista süüdistatavalt D.T-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber

2800049874) menetluskulu - vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat

9 (17) kaheksasada kakskümmend kolm ( 1823.- ) krooni 10 senti (s.h käibemaks 278,10 krooni).

Välja mõista süüdistatavalt Emil M.H-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber

2800049874) menetluskulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm ( 1823.- ) krooni 10 senti (s.h käibemaks 278,10 krooni).

Välja mõista süüdistatavalt Z.V-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber

2800049874) menetluskulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm ( 1823.- ) krooni 10 senti (s.h käibemaks 278,10 krooni).

Välja mõista süüdistatavalt R.M-ilt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber

2800049874) menetluskulu - advokaat Kalju Kutsar osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks tuhat kaheksasada kakskümmend kolm ( 1823.- ) krooni 10 senti (s.h käibemaks 278,10 krooni).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (20.02.2008.a.).

Apellatsioon esitatakse Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (20.02.2008.a.).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s :

G.E süüdistatakse selles, et tema 05. 08. 2007.a. kella 00. 30 ajal avalikus kohas X maakonnas X vallas X külas X raudteeülesõidukoha juures, häirides kaasliiklejate

10 (17)

rahu, peksis grupis koos M.H , R.M-i , D.T , Emil M.H ja Z.V-ga relvana kasutatavate esemetega – raudkangidega R. R. kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort reg. numbriga xxx xxx, mille tagajärjel lõhuti ära sõiduauto esiklaas

maksumusega 2000.- krooni, tagastange maksumusega 1950.- krooni, kapott maksumusega 4500.- krooni (sh. värvimine ) ja tagastange kinnitused maksumusega 2000.- krooni (sh auto kere tagaosa remont koos värvimisega) ning sõiduauto lõhkumise käigus sai vigastada R. R. parema käe ranne ja kahjustada mõlemad silmad. Kuriteoga tekitati R. R. füüsilist valu ja moraalset kahju ning auto lõhkumisega varalist kahju 10450.- krooni.

Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning isikute grupi poolt, pani G.E toime KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati R. R. 10450.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.

M.H süüdistatakse selles, et tema 05. 08. 2007.a. kella 00. 30 ajal avalikus kohas X

maakonnas X vallas X külas X raudteeülesõidukoha juures, häirides kaasliiklejate rahu, peksis grupis koos Emil M.H, G.E, D.T, Z.V ja R.M-iga

relvana kasutatavate esemetega – raudkangidega R. R. kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort reg. numbriga xxx xxx, mille tagajärjel lõhuti ära sõiduauto esiklaas

maksumusega 2000.- krooni, tagastange maksumusega 1950.- krooni, kapott maksumusega 4500.- krooni (sh. värvimine ) ja tagastange kinnitused maksumusega 2000.- krooni (sh auto kere tagaosa remont koos värvimisega) ning sõiduauto lõhkumise käigus sai vigastada R. R. parema käe ranne ja kahjustada mõlemad silmad. Kuriteoga tekitati R. R. füüsilist valu ja moraalset kahju ning auto lõhkumisega varalist kahju 10450.- krooni.

Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu

esemega ning isikute grupi poolt, pani M.H toime KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

…selles, et tema olles varem toime pannud varguse, 29. 07. 2007.a. kella 17 paiku viibides X maakonnas X vallas X alevikus X x korteris x võttis ära K. J. Hansapanga pangakaardi ning kasutades kannatanu pangakaarti ja PIN-koodi võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

kannatanu arvelduskontolt samal päeval kell 17. 39 X linnas x x asuvast Hansapanga

sularahaautomaadist 1500.- krooni, 30. 07. 2007.a. kell 01. 04 samast kohast sularahaautomaadist 500.- krooni ning samal päeval kell 04. 03 X linnas X x X tankla sissepääsu kõrval asuvast Hansapanga sularahaautomaadist 2000.- krooni, tekitades vargusega kannatanule varalist kahju kokku 4000.- krooni.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on

varem toime pannud varguse, pani M.H toime KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati R. R. 10450.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi. K. J. tekitati kuriteoga 4000.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.

11 (17) Z.V süüdistatakse selles, et tema 05. 08. 2007.a. kella 00. 30 ajal avalikus kohas X maakonnas X vallas X külas X raudteeülesõidukoha juures, häirides kaasliiklejate rahu, peksis grupis koos M.H, G.E, D.T, Emil M.H ja R.M-iga

relvana kasutatavate esemetega – raudkangidega R. R. kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort reg. numbriga xxx xxx, mille tagajärjel lõhuti ära sõiduauto esiklaas

maksumusega 2000.- krooni, tagastange maksumusega 1950.- krooni, kapott maksumusega 4500.- krooni (sh. värvimine ) ja tagastange kinnitused maksumusega 2000.- krooni (sh auto kere tagaosa remont koos värvimisega) ning sõiduauto lõhkumise käigus sai vigastada R. R. parema käe ranne ja kahjustada mõlemad silmad. Kuriteoga tekitati R. R. füüsilist valu ja moraalset kahju ning auto lõhkumisega varalist kahju 10450.- krooni.

Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning isikute grupi poolt, pani Z.V toime KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati R. R. 10450.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.

R.M-i süüdistatakse selles, et tema 05. 08. 2007.a. kella 00. 30 ajal avalikus kohas X maakonnas X vallas X külas X raudteeülesõidukoha juures, häirides kaasliiklejate

rahu, peksis grupis koos M.H , G.E , D.T , Emil M.H ja Z.V-ga relvana kasutatavate esemetega – raudkangidega R. R. kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort reg. numbriga xxx xxx, mille tagajärjel lõhuti ära sõiduauto esiklaas

maksumusega 2000.- krooni, tagastange maksumusega 1950.- krooni, kapott maksumusega 4500.- krooni (sh. värvimine ) ja tagastange kinnitused maksumusega 2000.- krooni (sh auto kere tagaosa remont koos värvimisega) ning sõiduauto lõhkumise käigus sai vigastada R. R. parema käe ranne ja kahjustada mõlemad silmad. Kuriteoga tekitati R. R. füüsilist valu ja moraalset kahju ning auto lõhkumisega varalist kahju 10450.- krooni.

Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning isikute grupi poolt, pani R.M toime KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati R. R. 10450.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.

Emil M.H süüdistatakse selles, et tema 05. 08. 2007.a. kella 00. 30 ajal avalikus kohas X

maakonnas X vallas X külas X raudteeülesõidukoha juures, häirides kaasliiklejate rahu, peksis grupis koos M.H, G.E, D.T, Z.V ja R.M-iga

relvana kasutatavate esemetega – raudkangidega R. R. kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort reg. numbriga xxx xxx, mille tagajärjel lõhuti ära sõiduauto esiklaas

maksumusega 2000.- krooni, tagastange maksumusega 1950.- krooni, kapott maksumusega 4500.- krooni (sh. värvimine ) ja tagastange kinnitused maksumusega 2000.- krooni (sh auto kere tagaosa remont koos värvimisega) ning sõiduauto lõhkumise käigus sai vigastada R. R. parema käe ranne ja kahjustada mõlemad silmad. Kuriteoga tekitati R. R. füüsilist valu ja moraalset kahju ning auto lõhkumisega varalist kahju 10450.- krooni.

12 (17) Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning isikute grupi poolt, pani Emil M.H toime KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati R. R. 10450.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.

D.T süüdistatakse selles, et tema 05. 08. 2007.a. kella 00. 30 ajal avalikus kohas X

maakonnas X vallas X külas X raudteeülesõidukoha juures, häirides kaasliiklejate rahu,

peksis grupis koos M.H , R.M-i , G.E , Emil M.H ja Z.V-ga relvana kasutatavate esemetega – raudkangidega R. R. kasutuses olevat sõiduautot Ford Escort reg. numbriga xxx xxx, mille tagajärjel lõhuti ära sõiduauto esiklaas

maksumusega 2000.- krooni, tagastange maksumusega 1950.- krooni, kapott maksumusega 4500.- krooni (sh. värvimine ) ja tagastange kinnitused maksumusega 2000.- krooni (sh auto kere tagaosa remont koos värvimisega) ning sõiduauto lõhkumise käigus sai vigastada R. R. parema käe ranne ja kahjustada mõlemad silmad. Kuriteoga tekitati R. R. füüsilist valu ja moraalset kahju ning auto lõhkumisega varalist kahju 10450.- krooni.

Avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu

esemega ning isikute grupi poolt, pani D.T toime KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kuriteoga tekitati R. R. 10450.- krooni suurune varaline kahju, mis on hüvitamata ja mille osas on esitatud tsiviilhagi.

Kokkuleppe sisu :

Karistuse liik ja määr G.E suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi ja karistada teda

G.E kolme (3) kuu vangistusega.

KarS § 68 lg. 1 kohaselt arvata karistusaja hulka kahtlustatavana G.E kinnipidamise aeg 24. 10. 2007.a. – 26. 10. 2007.a. s. o. 3 päeva ning lugeda tema karistuseks 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning G.E

mitte pöörata täitmisele, kui ta katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku 18 - kuulise

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

ilmub registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma

elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta.

Välja mõista G.E-lt, R.M-ilt, Z.V-lt, Emil M.H-lt, M.H-lt ja D.T-lt 10450.- krooni R. R. kasuks solidaarselt.

13 (17)

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. G.E-lt

Karistuse liik ja määr M.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi ja karistada teda

M.H nelja (4) kuu vangistusega.

Süüdi mõista KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi ja karistada teda

M.H kolme (3) kuu vangistusega.

KarS § 64 lg. 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja sega jääb liitkaristuseks neli (4) kuud vangistust.

KarS § 65 lg. 2 kohasaelt suurendada mõistetavat karistust 09. 01. 2007.a. Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja otsusega KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi mõistetud karistuse M.H-le ärakandmata osa võrra s. o. 6 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista kümme (10) kuud vangistust.

KarS § 68 lg. 1 kohaselt arvata karistusaja hulka poolt kahtlustatavana M.H kinnipidamise aeg 02. 11. 2007.a. s. o. 1 päev ning lugeda tema lõplikuks karistuseks üheksa kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 74 lg. 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades.

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 9 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 9 kuud ja 29 päeva vangistust = 299 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 598 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha ühe aasta jooksul kuni 20. 02. 2009.a.

KarS § 69 lg. 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

Välja mõista M.H-lt, Emil M.H-lt, Z.V-lt, R.M-ilt, G.E-lt ja D.T-lt 10450.- krooni R. R. kasuks solidaarselt.

Välja mõista 4000.- krooni K. J. kasuks. M.H-lt

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. M.H-lt

Karistuse liik ja määr Z.V suhtes : Prokurör nõuab kohtus : Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi ja karistada teda

Z.V kuue (6) kuu vangistusega.

KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata Z.V ning mitte pöörata täitmisele, kui ta katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku 2 - aastase

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

ilmub registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma

elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta

14 (17) ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta.

Välja mõista Z.V-lt, Emil M.H-lt, R.M-ilt, G.E-lt, M.H-lt ja D.T-lt 10450.- krooni R. R. kasuks solidaarselt.

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- Z.V-lt krooni.

Karistuse liik ja määr R.M suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi ja karistada teda

R.M viie (5) kuu vangistusega.

KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata R.M-i ning mitte pöörata täitmisele, kui ta katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku 18 - kuulise

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

ilmub registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma

elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta.

Välja mõista R.M-ilt, Z.V-lt, Emil M.H-lt, G.E-lt, M.H-lt ja D.T-lt 10450.- krooni R. R. kasuks solidaarselt.

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- R.M-ilt krooni.

Karistuse liik ja määr Emil M.H suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi ja karistada teda

Emil M.H kuue (6) kuu vangistusega.

KarS § 65 lg. 2 kohasaelt suurendada mõistetavat karistust 22. 05. 2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega Emil M.H-le KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. 3 kuud vangistust ning liitkaristuseks mõista . üheksa (9) kuud vangistust

KarS § 74 lg. 5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades.

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 9 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 9 kuud vangistust = 270 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 540 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 8 kuu jooksul kuni 20. 10. 2008.a.

KarS § 69 lg. 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

15 (17)

Välja mõista Emil M.H-lt, Z.V-lt , R.M-ilt, G.E-lt, M.H-lt ja D.T-lt 10450.- krooni R. R. kasuks solidaarselt.

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. Emil M.H-lt

Karistuse liik ja määr D.T suhtes : Prokurör nõuab kohtus :

Süüdi mõista KarS § 263 p. 1, 3, 4 järgi ja karistada teda

D.T kuue (6) kuu vangistusega.

KarS § 74 lg. 1 kohaselt jätta vangistus suhtes tingimisi kohaldamata ning D.T

mitte pöörata täitmisele, kui ta katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku 2 - aastase

kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

ilmub registreerimiseks kriminaalhooldaja poolt määratud ajal ja kohta, ei lahku oma

elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata, ei vaheta oma elukohta ilma kriminaalhooldaja loata, esitab kriminaalhooldajale dokumente talle määratud kohustuste täitmise kohta.

Välja mõista D.T-lt , G.E-lt, R.M-ilt , Z.V-lt , Emil M.H-lt ja M.H-lt 10450.- krooni R. R. kasuks solidaarselt.

Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. D.T-lt

Menetluse käik :

Emil M.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud

üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud

kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud

muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav Emil M.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav Emil M.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Z.V on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav Z.V ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

16 (17)

Süüdistatav Z.V kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

R.M on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav R.M ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav R.M kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

G.E on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning

andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas

kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav G.E ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe.

Süüdistatav G.E kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

D.T on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud

üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud

kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud

muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav D.T ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav D.T kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

M.H on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud

üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud

kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud

17 (17)

muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS § 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav M.H ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 20.02.2008.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav M.H kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde.

Aivar Pellja Kohtunik 20.02.2008.a