1-08-1574\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-1574

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-1574

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Maivo Kärdi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Maivo Kärt (isikukood: 38407260359; viibib Xxx Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Maivo Kärt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Xxx Vangla esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kärti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

M. Kärt mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 23.10.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 ja 215 lg 2 p 1 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.

Karistuse kandmise algus oli 18.04.2006.a ja lõpp on 18.04.2008.a.

2 M. Kärti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on emotsionaalselt ebastabiilne, kergesti ärrituv ja järjekindlusetu. Kinnipeetav kaotab joobes olles reaalsustaju. Märkimisväärselt madal enesehinnang ning piiratud kohanemisvõime. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Vabanedes kavatseb elama minna vanaema juurde Kiviõlli ning tööd loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Kärti vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanemisel puuduvad tal eluja töökoht ning lähedaste toetav võrgustik. Vanaema H. L on surnud.

Maivo Kärt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik varem 6 korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibimise ajal karistatud 13-l korral distsiplinaarsüütegude eest, st regulaarselt rikub vanglas korda, ei ole asunud õppima ega töötama vanglas, programmides samuti ei osale. Seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele, millest lähtuvalt võib järeldada, et kui isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, siis puudub igasugune alus arvata, et ta seda iseseisvalt vabaduses tegema hakkaks.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Kärti ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Kärt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Kärti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik varem 6-korral kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibimise ajal karistatud 13-l korral distsiplinaarsüütegude eest, st regulaarselt rikub vanglas korda, ei ole asunud õppima ega töötama vanglas, programmides samuti ei osale. Seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele, millest lähtuvalt võib järeldada, et kui isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta seda iseseisvalt vabaduses tegema hakkaks.

Arvestades M. Kärti poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik