1-07-5581\26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-07-5581

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Süüdistatavad

G.G asukoht vahistatuna Tartu Vanglas vahistati käesolevas kriminaalasjas 28.02.2007.a Tartu Maakohtu määruse alusel isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 4 korral vabaduses viibides oli XXXXXXXXXX

Tartu Maakohtu 01.06.2007.a ja Tartu

Ringkonnakohtu 22.11.2007.a (süüdimõistvad)

kohtuotsused kriminaalasjas nr 1-05-456 on

jõustumata, on vaidlustatud kassatsiooni

korras ja hetkel ei ole Riigikohus teinud

otsustust, kas anda kassatsioonidele menetlusluba või jätta menetlusluba andmata Aivar Kello

T.D Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-5581 kohtueelses menetluses 06278001169 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kohtu koosseisuline tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi

G.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 346 järgi; T.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 346 järgi;

H.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS § 346 järgi Üldmenetluses Prokurör Kretel Tamm

2

Kaitsja määratud korras Süüdistatav

Kaitsja määratud korras Süüdistatav

Kaitsja määratud korras elukoht XXXXXXXXX XX-XX, Tartu isikukood XXX

kriminaalkorras karistatud 1 korral, kuid

käesoleval ajal ei ole kohtuotsuses kirjeldatud käitumine enam kuriteona karistatav Aivar Hint - asenduskaitsjana

H.I elukoht XXXXXXXXXXX XX-XX, isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 1 korral Valli Murde RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 309, § 311, § 312, § 313, § 314 alusel kohus otsustas:

Õigeks mõista G.G , T.D ja H.I neile esitatud süüdistustes KarS § 346 järgi kuriteosündmuse puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada G.G KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdistusest, milles kannatanuks on S.G. , on tõendamata üksnes pangakaardi vargus.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 8 kuud vangistust Tartu Maakohtu 20.06.2005.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu 25 päeva vangistuse võrra ja mõista G.G-le liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 25 päeva vangistust.

KarS 68 lg 1 alusel arvata G.G käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses alates 28.02.2007.a viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda 1 aasta 3 kuu 25 päeva vangistuse kandmise alguseks 28.veebruar 2007.a.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jätta muutmata G.G suhtes käesolevas kriminaalasjas kohaldatud tõkend vahistamine.

3

Seonduvalt asjaoluga, et kriminaalasjas nr 1-05-456 tunnistati G.G

süüdi 01.06.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega ja nimetatud kohtuotsusest nähtuvalt määrati lugeda kriminaalasjas nr 1-05-456 G.G-le karistuseks

mõistetud vangistuse kandmise algust alates G.G vahistamisest

28.02.2007.a käesolevas kriminaalasjas, peab kohus vajalikuks märkida, et kuna

kriminaalasjas 1-05-456 senini tehtud I ja II astme kohtuotsused on jõustumata ning Riigikohtus on hetkel menetlemisel kassatsioonidele lubade andmise küsimus, siis puudub kohtul käesoleval juhul võimalus kriminaalasjas nr 1-05-456 tehtud ja senini jõustumata kohtulahendite käesoleval ajahetkel arvesse võtmiseks.

Kuna KrMS § 313 lg 1 p 3 alusel tuleb kohtuotsuses kajastada ärakandmiseks ettenähtud liitkaristus ja KrMS § 313 lg 1 p 6 alusel tuleb kohtuotsuses kajastada

karistuse kandmise algus, siis lähtudes asjaoludest, et kriminaalasjas nr 1-05-456

tehtud I ja II astme kohtuotsused on jõustumata ja G.G vahistati

28.02.2007.a käesolevas kriminaalasjas ning viibib alates 28.02.2007.a

eelvangistuses käesolevas kriminaalasjas, peab kohus vältimatuks KarS § 68 lg 1

alusel arvata G.G käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aja G.G-le mõistetud karistusaja hulka.

Käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise ja kriminaalasjas nr 1-05-

456 tehtud kohtuotsuse täitmise käigus on täitmiskohtunikul olemas võimalus

otsustada ja lahendada nimetatud kohtulahendite täitmisel tekkida võivad küsimused määrusega (KrMS § 431 alusel).

Käesolev kohtuotsus saata nii jõustunud kui ka jõustumata kujul G.G

suhtes teadmiseks kriminaalasja 1-05-456 menetlejale, kuna käesolevast kohtuotsusest G.G kohta nähtuvat võib olla kriminaalasja nr 1-05-456 menetlejal vajalik teada. Kuna hetkel asub kriminaalasi 1-05-456 Riigikohtus, siis saata kohtuotsus teadmiseks Riigikohtule.

Süüdi tunnistada H.I KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS 68 lg 1 alusel arvata H.I käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses 10.-12.11.2007 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 1 kuu 27 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui H.I 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei (kaheksateistkümne) pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas –

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

H.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

kaotab kehtivuse H.I

esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

4

Süüdi tunnistada T.D KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS 68 lg 1 alusel arvata T.D käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses 22.-24.03.2006 viibitud 3 päeva ja 03.12.2007.a viibitud 1 päev, s.o kokku 4 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 3 kuud 26 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud 26 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui T.D 18 kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime (kaheksateistkümne) uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

T.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse T.D esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.

Tsiviilhagid Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada: kannatanu S.G. tsiviilhagi 5500.- krooni nõudes; kannatanu A.K. esindaja S.K. tsiviilhagi 2600.- krooni nõudes; A.T. tsiviilhagi 7899.- krooni nõudes.

Kannatanu S.G. 5500.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks välja mõista G.G-lt

, T.D-lt ja H.I-lt solidaarselt 5500.- krooni S.G. kasuks. Kannatanu A.K. esindaja S.K. 2600.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks (surnud) välja mõista G.G-lt 2600.- krooni A.K. esindaja S.K. kasuks . Kannatanu A.T. 7899.- krooni suuruse tsiviilhagi katteks välja mõista G.G-lt 7899.- krooni A.T. kasuks.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel saata kohtuotsuse koopia saata allkirja vastu teadmiseks kannatanutele: S.G. kannatanu A.K. esindajale - S.K. (surnud) A.T. ile . Menetluskulud

Välja mõista G.G-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja materjalist koopia tegemise kulu. Välja mõista T.D-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja materjalist koopia tegemise kulu.

Välja mõista H.I-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 7.- krooni kaitsjale kriminaalasja materjalist koopia tegemise kulu.

5

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, selgituseks märkida: „ , 1-07-5581, Süüdistatava nimi menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „ , 1-07-5581, menetluskulud“ . Süüdistatava nimi Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb G.G, T.D ja H.I menetluskuluna kanda ka määratud kaitsjale makstud tasu. Määratud korras kohtumenetluses osalenud kaitsjatele kaitsjatasu väljamõistmise ja kaitsjatasu süüdistatavatelt menetluskuluna väljamõistmise kohta koostab kohus

eraldi määruse, mille edastab selle valmimise järgselt süüdistatavatele, kaitsjatele ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 19.veebruaril 2008.a alates kella 16.00-

st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks

kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD

03.05.2007.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse

kriminaalasi, milles süüdistatavateks on G.G , T.D ja H.I (III, lk 1). Kohtus sai see kriminaalasi numbriks 1-07-5581.

09.05.2007.a määrusega andis Tartu Maakohus kriminaalasjas nr 1-07-5581 kohtu alla G.G , T.D ja H.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 ja KarS §346 järgi (III,20-21).

G.G süüdistus 02.05.2007.a koostatud süüdistusaktis

G.G isikuna, kes on varem pannud toime varguse, 17.06.2005.a, viibides S.G. ’ile kuuluvas korteris aadressil Tartu, X 62-58, võttis grupis koos T.D

6

ja H.I-ga , ebaseadusliku omastamise eesmärgil

S.G. ’ile kuuluva sularaha summas 6000 krooni ja pangakaardi S.G. ’i nimele, millel rahalist väärtust ei olnud.

30.06.2006.a ajavahemikul kell 16.40 kuni 17.00 Tartus võttis G.G

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.K. ´ile kuuluva mobiiltelefoni №kia

6610i (IMEI kood 355365008142737) väärtusega 1500 krooni koos sim kaardiga

taastamisväärtusega 100 krooni ja vene päritolu sõjaväe binokli väärtusega 1000 krooni.

G.G , viibides ööl vastu 18.01.2007 Tartus, X 1-47 asuvas korteris, varastas Andrei Tshistjakov’ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 6680 väärtusega 7899 krooni ja 500 krooni sularaha. Vargusega tekitas kahju Andrei Tshistjakov’ile kokku 8399 krooni.

Sellega pani G.G toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava

kuriteo s.o grupi poolt võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse

G.G 17.06.2005.a, viibides S.G. ’ile kuuluvas korteris aadressil Tartu, X

62-58, grupis koos T.D ja H.I-ga , varastas välismaalase passi S.G. ’i nimele.

Sellega pani G.G toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametliku dokumendi varguse.

T.D süüdistus 02.05.2007.a koostatud süüdistusaktis T.D sikuna, kes on varem toime pannud varguse, 17.06.2005.a, viibides S.G.

’ile kuuluvas korteris, aadressil Tartu, X 62-58, võttis grupis koos H.I

ja G.G-ga , ebaseadusliku omastamise eesmärgil S.G. ’ile kuuluva sularaha summas 6 000 krooni.

22.03.2006.a. kella 17.30 paiku võttis T.D ära ebaseadusliku omastamise

eesmärgil Tartu linnas, Kalda tee 1C asuvast Eedeni kaubanduskeskuse

Instrumentaarium Optika poest prilliraamid “Cosmopolitan”, väärtusega 1950.- krooni. Sellega pani T.D toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

T.D 17.06.2005.a, viibides S.G. ’ile kuuluvas korteris aadressil Tartu, X 62-

58, grupis koos H.I ja G.G-ga , varastas välismaalase passi S.G. ’i nimele.

Sellega pani T.D toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametliku dokumendi varguse.

H.I süüdistus 02.05.2007.a koostatud süüdistusaktis

H.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 17.06.2005.a,

viibides S.G. ’ile kuuluvas korteris aadressil Tartu, X 62-58, võttis grupis koos

T.D ja G.G-ga , ebaseadusliku omastamise eesmärgil S.G. ’ile kuuluva sularaha summas 6 000 krooni. Sellega pani H.I toime KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse

H.I 17.06.2005.a, viibides S.G. ’ile kuuluvas korteris aadressil Tartu, X 62-58, grupis koos T.D ja G.G-ga , varastas välismaalase passi S.G. ’i nimele.

7

Sellega pani H.I toime KarS § 346 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o ametliku dokumendi varguse.

Kohtu hinnang süüdistustele ja tõenditele

Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on

seisukohal, et süüdistustes KarS § 346 järgi tuleb kõik kolm süüdistatavat õigeks

mõista kuriteosündmuse puudumise tõttu ja süüdistustes KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi on G.G ja T.D süü tõendatud ning H.I süü on tõendatud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. G.G-le KarS § 199 lg 2 p 4,7

järgi inkrimineeritust on tõendamata üksnes S.G. pangakaardi vargus. H.I-le KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi inkrimineeritust on tõendamata üksnes viimatinimetatud seadusesätte p 4.

Süüdistustes KarS § 346 järgi tuleb kõik kolm süüdistatavat õigeks mõista

kuriteosündmuse puudumise tõttu, kuna kannatanu S.G. kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt leidis ta süüdistustes märgitud välismaalase passi S.G. nimele

üles oma elukoha kapist aasta või poolteist pärast süüdistatavatega kohtumist (III,206 ülal). Kuna kannatanu leidis oma passi ise oma kodust kapist üles, siis ei

saanud süüdistatavad seda süüdistuses märgitud ajal kannatanu S.G. elukohast ära varastada.

G.G süüdistusest KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi on kannatanu S.G.

pangakaardi vargus tõendamata, kuna kannatanu kohtulikul uurimisel

avaldatust nähtuvalt ta ei mäleta, et temalt oleks pangakaarti ära varastatud

(III,206 ülal). Teiste süüdistatavate süüdistustes puudub S.G. ilt pangakaardi

varguse süüdistus. Tõendeid, mis kinnitaksid G.G-le süüdistuses

inkrimineeritut selle kohta, et G.G isikute grupis koos T.D ja H.I-ga varastas S.G. ilt pangakaardi, kriminaalasjas ei ole. Kuigi ükski kolmest süüdistatavast ennast kannatanu S.G. elukohast, aadressil X 62-58 asuvast korterist 17.juunil 2005.a 6000.- krooni sularaha varguses süüdi ei

ole tunnistanud, on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud, et just kõigil

kolmel süüdistataval oli soov kannatanult raha varastada ja ühiselt ja

kooskõlastatult tegutsedes nad sularaha 6000.- krooni kannatanult ka ära varastasid.

Nii kannatanu S.G. kui ka ka kõigi kolme süüdistatava, s.o G.G , T.D ja H.I ütlustest nähtuvalt tutvusid kannatanu ja süüdistatavad süüdistuses märgitud ajal, s.o 17.06.2005.a juhuslikel asjaoludel – puhkusel viibiv kannatanu

S.G. istus X tänava poe juures muru peal, jõi seal õlut ja sinna tulid 3 naist -

G.G , T.D ja H.I ning kannatanu ja süüdistatavad hakkasid

omavahel juttu ajama. Nii kannatanu S.G. kui ka süüdistatavate ütlustest nähtuvalt oli kõigil neljal ühine soov minna edasi loodusesse istuma ning selleks, et

poest alkoholi loodusesse kaasa osta, mindi kannatanu korterisse raha võtma.

Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tal raha kodus, kaasas tal raha ei olnud (III,204). Nii kannatanu kui ka süüdistatavate ütlustest nähtuvalt läksid nad kõik neljakesi koos kannatanu korterisse, asukohaga X 62-58, Tartu.

Nii kannatanu S.G. kui ka kõigi kolme süüdistatava ütlustest nähtub, et kannatanul pidi kodus raha olema ja selle raha järele ühiselt mindigi, et siis poest

loodusesse minekuks alkoholi kaasa osta. Selles osas on süüdistatavate ja

kannatanu S.G. ütlused kooskõlas ning vastuolusid kannatanu ja süüdistatavate ütluste vahel ei ole.

Kannatanu S.G. ütlused selle kohta, et tal olevat kodus raha, olid süüdistatavate jaoks usutavad, sest nad läksid kannatanuga tema koju kaasa. Ka kohtu jaoks on

kannatanu S.G. ütlused selle kohta, et tal oli kodus raha ja et seda raha oli tal

8

kodus pintsaku taskus kokku 6000.- krooni, usutavad. Kannatanu ütlused

raha saamiskoha ja hoidmiskoha kohta ning summa suuruse kohta on üksikasjalikud ning seetõttu pole kohtul põhjust kahelda kannatanu ütlustes selle kohta, et tal oli kodus sularaha 6000.- krooni.

Kannatanu S.G. avaldatust nähtuvalt oli ta puhkusel (III,204 enne keskpaika),

raha hoidis kodus toakapis pintsaku taskus (III,204 all), seda pintsakut ta ei kanna, pintsak lihtsalt ripub seal (III,206 peale keskpaika), raha 6000.- krooni oli

puhkuseraha ja ta oli selle pangaarvelt maale sõitmiseks välja võtnud (III,206 peale keskpaika). Kannatanu S.G. ütlustest nähtuvalt ei käinud tal sellel päeval rohkem külalisi kui

ainult need 3 naisterahvast, s.t süüdistatavad (III,206 all). Kannatanu S.G.

ütlustest nähtuvalt on ta 100 % kindel, et sellel päeval peale nende kolme naisterahva-süüdistatava keegi rohkem tema korteris ei käinud (III,207 ülal).

Kannatanu S.G. ütlustest nähtuvalt ei olnud ta sellel päeval enne korterist

lahkumist alkoholi tarbinud, korterist väljas olles võttis ühe liitrise pudeli õlut (III, 206 all, 208 keskel).

Kannatanu S.G. ütlustest nähtuvalt oli tal koos G.G-ga , T.D-ga ja

H.I-ga enda korterisse minnes kogu raha pintsakutaskus alles, kannatanu S.G. võttis toas olevast ja kapis asuvast pintsakutaskust 500.- krooni ja sellel ajal läks toauks natuke lahti (III,204 all). Sellel ajal asusid naisterahvad kannatanu hinnangul vist kuskil esikus (III,205 ülal), seejärel läks kannatanu S.G.

tema enda ütlustest nähtuvalt koos G.G-ga teise tuppa papagoid

vaatama ning kui ta oli koos G.G-ga , T.D-ga ja H.I-ga oma

korterist lahkunud, avastas, et kodust kaasa võetud ja vesti laia ja suurde taskusse pandud 500.- krooni (III,207 ülal) on kadunud, misjärel läks koju tagasi

kontrollima, kas ülejäänud raha on kapis pintsakutaskus alles ja avastas, et kõik

raha, s.o ka ülejäänud 5500.- krooni on kadunud. Kannatanu S.G. ütlustest

nähtuvalt sai ta siis, kui ta koju tagasi minnes avastas, et ka ülejäänud raha on

pintsakutaskust kadunud, aru, et papagoi vaatama minek oli ettekääne (III,205 keskel). Kannatanu S.G. ütlustest nähtuvalt asusid raha ja papagoi tema korteris

erinevates tubades. Kannatanu ütlustest nähtuvalt läks sellel ajal kui ta raha võttis, toauks natuke lahti, mistõttu ta kahtlustab, et siis nähtigi raha asukoht ära (III,204 all). Kannatanu ütlustest nähtuvalt asusid sellel ajal, kui ta võttis pintsaku

taskust 500.- krooni, naisterahvad vist kuskil esikus (III,205 ülal). Kannatanu

ütlustest nähtuvalt tundus talle, et toaukse vahelt piilus ja nägi tema raha asukohta ja raha pintsakutaskust võtmist pealt G.G (III, 206 keskel).

Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli selle ajal, kui ta vaatas koos G.G-ga papagoid, teistel korteris viibijatel võimalus raha tema pintsakutaskust ära võtta. Kannatanu S.G. ütlustega on suures osas kooskõlas ka süüdistatavate endi ütlused.

Ka süüdistatav H.I ütlustest nähtuvalt käis kannatanu oma

kodus papagoid vaatamas koos G.G-ga (III, 209 allpool). Süüdistatav

H.I ütlustest nähtuvalt viibis tema koos T.D-ga sellel ajal

samuti kannatanu korteris, väidetavalt köögis (III,209 allpool, 210 allpool).

Süüdistatav H.I ütlustest nähtuvalt lahkusid nad S.G. korterist kõik

neljakesi koos ja läksid kannatanust lahku trepikoja juures (III, 210 all).

H.I ütlustest nähtuvalt ütles S.G. korterist väljas olles, et raha on taskust kadunud (III, 210 enne keskpaika).

Ka süüdistatav T.D ütlustest nähtuvalt oli vaja kannatanu poole koju

minna, et kannatanu saaks kodust raha võtta loodusesse minekuks šašlõki ja alkoholi kaasa ostmiseks (III, 211 keskel). Ka T.D ütlustest nähtuvalt läks

9 kannatanu enda koju jõudes esmalt neist lahku, papagoid söötma, seejärel kutsus

papagoid vaatama (III,211 all). Ka T.D ütlustest nähtuvalt läks G.G

(Katja) kannatanuga koos papagoid vaatama (III,211 all, 212 all). Ka

T.D ütlustest nähtuvalt ütles kannatanu, et lähme, võtan raha ja söödan papagoi ja siis lähme välja (III,212 enne keskpaika). T.D ütlustest nähtuvalt

tulid nad kannatanu korterist välja kõik koos neljakesi, väljas maja trepikoja

juures kannatanu ütles, et tal raha ei ole ja seejärel läks kannatanu üles koju tagasi vaatama, kas raha on kuhugi maha kukkunud (III,212 enne keskpaika). Ka süüdistatav G.G ütlustest nähtuvalt läksid nad kannatanu korterisse

kaasa, sest kannatanu tahtis sealt raha võtta ja seejärel välja teha (III,213 enne

keskpaika). Ka G.G ütlustest nähtuvalt käis kannatanu oma kodus

korteris korra toas ja sellel ajal istusid nad kolmekesi köögis (III,213 all). Ka G.G ütlustest nähtuvalt oli kannatanul kodus korteris ühes toas papagoi (III,213 allpool) ja ta käis kannatanuga seda papagoid koos vaatamas (III,213 all).

Nii kõigi kolme süüdistatava kui ka kannatanu ütlustest nähtub, et nad on kõik

neljakesi koos käinud S.G. korteris vaid ühel korral ning eelkirjeldatud asjaoludel, suvisel ajal. Äratundmiseks esitamise protokollidest (I,11-18) nähtuvalt tundis kannatanu S.G.

kohtueelsel uurimisel temale esitatud fototabelitelt ära kõik kolm tema pool

korteris 17.06.2005. a käinud naisisikut ja äratuntuteks osutusid G.G ,

T.D ja H.I . Ka kohtulikul uurimisel kannatanuna ütlusi

andes jäi kannatanu S.G. kindlalt selle juurde, et kõik kolm süüdistatavat ongi need isikud, kes tema pool korteris käisid, kui temalt raha kaduma läks.

Kohtu hinnangul on kannatanu ja süüdistatavate ütlustest kogumis nähtuvaga

tõendatud, et kannatanul oli oma kodus olemas raha ja see läks kannatanu

valdusest kaduma põhjuslikus seoses süüdistatavate ühiselt kooskõlastatud

käitumisega. Ajal kui S.G. võttis toas kapis asuvast pintsaku taskust raha 500.-

krooni kaasa, paotus toauks ning kannatanu asukohast, s.o toast väljaspool koridoris viibinutel oli võimalik näha kannatanu raha asukohta ja see hiljem, kui kannatanu oli papagoi juures, sealt ära varastada. Kannatanu ütlustest nähtuvalt

tundus talle, et toaukse vahelt piilus ja nägi tema raha asukohta ja raha

pintsakutaskust võtmist pealt G.G (III, 206 keskel). Hiljem, kui

G.G kannatanu tähelepanu papagoi vaatamisega hajutas oli T.D ja

H.I võimalik G.G-lt teadasaadud kannatanu raha

asukohast ülejäänud, s.o kannatanu poolt pintsakutaskust äravõetud 500.-st

kroonist ülejääv rahasumma, s.o 5500.- krooni ära varastada. Kannatanu ja

süüdistatavate ütlustest nähtub kogumis, et süüdistatavad said vaid ühiselt ja omavahel kooskõlastatult raha kannatanult ära varastada, vastasel juhul ei oleks

vargus õnnestunud ja kannatanule oleks raha 5500.- krooni pintsakutaskusse

alles jäänud. Sest kannatanu raha asukohta teadnud G.G puudus

kannatanuga samal ajal papagoid vaadates kannatanu raha varastamiseks

võimalus. Küll aga said sellel ajal, kui G.G vaatas kannatanuga papagoid,

teisest toast raha varastada T.D ja H.I . Selleks, et T.D ja

H.I saaksid raha varastada, pidid nad teadma raha asukohta. Raha

asukoht oli neil võimalik teada saada G.G-lt . Kuna nii T.D kui ka

H.I ütlustest nähtuvalt asusid nemad sellel ajal, kui kannatanu vaatas G.G-ga koos papagoid, kogu aeg kannatanu korteris koos, olid nad mõlemad

teadlikud toimepandavast vargusest ning panidki varguse toime ühiselt, omades mõlemad kannatanult raha varguseks tahtlust.

Eelkirjeldatud G.G , T.D ja H.I omavahel kooskõlastatud

käitumisest nähtub, et kõik kolm sisenesid kannatanu korterisse sooviga raha

omavalt kannatanult raha ära varastada. Ja kuna see neil ka õnnestus, siis ei

10

olnud G.G , T.D ja H.I enam huvitatud kannatanuga ühiselt loodusesse aega veetma minemisest. Nii kannatanu S.G. kui ka G.G , T.D

ja H.I ütlustest nähtub, et pärast seda kui kõik neljakesi kannatanu

korterist lahkusid ja kannatanu oma taskust maja trepikoja juures 500.- krooni

raha kadumise avastas ja naases üles oma koju korterisse kadunud 500.- krooni raha otsima ja ülejäänud raha olemasolu kontrollima, kadusid G.G , T.D ja

H.I ära ning ühist kavandatud loodusesse minekut ei toimunud. Kõik

kolm süüdistatavat kadusid kannatanu juurest ära, olgugi, et eelnevalt oli

kavandatud koos kannatanuga ühiselt loodusesse aega veetma minek. Selline

G.G , T.D ja H.I käitumine ei olnud kooskõlas varasemalt

kannatanuga kokkulepitud ja omavahel kooskõlastatud loodusesse minekuga ja

enne loodusesse minekut poest alkoholi ja söögi kaasaostmise plaaniga. Viimatikirjeldatud G.G , T.D ja H.I faktiline käitumine osundab

samuti G.G , T.D ja H.I eesmärgile ja soovile raha omavalt kannatanult raha ära varastada.

Kohtu jaoks on usutavad ka süüdistatav G.G küsimustele vastanud

kannatanu ütlused selle kohta, et kodust kapist pintsakutaskust kaasa võetud

raha 500.- krooni saadi temalt ära varastada vesti taskust väljatõmbamise teel, kuna tal olid suured ja laiad taskud (III,207 enne keskpaika). Nii kannatanu kui ka süüdistatavate ütlustest nähtuvalt avastas kannatanu kodust kaasa võetud 500.-

krooni kadumise kodust korterist lahkumise järgselt maja trepikoja juures ning

läks koheselt oma koju tagasi kadunud raha otsima. Kannatanu ütlustest

nähtuvalt läks ta kontrollima ka ülejäänud raha pintsakutaskus olemasolu ja

kontrollides selgus, et pintsakutaskust on kadunud ka ülejäänud raha, kokku

5500.- krooni. Kuna kannatanu ütlustest nähtuvalt kindlasti peale kolme

naisterahva tema pool kodus teisi isikuid sellel päeval ei käinud, siis ei saanud

keegi teine S.G. ilt rahavargust toime panna. Kohtul pole põhjust nendes

kannatanu ültustes kahtlemiseks. Ka süüdistatavad kinnitasid, et peale nende kolme ja kannatanu, s.o kokku nelja inimese, rohkem kannatanu korteris inimesi

ei viibinud. Seega said ainukesteks isikuteks, kellel oli võimalik kannatanult

5500.- krooni ja 500.- krooni, s.o kokku 6000.- krooni vargus toime panna, olla G.G , T.D ja H.I . Kuna S.G. ütlustest nähtuvalt võidi raha 500.- krooni tema vesti suurest ja laiast taskust ära varastada enne kodust lahkumist ja

esikus oli seda väga lihtne teha (III, 207 enne keskpaika), siis on tõendatud

süüdistuses märgitu selle kohta, et kogu 6000.- krooni (500.- + 5500.-) varastati kannatanult ära tema korterist, asukohaga X 62-58, Tartu.

Kannatanu ütlustest ja süüdistatavate endi ütlustest kogumis nähtuvast

süüdistatavate faktilisest käitumisest nähtuvalt tegutsesid süüdistatavad

kannatanult raha, s.o 5500.- ja 500.- krooni ehk kokku 6000.- krooni varastades

kavatsetult (KarS § 16 lg 2 tähenduses). Kohtu hinnangul jõudsid süüdistatavad

kannatanu raha, kokku 6000.- krooni, varguse lõpule viia, s.o jõudsid raha hõivata, hakata seda valdama ja käsutama enne, kui kannatanu sai aru, et temalt

on raha varastatud. Kannatanu ütlustest nähtuvalt sai ta siis, kui ta üksi koju

tagasi minnes 500.- krooni kusagilt ei leidnud ja avastas, et ka 500.-st kroonist ülejäänud raha 5500.- krooni on pintsakutaskust kadunud, aru, et temalt on raha

ära varastatud ja papagoi vaatamine oli vaid ettekääne raha varguse

hõlbustamiseks. Sellel ajal kui oma kodus korteris olnud kannatanu sai aru, et

temalt on raha ära varastatud, asusid raha varastanud G.G , T.D ja

H.I kannatanult varastatud rahaga kannatanu elukohast väljaspool,

majast väljas ning neil oli võimalik kannatanult varastatud raha (5500.- + 500.-,

s.o kokku 6000.- krooni) oma äranägemise järgi käsutada. Seega on T.D ,

G.G ja H.I poolt toimepandu kvalifitseeritav lõpuleviidud kuriteona - vargusena.

11

G.G , T.D ja H.I käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kuna S.G. ilt 6000.- krooni varguse panid G.G , T.D ja H.I toime

isikute grupis, siis on kõikidele süüdistatavatele esitatud süüdistustest tõendatud süüdistuse punkt 7 KarS § 199 lg 2 järgi.

Kuna G.G on kriminaalkorras karistatud isik, tema kriminaalkorras

karistatus ei ole kustunud, ning ka 17.06.2005.a oli G.G kriminaalkorras

karistatud isik, kelle karistatus varguste toimepanemise eest ei olnud kustunud

(I,102-104,74-81), siis on G.G süüdistusest tõendatud p 4 KarS § 199 lg 2 järgi. Kuna 17.06.2005.a oli T.D 16.05.2006.a kohtuotsusest (I,116-119) nähtuvalt

05.02.2005.a ja 06.02.2005.a toime pannud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavad vargused, siis oli T.D 17.06.2005.a isik, kes oli varem varguse toime pannud ja ka tema süüdistusest on tõendatud p 4 KarS § 199 lg 2 järgi.

Kuna H.I oli 17.06.2005.a isik, kes ei olnud varem vargust, röövimist ja omastamist toime pannud, siis on tema süüdistusest punkt 4 KarS §

199 lg 2 järgi tõendamata. H.I on küll 30.05.2001.a Jõgeva Maakohtu kohtuotsusega karistatud KrK § 203 lg 1 järgi (I,99-100), kuid selle kohtuotsusega ei karistatud teda varguse, röövimise ja omastamise eest.

Kohtulikul uurimisel jäi kannatanu S.G. tsiviilhaginõude 5500.- krooni juurde (III,208 peale keskpaika).

Võlaõigusseaduse §-s 1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võlaõigusseaduse § 1045 lõike 1 punktis 5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud rahuldada

kannatanu S.G. tsiviilhagi 5500.- krooni nõudes ja kannatanu S.G. 5500.- krooni

suuruse tsiviilhagi katteks välja mõista G.G-lt , T.D-lt ja H.I-lt solidaarselt 5500.- krooni S.G. kasuks.

Seonduvalt G.G , T.D ja H.I süüdistusega kannatanu S.G. ilt

6000.- krooni sularaha varguse toimepanemises peab kohus veel vajalikuks

märkida, et kaitsjate V.Murde ja A.Hinti taotluse alusel ja ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul avaldatud (III,230-231) patsiendikaart (I,20) ei anna kohtule põhjendatud ja seaduslikku alust kannatanu kohtule avaldatu tõele vastavuses kahtlemiseks. Patsiendikaardilt nähtuvalt tuli S.G. ise Tartu Ülikooli

Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda 24.06.2005.a kaebustega valud

rindkeres ja üldine halb olek, avaldades, et olla tarvitanud ca 2 nädalat järjest

alkoholi. Patsiendikaardilt nähtuvalt lahkus S.G. meditsiiniosakonnast koju

24.06.2005.a kella 16 paiku, S.G. il diagnoositi võõrutusseisund alkoholismist (I,20). Patsiendikaardilt nähtuvalt ei vajanud S.G. hospitaliseerimist ja ta lubati koju.

Nimetatud patsiendikaardilt nähtuvalt läks S.G. kaebustega meditsiiniosakonda

24.06.2005.a, s.o 7 päeva pärast 17.06.2005.a temalt toime pandud 6000.- krooni

vargust. Kannatanu S.G. ütlustest nähtuvalt oli ta 17.06.2005.a vahetult enne

G.G-ga , T.D-ga ja H.I-ga juhuslikel asjaoludel kohtumist tarvitamas poest eelnevalt ostetud õlut ja muud alkohoolset jooki ta enne kodust lahkumist sellel päeval tarvitanud ei olnud (III, 204 keskel, 206 all, 208 keskel).

12

Nii kannatanu S.G. kui ka kõigi kolme süüdistatava ütlustest nähtub, et nad kõik olid 17.06.2005.a enne kannatanu poole koju minemist tarvitanud alkohoolse

joogina õlut. Kannatanu ja süüdistatavate ütlustest ei nähtu, et keegi neist oleks

olnud seisundis, millises nad ümbritsevat ja toimuvat ei taju. Kannatanu ja süüdistatavate ütlustest nähtuvalt ei olnud neist keegi suures alkoholijoobes. Neil

asjaoludel ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu S.G. kohtule avaldatu tõele vastavuses ja usaldusväärsuses ning 24.06.2005.a patsiendikaardile märgitut S.G.

tervisliku seisundi kohta ei ole põhjendatud üle ja tagasi kanda 2005.a 17.juuni kuupäeva. T.D süü selles, et tema 22.03.2006.a. kella 17.30 paiku võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil Tartu linnas, Kalda tee 1C asuvast Eedeni

kaubanduskeskuse Instrumentaarium Optika poest ära prilliraamid “Cosmopolitan”, väärtusega 1950.- krooni, on tõendatud kogumis AS Falck Lõuna-

Eesti 22.03.2006.a avaldusest (I,21), 22.03.2006.a aktist (I,22), tunnistaja S.A.

ütlustest (III,221-222) ja T.D enda süüdistatavana antud ja enda süüd

täielikult tunnistavatest ütlustest (III,222-223) nähtuvaga. Kõik eelnimetaud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas ja tõendavad veenvalt T.D süüd süüdistuses märgitud asjaoludel prilliraamide varguse toimepanemises.

AS Falck Lõuna-Eesti 22.03.2006.a avaldusest Eesti Vabariigi politseile (I,21) nähtub, et 22.03.2006.a sisenesid Instrumentarium Optika kauplusesse üks meeste-

ja naisterahvas, kes proovisid prille; naisterahvas väljus kauplusest ja läks

kaubanduskeskuse juures oleva puu juurde ja pani need prillid sinna puu alla.

Nimetatud avaldusest nähtuvalt osutusid 22.03.2006.a kella 17.45 paiku kinni

peetud naisterahvaks T.D ja meesterahvaks D.M. (I,21). Sellest avaldusest

nähtuvalt leiti prillid (I,21) ja kinni peetud meeste-ja naisterahvas anti politseile üle 22.03.2006.a kella 18.45 ajal (I,21). 22.03.2006.a koostatud aktist nähtuvalt tagastati poele Instrumentarium Optika

T.D poolt sealt poest varastatud prillid, väärtusega 1950.- krooni, millised asusid enne üleandmist kaubanduskeskuse kõrval puu all (I,22). Tunnistaja S.A. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (III,221-222) nähtuvalt töötas

ta 2006.a märtsikuus Tartus, Eedeni keskuses asuvas Instrumentarium Optika

poes. S.A. kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt tundis ta kohtusaalis

viibinud isikutest ära T.D , kes varastas poest prilliraamid (III,221). Tunnistaja S.A. ütlustest nähtuvalt sisenesid poodi üks meeste- ja üks naisterahvas,

kes hakkasid prilliraame vaatama ja kui nad lahkusid, siis oli üks prilliraam

puudu (III,221); kaubanduskeskusest välja läinud naisterahvas läks välja üle tee puu juurde, oli natuke aega puu taga peidus ja siis tuli kaubanduskeskusesse tagasi (III,222). Tunnistaja S.A. ütlustest nähtuvalt läks ta välja selle puu juurde vaatama

ja sealt puu juurest need poest kadunud prilliraamid leitigi; prilliraamid olid täiesti terved ja lõhkumata, hinnasilt oli ka peal (III,222). S.A. ütlustest nähtuvalt on ta kindel, et need prilliraamid, mis poest kaduma läksid, olidki seal puu all, sest

kõiki komplekte oli poel üks ja prillidel olid küljes ka silt, kaupluse koodid ja

turvaelement (III,222). Tunnistaja S.A. ütlustest nähtuvalt oli väljas külm,

naisterahval oli seljas suhteliselt suur jope või mantel, müts oli peas ja mantlisse prilliraami panna pole mingi probleem, kuna prilliraam on väike asi (III,222). S.A.

ütlustest nähtuvalt ei näinud ta momenti, kui naisterahvas prilliraamid endale kuskile ära sokutas (III,222).

Süüdistatav T.D ütlustest nähtuvalt käis ta süüdistuses märgitud ajal

süüdistuses märgitud poes, et sealt emale sünnipäevaks midagi kingituseks

vaadata; kuna raha ei olnud, siis võttis prillid lihtsalt niisama; prillid pani välja puu juurde, siis läks tagasi kaubanduskeskusesse; kauplus sai prilliraamid tagasi,

tervetena (III,22-223). T.D ütlustest nähtuvalt ei teadnud temaga poes

13

kaasas olnud D.M. prillide võtmisest midagi (III,223). T.D avaldatust nähtuvalt kahetseb ta oma tegu (III,223).

Eeltoodud tõenditest nähtuvalt puuduvad T.D käitumises õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud ning prilliraamide varguse pani T.D toime kavatsetult.

Kavatsetult prilliraamide varguse toimepanemisele osundavad asjaolud, et T.D

sisenes poodi, omamata sealt prilliraamide ostmiseks raha, ning T.D sisenes eesmärgil, varastada sealt poest midagi emale sünnipäevakingiks. Kohtu hinnangul

jõudis T.D varguse lõpule viia – saavutanud poes prilliraamide üle valduse,

toimetas prilliraamid poest välja üle tee puu juurde ja jättis need sinna ning läks

siis ise kaubanduskeskusesse tagasi. Hõivanud sellisel moel prilliraamid, otsustas

ta kaupluse töötajate ja turvatöötajate tähelepanu hajutamiseks sellisel moel varguse süüdistusest pääseda.

Poest ja kaubanduskeskusest prilliraamidega väljumise järgselt oli T.D

võimalus hakata varastatud prilliraame oma äranägemise järgi käsutama. T.D

käitumisest nähtuvalt pidas ta kõige mõttekamaks jätta varastatu kaubanduskeskusest üle tee asuva puu juurde.

Kuna S.A. ütlustest nähtuvalt ei näinud ta momenti, millal prilliraam kauplusest varastati, vaid hiljem, kui meeste- ja naisterahvas lahkusid, märkas, et 1 prilliraam

on poest puudu, siis on T.D-le esitatud süüdistuses põhjendatult jäetud kajastamata p 5 KarS § 199 lg 2 järgi. S.t põhjendatult on T.D-le jäetud süüdistus esitamata varguse avalikus toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes. Prilliraamid, väärtusega 1950.- krooni sai kauplus tervetena ja rikkumata tagasi

(nähtub tunnistaja S.A. ja T.D ütlustest) ning tsiviilhaginõuet esitatud ei ole.

Tunnistaja S.A. ütlustest ja aktist prilliraamide kauplusele tagastamise kohta nähtub küll vastuolu prilliraamide seisundi osas, kuid siinkohal peab kohus õigeks lähtuda üksikasjalikke ütlusi andnud poetöötajast tunnistaja S.A. ütlustest.

Aktis prilliraamide poele tagastamise kohta on märgitud, et prilliraamid,

väärtusega 1950.- krooni tagastati poele rikutult. Samas ei nähtu, millisel määral rikutult, kas ainult pealt määrdununa või suuremate defektidega. Neil asjaoludel

peab kohus õigemaks lähtuda üksikasjalikke ütlusi andnud poes sellel ajal

töötanud S.A. ütlustest, mille kohaselt sai pood sealt varastatud prilliraamid täiesti tervetena ja lõhkumata ning poe sildi ja koodi ning turvaelemendiga tagasi.

Kuna tunnistaja S.A. ja süüdistatav T.D ütlustest nähtuvalt sai kauplus

prilliraami koheselt peale selle varastamist tervena ja komplektsena tagasi, siis

käesoleval ajal puudub kohtul seaduslik alus poele prilliraamide väärtuse süüdistatavalt väljamõistmiseks.

Kuna T.D ütlustest nähtuvalt ei teadnud temaga poes kaasas olnud meesterahvas midagi prilliraamide vargusest, siis pani T.D prilliraami varguse toime üksinda.

Kuna enne prilliraamide vargust pani T.D 17.06.2005.a toime 6000.- krooni

sularaha varguse kannatanu S.G. ilt ning nimetatud 6000.- krooni sularaha

varguse pani T.D toime isikute grupis G.G ja H.I-ga , siis T.D-le süüdistuses inkrimineeritud kogu kuritegelik käitumine KarS § 199 lg 2 p 4 ja 7 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja T.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. G.G süüdistus selles, et tema 30.06.2006.a ajavahemikul kell 16.40 kuni

17.00 võttis Tartus ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.K. ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 6610i (IMEI kood 355365008142737) väärtusega 1500 krooni koos sim kaardiga taastamisväärtusega 100 krooni ja vene päritolu sõjaväe binokli väärtusega 1000 krooni, on tõendatud kogumis kannatanu A.K. ütlustest (I,51-52),

äratundmiseks esitamise protokollist (I,53-54), rahvastikuregistri andmebaasist

14

tehtud väljatrükist (I,61), surnud kannatanu A.K. esindaja S.K.

avaldatust (III,200-201) nähtuvaga ja osaliselt ka süüdistatav G.G

ütlustest (III,201-203) nähtuvaga.

Nii rahvastikuregistri andmebaasist tehtud väljatrükist (I,61) kui ka kannatanu

esindaja S.K. avaldatust nähtuvalt on kannatanu A.K. surnud. A.K. suri

10.09.2006.a (III,200; I,61). S.K. avaldatust nähtuvalt oli A.K. tema abikaasa, kellaga ta oli abielus 20 aastat (III,200).

Kannatanu A.K. ütlustest nähtuvalt sai ta 30.06.2006.a päeval Tartus, vana maaliinide bussijaama vastas asuvas Monte Carlo kasiinos kokku ühe naisega, kes

palus sõidutada ennast vanemate juurde, misjärel viis selle naise Tartus, Uuel

tänaval asuvasse elamusse – asub endise Päikese poe kõrval, ühekordne

mahajäetud maja, majal numbrit ei ole, kus pidi elama selle naise ema (I,51-52).

A.K. ütlustest nähtuvalt käisid nad enne seda koos Uuel tänaval asuvas klaaspoes

ja ostsid sealt viina ja mahla, poodi minnes lukustas ukse, poest väljudes läksid koos tagasi autosse, kuhu jätsid ühe pudeli viina; siis koos selle naisega läksid naise

ema korterisse, kus olid umbes 15 minutit, siis leppisid kokku, et sõidavad selle naisega kusagile jõe äärde istuma; läksid koos autosse, siis läks naine korraks oma

ema poole (I,52). A.K. ütlustest nähtuvalt võttis tema siis oma taskust

mobiiltelefoni ja vaatas kella, mis oli vist 16.40 (I,52). A.K. ütlustest nähtuvalt ei mäleta ta täpselt, kas ta pani pärast seda mobiili oma pluusi rinnataskusse või auto

juhi kõrvalistuja istmele; see naine tuli kohe autosse tagasi ja järsku ta ütles, et

tahab minna oma vennaga rääkima, väljus autost ja läks teise auto juurde, mis

seisis nurga taga (I,52). A.K. ütlustest nähtuvalt ootas ta seda naist umbes 5 minutit, väljus autost ja avastas, et seda autot, mille juurde läks see võõras naine,

enam ei olnud; autosse tagasi tulles avastas, et tema mobiiltelefoni №kia 6610

IMEI koodiga 355365008142737, väärtusega 1500.- krooni, ei ole; telefonis oli kõnekaart väärtusega 100.- krooni (I,52). A.K. ütlustest nähtuvalt helistas ta umbes

17.00 paiku oma telefonile ja see oli juba välja lülitatud; jõudes koju Tartu maakonda, Vahi 13 maja juurde, avastas, et autost juhi kõrvalistuja istme kõrvalt on kadunud vene päritoluga sõjaväe välibinokkel väärtusega 1000.- krooni (I,52). A.K. ütlustest nähtuvalt ütles talle naine, keda ta varguses kahtlustab, et tema nimi

on Katrin ja ta elab kusagil X tänaval (I,52). A.K. ütlustest nähtuvalt on talle tekitatud kahju kokku 2600.- krooni ja ta arvab, et tunneb selle naise foto järgi ära (I,52).

Äratundmiseks esitamise protokollist (I,53-54) nähtuvalt kinnitas A.K.

04.07.2006.a, et tunneb fotol nr 1 olevas isikus ära selle naise, kes 30.06.2006.a varastas tema mobiiltelefoni ja binokli, ära tunneb ta näo järgi, naine nimetas end

Katriniks (I,53). Äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on fotol nr 1 G.G näo pilt (I,53-54).

Kohtulikul uurimisel kinnitas süüdistatav G.G , et kohtus süüdistuses

märgitud ajal kannatanu A.K. iga (III,201-203). Samas erinevad süüdistatav G.G kohtulikul uurimisel antud ütlused olulisel määral kannatanu A.K. antud ütlustest.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav G.G ütlused selle kohta, et A.K.

andis talle ise vabatahtlikult telefoni seksi eest, usutavad. Esiteks, nagu nähtub

G.G ütlustest ja ka kannatanu A.K. ütlustest, A.K. ja G.G

seksuaalvahekorras ei olnud. Teiseks on G.G kohtulikul uurimisel antud ütlused ebaloogilised ka seetõttu, et kui kannatanu A.K. tõepoolest oleks andnud

G.G-le oma telefoni vabatahtlikult, siis poleks kannatanul olnud põhjust

politseisse varguste kohta avaldust tegema minna ja seal avaldada, et kahtlustab varguste toimepanemises Katrini-nimelist naist.

Kannatanu A.K. abikaasa S.K. avaldatust nähtuvalt tuli tema mees õhtul töölt

koju ja rääkis talle sellest, et varastatud on mobiiltelefon ja autost on kadunud binokkel (III,200).

15

Mobiiltelefoni olemasolu tõenduseks ja tsiviilhagi tõenduseks esitas S.K. kohtule mobiiltelefoni ostulepingu (III,201 keskel, 121). Nii S.K. avaldatust (III,201

ülal) kui ka ostulepingust (III,121) nähtuvalt osteti mobiiltelefon järelemaksuga koguhinnaga 2629.-krooni 14.02.2005.a S.K. nimele, kuid S.K avaldatust nähtuvalt kasutas seda mobiiltelefoni mees A.K. (III,201 ülal).

Kohus, hinnanud eeltoodud tõendeid nende kogumis, hindab usaldusväärseteks kannatanu A.K. ütlused ja tema ütlustega kooskõlas oleva äratundmiseks esitamise

protokolli ning G.G ütlustest osa, millises ta kinnitab, et veetis

kannatanuga 30.06.2006.a koos aega ning viibis ka kannatanu autos. Ülejäänud

ulatuses on G.G ütlused ebaloogilised ja sellest tulenevalt ka

mitteusutavad. Kohtu jaoks usaldusväärseteks hinnatud tõenditest nähtuvalt sai

kannatanult mobiiltelefoni koos selles olnud kõnekaardiga ja juhi kõrvalistuja

istme kõrval asunud binokli varastada ainult kannatanuga ühes autos viibinud G.G . Kannatanu ütlustest nähtuvalt oli tal G.G autosse tulles

mobiiltelefon alles, sest kannatanu ütlustest nähtuvalt vaatas ta siis kella, kell oli siis vist 16.40. Peale G.G kannatanu autost lahkumist avastas kannatanu ka autos asunud mobiiltelefoni ja binokli kadumise. Kannatanu ütlustest nähtuvalt on loogiline ka mobiiltelefoni ja binokli varastanud G.G faktiline käitumine –

varastanud kannatanu autost mobiiltelefoni ja kõrvalistuja istme kõrval

(eeldatavalt kõrvalistuja ukse pool) asunud binokli, hakkas G.G kiire, ning

tuues kannatanu jaoks ootamatult ettekäändeks vennaga suhtlemise vajaduse,

lahkus kannatanu autost koos varastatud esemetega. Kannatanu ütlustest nähtuvalt ootas ta G.G umbes 5 minutit, väljus autost ja siis avastas, et autot mille juurde G.G läks, ei ole enam.

Kohtu hinnangul läksid kannatanu A.K. autost mobiiltelefon selles olnud

kõnekaardiga ja binokkel kaduma põhjuslikus seoses seal viibinud G.G käitumisega – G.G varastas kannatanule märkamatult telefoni ja binokli ning

lahkus siis kiiresti kannatanu autost, viies varguse kannatanule märkamatult lõpule.

G.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

G.G pani mobiiltelefoni varguse ühes selles olnud kõnekaardiga ja binokli

varguse toime vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3 tähenduses). Varguse

pani G.G oime KarS § 199 lg 2 p 4 tähenduses isikuna, kes on ka varem varguse toime pannud – eelnevalt pani 17.06.2005.a. toime S.G. ilt 6000.- krooni

sularaha varguse. Samuti oli G.G 30.06.2006.a kriminaalkorras karistatud isik, kelle karistatus ei olnud kustunud (I,102-104,74-83).

Kohtueelsel uurimisel esitas kannatanu A.K. tsiviilhagi 2600.- krooni – telefon

1500.- krooni, kõnekaart 100.- krooni ja binokkel 1000.- krooni. Käesolevaks ajaks on A.K. surnud. Kõik varastatud esemed on senini K tagastamata (III,200).

A.K. abikaasa S.K. avaldatust nähtuvalt olid nad A.K. iga abikaasad ja seda 20

aastat (III,200). Varastatud mobiiltelefoni ostis S.K. ja seda kasutas A.K. (III,201,121). Abikaasade ühisvara osas kandub surnud A.K. il enne surma olnud nõudeõigus üle tema abikaasale S.K.. S.K. jäi kohtulikul uurimisel tema abikaasa esitatud tsiviilhaginõude 2600.- krooni juurde (III,200).

Kohtu hinnangul koosneb A.K. ja S.K. avaldatud 2600.- krooni suurune

tsiviilhagi igati mõistlikult hinnatud varastatud esemete maksumusest - kõnekaardi maksumus 100.- krooni ja vene päritolu sõjaväe binokli väärtus 1000.- krooni ning ostmise ajal 2629.- krooni maksnud mobiiltelefoni väärtus 1 aasta ja 4 kuu möödudes 1500.- krooni. Mõistliku hinnaga tsiviilhagi kokku summas 2600.- krooni tuleb G.G S.K. hüvitada võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

Võlaõigusseaduse §-s 1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

16

Võlaõigusseaduse § 1045 lõike 1 punktis 5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

G.G süü selles, et tema, viibides ööl vastu 18.01.2007 Tartus, X 1-47

asuvas korteris, varastas A.T. ile kuuluva mobiiltelefoni №kia 6680 väärtusega 7899 krooni ja 500 krooni sularaha, tekitades A.T. ile kokku kahju 8399 krooni, on

tõendatud kogumis mobiiltelefoni ostulepingust (II,5), kannatanu A.T. (III,217-

219), tunnistajate S.D. (III,228-230) ja S.V. (endine №vožilova; III,223-227) ütlustest nähtuvaga ja äratundmiseks esitamise protokollidest (II,6-9,14-17,23-26)

nähtuvaga ning osaliselt ka süüdistatav G.G enda kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvaga.

Kannatanu A.T. (III,217-219), tunnistaja S.V. (III,223-227), tunnistaja S.D. (III,228-230) ja ka süüdistatav G.G (III,219-220) enda ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud asjaolu, et ööl vastu 18.01.2007.a viibisid Tartus, X 1-47

asuvas korteris G.G , S.V., S.D. ja A.T. . Selles osas on kannatanu ja

tunnistajate ütlustest ning ka süüdistatav G.G ütlustest nähtuv kooskõlas ja vastuolusid selles osas ei ole.

Kannatanu A.T. (III,217-219), tunnistaja S.V. (III,223-227), tunnistaja S.D. (III,228-230) ja ka süüdistatav G.G (III,219-220) enda ütlustest kogumis nähtuvaga on tõendatud asjaolu, et ööl vastu 18.01.2007.a Tartus, X 1-47 asunud

neljast isikust lahkus sellest korterist esimesena G.G . Tunnistaja S.D.

ütlustest nähtuvalt hoidis A.T. oma telefoni tavaliselt öökapil voodi kõrval (III,229 keskel). Kannatanu A.T. ütlustest nähtuvalt avastas ta hommikul üles ärgates, et laadima

pandud telefon on kadunud ja teksadest on kadunud sularaha 500.- krooni

(III,218 ülal). A.T. ütlustest nähtuvalt läks ta kahetoalises korteris magama

väiksemasse tuppa ja hommikul ärgates avastas, et telefoni №kia 6680 enam

voodi kõrval laadimas ei ole ja teksadest on kadunud sularaha 500.- krooni (III,217-218 ülal). A.T. tundis nii kohtueelsel uurimisel (II,6-9 – äratundmiseks esitamise protokoll) kui ka kohtulikul uurimisel (III,217) G.G ära Katja-nimelise isiku, kes

oli ööl vastu 18.01.2007.a tema korteris X 1-47 ja peale kelle lahkumist avastas enda telefoni ja 500.- krooni kadumise.

Mobiiltelefoni ostulepingust (II,5) nähtuvalt ostis A.T. endale järelmaksuga mobiiltelefoni №kia 6680 7899.- krooni eest, esimese osamakse tasumise tähtaeg november 2005 ja viimase osamakse tasumise tähtaeg aprill 2007.a.

Tunnistajate S.V. ja S.D. ütlustest ning süüdistatav G.G ütlustest nähtuvalt läksid seltskonnast G.G ja A.T teise, väiksemasse tuppa ja hiljem

sealt tuli välja ning lahkus korterist G.G , A.T jäi väiksemasse tuppa

edasi. Tunnistaja S.D. ütlustest nähtuvalt oli S.V. kogu aeg temaga ja väiksemas toas, s.o toas, kus oli A.T, kordagi ei käinud (III,229). S.D ütlustest nähtuvalt oli S.V kogu aeg tema juures ja tema juurest ei lahkunud ning seetõttu ei saanud ka S.V A.T telefoni võtta (III,229 all). Tunnistajate S.V ja S.D ütlustest nähtuvalt olid nemad kogu aeg üleval, sealhulgas ka G.G korterist lahkumise ajal, ja üleval olid nad ka kuni A.T ärkamiseni, misjärel hakkasid A.T mobiiltelefoni otsima. Kuna A.T toas käis korteris viibinutest ainult G.G , siis sai seal toas asunud A.T mobiiltelefoni varguse ja teksade taskust 500.- krooni sularaha varguse toime

panna ainult G.G . Ka G.G käitumine varguse toimepanemise järgselt

17

osundab sellele, et just tema pani kannatanult mobiiltelefoni ja 500.- krooni sularaha varguse toime. Nimelt nähtub tunnistaja S.V ütlustest, et korterist lahkumisel lubas G.G sinna tagasi tulla, kuid seda ta ei teinud. S.V ütlustest

nähtuvalt jäi tema korterisse G.G ootama, hiljem aga selgus korterist mobiiltelefoni ja sularaha kadumine.

Kuna mobiiltelefon ja sularaha 500.- krooni on oma mõõtmetelt väikesed asjad,

siis nende riietesse või kätte peitmine ning sellisel moel toast ja korterist välja toimetamine ei ole raske. Pealegi, nagu nähtub kuriteosündmuse toimumise ajast,

oli tegemist talvise ajaga (18.01.2007) ning tunnistajate S.V ja S.D ütlustest

nähtuvalt oli G.G seljas jope. Jopesse varastatu peitmine ja jopesse peidetuga korterist lahkumine ei ole raske.

G.G ütlused selle kohta, et tema ei ole A.T mobiiltelefoni ja sularaha

varastanud, on ümber lükatud ja kummutatavad ülejäänud tõenditest kogumis nähtuvaga.

Mobiiltelefoni ja 500.- krooni sularaha varguse pani G.G oime vähemalt

otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3 tähenduses). G.G käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Kohtulikul uurimisel jäi kannatanu A.T selle juurde, et taotleb üksnes

mobiiltelefoni vargusega tekitatud kahju 7899.- krooni ulatuses hüvitamist ning sularaha 500.- krooni hüvitamist ei taotle (III,218 all,219). Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb G.G kannatanu A.T hüvitada mobiiltelefoni maksumus 7899.- krooni.

Võlaõigusseaduse §-s 1043 sätestatu kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Võlaõigusseaduse § 1045 lõike 1 punktis 5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

G.G kuritegelik käitumine on kohtueelsel uurimisel põhjendatult

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi – kõik kolm vargust, s.t vargused

17.06.2005.a, 30.06.2006.a ja ööl vastu 18.01.2007.a pani G.G oime varem vargusi toime pannud isikuna (I,102-104,74-83; tõendab süüdistuse punkti 4 KarS § 199 lg 2 järgi)

ja varguse 17.06.2005.a pani G.G oime isikute grupis (tõendab süüdistuse punkti 7 KarS § 199 lg 2 järgi). Karistused KarS § 199 lõikes 2 sätestatu kohaselt on varguse toimepanemise eest karistuseks

rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus

(15.03.2007.a kehtima hakanud redaktsioonis)

. Kuigi KarS § 199 lg 2 sanktsiooni lisandus karistusliigina rahaline

karistus alles 15.03.2007.a jõustunud seadusemuudatustega, on KarS § 5 lg 2

alusel on võimalik kohaldada 15.03.2007.a jõustunut ka enne 15.03.2007.a toimepandud kuritegude eest karistuse mõistmisel. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. KarS § 56

lõike 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.G , T.D ja H.I panid toime teise astme kuriteod – G.G 3 vargust, T.D 2 vargust, H.I 1 varguse. Isikute grupis panid G.G ,

T.D ja H.I varguse toime kavatsetult. T.D pani ka prillipoest

prilliraamide varguse toime kavatsetult. A.K. ilt ja A.T esemete varguse ja A.T 500.-krooni sularaha varguse pani G.G oime vähemalt otsese tahtlusega.

18

Vargustega tekitatud kahjud jäävad

(kannatanute kaupa) alla 10 000.- krooni.

Vargustega tekitatud kahjudest ei ole süüdistatavad omaalgatuslikult kannatanutele midagi hüvitanud. T.D poolt varastatud prilliraami sai kauplus

tagasi tänu kaupluse töötaja enda tähelepanelikule suhtumisele ja kiirele tegutsemisele.

T.D karistust kergendavana arvestab kohus prilliraamide vargust käsitlevas

ulatuses puhtsüdamlikku kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3 alusel). G.G ja

H.I karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti puuduvad

T.D karistust kergendavad asjaolud seonduvalt kannatanu S.G. ilt 6000.- krooni sularaha vargusega. G.G , T.D ja H.I karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kuna kõik süüdistatavad panid kuriteod toime omakasulisel eesmärgil, rahaliste

vahendite hankimiseks, siis ei ole otstarbekohane süüdistatavaid karistada

rahalise karistusega, kuna rahalise karistuse tasumiseks vajamineva summa

hankimise vajadus võib tingida uute varavastaste süütegude toimepanemist.

Pealegi puuduvad kõigil süüdistatavatel kindlad töökohad ja sissetulekuallikad. G.G viibib küll vangistuses, kuid enne vahistamist ta töökohta ei omanud ja

ei töötanud. Lisaks välistab süüdistatavate suhtes kõige kergema karistusliigi – rahalise karistuse kohaldamise ka asjaolu, et nad kõik panid kuriteo toime varem varavastaseid süütegusid toime pannud isikutena. Varem varavastaste süütegude

toimepanemise eest karistatud isikuid ei ole põhjendatud karistada kõige kergemaliigilise karistusega, kuna nad on jätkanud uute varavastaste kuritegude

toimepanemist. Neil asjaoludel, selleks, et mõjutada süüdistatavaid edaspidi

hoiduma kuritegude toimepanemisest ja selleks, et kaitsta õiguskorra huve, on põhjendatud karistada kõiki süüdistatavaid vangistusega.

Eeltoodu alusel, lähtudes sealhulgas süüdistatavatest G.G kõige

suuremast süü ulatusest ja sellest, et G.G on varasemalt kokku 4 korral

kriminaalkorras karistatud, kõigil kordadel varavastaste kuritegude eest,

karistatus on kustumata, sealhulgas on G.G karistatud nii aresti kui ka vanglas reaalselt ärakandmisele kuuluva karistusega, on põhjendatud G.G , selleks, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta

õiguskorra huve, karistada vangistusega ja pole alust kohaldada tema suhtes

vangistusest tingimisi vabastamist. Kuna varastatu väärtused jäid iga kuriteo

puhul alla 10 000.- krooni ja kannatanutele eriliselt suuri kahjusid kuritegudega

ei põhjustatud, siis on põhjendatud G.G karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 8 kuu vangistusega.

Lähtudes T.D (2 kuritegu) ja H.I (1 kuritegu) süü väiksemast

ulatusest ja eelnevalt väljatoodud asjaoludest, sealhulgas ka sellest, et

kuritegudega põhjustatud kahjude ulatused ei olnud eriliselt suured ja jäid alla 10 000.- krooni, peab kohus põhjendatuks karistada neid vangistusega sanktsiooni

miinimummäära lähedal - H.I 2 kuu vangistusega ja T.D 4 kuu vangistusega.

Lähtudes asjaolust, et nii T.D kui ka H.I on varasemalt

kriminaalkorras karistatud vaid 1 korral, sealhulgas T.D poolt varasemalt

toimepandu on käesoleval ajal karistatav väärteona ja ei ole kriminaalkorras karistatav (I,116-119), peab kohus nende suhtes kõige otstarbekamaks, selleks, et mõjutada neid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve, kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ühes nende kriminaalhooldaja

järelevalve alla ja käitumiskontrollile allutamisega. Kriminaalhooldaja

suunamisel ning tema järelevalve ja kontrolli all oleksid kohtu hinnangul kõige

tõhusamalt kaitstud õiguskorra huvid ning nimetatud meede oleks ka kõige

19

tõhusam viis, mõjutamaks T.D ja H.I elada oma elu edasiselt seaduskuulekalt.

Heli Sillaots kohtunik