1-08-2473\4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-08-2473

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruaril 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-2473 (07274000515) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Merje Raudla Tõlk - Kriminaalasi F.S i süüdistus kuriteos KarS §-de 266 lg2 p3 ja 274 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine F.S, ik. xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.S kuriteos KarS § 266 lg2 p3 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks (1) kuu.

2

Süüdi tunnistada F.S kuriteos KarS § 274 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

KarS § 64 lg1 alusel mõista F.S’ ele liitkaristuseks vangistus neli (4) kuud, lugedes temale mõistetud kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada F.S karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks.

Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on F.S allutatud Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p2,4, alusel määrab kohus, et F.S on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; -

põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Orissaare Internaatkooli üheksandas klassis ning täitma koolikohustust.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega

pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni.

Kohtuotsuse jõustumisel F.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista F.S-ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4000 (neli tuhat) krooni.

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-2473, isik kelle eest tasutakse – F.S , nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vabastada F.S muu menetluskulu, milleks on kohtueelses menetluses

arvestatud riigiõigusabikorras esinenud kaitsjatasu 1335 (üks tuhat kolmsada

kolmkümmend viis) krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud summa riigi kanda. Asitõendiks tunnistatud politseinike ohutusvest millel on täielikult lõhutud kinnitus ja

3 Asjaolud ja menetluse käik Alaealist F.S-i süüdistatakse selles, et tema 22.septembril 2007.a kella 17.30 ajal

isikute grupis koos alaealise T. M.`ega tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt sisse

Pärnu maakonnas Tõstamaa vallas Lõuka külas asuvale Tõstamaa Vallavalitsusele kuuluva

Tõstamaa Jäätmepunkti aiaga piiratud territooriumile, kus soris territooriumil asuvates konteinerites ja vaatas hoone lähedal asuvaid esemeid.

Sellise tegevusega F.S, tungides ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt võõrale piirdega alale, pani toime omavolilise sissetungi isikute grupi poolt, s.o. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele süüdistatakse F.S-i veel selles, et tema isikuna, kes oli kohustatud

16.oktoobril 2007.a. kella 00.15 ajal alaealisena alkoholijoobes olles Saare maakonnas

Orissaare alevikus asuva Orissaare Internaatkooli õppehoone juures viibimise eest täitma

politseiametniku seaduslikku korraldust ning järgnema politseiametnikule ja minema sama

koolihoone lähedusse pargitud politseipatrullauto juurde, eiras politseiametniku korraldust ning kasutas füüsilist vägivalda temale politsei patrullauto juurde minekuks ja patrullautosse

istumiseks korralduse andnud avalikku korda kaitsva võimuesindaja – Lääne

Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Ardo Vahter`i suhtes, kes

püüdis F.S-i jõudu kasutades patrullauto juurde toimetada ning kelle korraldusi ta

eiras, kasutades füüsilist vägivalda Ardo Vahter`i suhtes, rebides katki politseiametnikul

seljas olnud helkurvesti maksumusega 499,20 krooni, misjärel haaras Ardo Vahter`i vormiriietest kinni T. L., kes tõukas Ardo Vahter`it ja ähvardas viimast ka lüüa ning pärast seda ründas T. L. veel ka avalikku korda kaitsvat muud isikut, kelleks oli politseiametnikule

appi tulnud abipolitseinik Enno Peet, keda samuti tõukas ja ähvardas lüüa, misjärel oli politseiametnik Ardo Vahter ründe tõrjumiseks sunnitud kasutama pisargaasi ning pärast seda õnnestus T. L. ja seejärel käeraudu kasutades ka F.S paigutada politseiautosse ning

toimetada Kuressaare politseijaoskonda kainenemisele. Oma tahtliku tegevuse tagajärjel tekitasid T. L. ja F.S kannatanu Ardo Vahter`ile füüsilist valu ning mitteeluohtliku

lühemaaegse tervisekahjustuse – parema käe IV sõrme põrutuse, mistõttu Eesti Haigekassa tasus kokku ravikulusid summas 1627.- krooni (Sihtasutusele Kuressaare Haigla raviteenuste

milline asub Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis kui tarbimisväärtust mitte omav hävitada.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4

arve alusel 311.- krooni ja samast juhtumist tingituna kannatanule töövõimetuslehe alusel ajutise töövõimetuse hüvitist summas 1316.-krooni).

Sellise tegevusega pani F.S toime vägivalla võimuesindaja ning avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses nende ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku F.S-i süüdistuses KarS §-de 266 lg2 p3 ja 274 lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. F.S on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav F.S ja tema

kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid F.S-ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus F.S-ile nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg.1 alusel mõista F.S-ile liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 87 lg.1 p.2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks.

Määrata, et F.S on allutatud käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise

eesmärgil jätkama õpinguid Orissaare Internaatkooli üheksandas klassis ning täitma koolikohustust.

F.S selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta

nõustub kokkuleppega. F.S on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. F.S kinnitab, et kokkuleppe

prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult. Menetluskulude hüvitamisele vastuväited puuduvad, kuid ta palub arvestada nende määramisel enda majandusliku olukorraga. Olles üldhariduskoolis õppiv alaealine temal iseseisev sissetulek puudub. Rahalisi vahendeid annab ema, kes on pere ainus toitja.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav F.S , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tekitatud kahjud on hüvitatud kohtueelse ja kohtuliku menetluse käigus, mille kohta on esitatud ka maksekorraldused kohtule.

5 Kohus leiab, et F.S tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 266 lg2 p3 ja 274 lg1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks F.S-ilt väljamõistmisele menetluskuluna

sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5

palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni ja kohtueelses menetluses on arvestatud kaitsjatasu 1335.60 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav F.S on üldhariduskoolis õppiv alaealine kellel iseseisev sissetulek puudub. Ta on esimest korda kohtu ees ja see annab alust hinnata tema resotsialiseerumisväljavaateid heaks. Arvestades alaealise süüdistatava

varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu.

Perekonnas on ainukene töölkäiv isik ema, kelle ülalpidamisel on veel teisi pereliikmeid.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vabastada F.S-i kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse ja vähendada tasumisele kuuluvat sundraha suurust.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik