1-08-1379\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-1379

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-1379

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Margus Lips-Juht`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Margus Lips-Juht (isikukood: 36307316011; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Margus Lips-Juht tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Margus Lips-Juht`i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Lips-Juht`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Margus Lips-Juht mõisteti süüdi Viljandi Maakohtu 19.05.2003.a otsusega KrK § 115 lg 2 p 3; KrK § 1151 lg 2 ja KrK § 117 järgi. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat ja 3 kuud vangistust.

2

Karistuse kandmise algus oli 27.10.2003.a ja lõpp on 27.01.2010.a.

M. Lips-Juht`i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav lõpetas kiitusega rõivaõmbluse ja aianduskursused, sotsiaalprogrammides osalenud ei ole, psühholoogilist abi ei pea endale vajalikuks. Vanglas ei ole töötanud invaliidsuse tõttu. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama abikaasa juurde XXX ning töökoha loodab leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Lips-Juht`i vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on 2-korral kriminaalkorras karistatud. Abikaasal on 3 alaealist last, kelle juurde asub kinnipeetava elama ning arvestades praegust kuritegu, on olemas risk uueks kuriteoks. Samuti ei ole kinnipeetav oma süüd tunnistanud, mistõttu tal puudub motivatsioon oma probleemkäitumisega tegeleda ja oma käitumist muuta.

Margus Lips-Juht taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud seksuaalse enesemääramisevastase kuriteo, milles olid kannatanuteks alaealised. Selliste kuritegude vastu võitlemine on riigi üks prioriteete ning ühiskonna ootused selliseid kuritegusid toimepannud isikute karistamiseks on väga kõrged. Arvestades seda, et kinnipeetava karistusaeg lõppeb 2010. aastal ning vangistuse jooksul ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides ega käinud süstemaatiliselt psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttudel, on prokurör seiskohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Samuti nähtub materjalidest, et kinnipeetav ei tunnista oma süüd, mis viitab samuti sellele, et karistuse eesmärgid ei pruugi olla täidetud. Eelnevast tulenevalt ei toeta prokurör kinnipeetava vabanemist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Lips-Juht`i ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Lips-Juht tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Lips-Juht`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud seksuaalse enesemääramisevastase kuriteo, milles olid kannatanuteks alaealised. Selliste kuritegude vastu võitlemine on riigi üks prioriteete ning ühiskonna ootused selliseid kuritegusid toimepannud isikute karistamiseks on väga kõrged. Arvestades seda, et kinnipeetava karistusaeg lõppeb 2010. aastal ning vangistuse jooksul ei ole ta osalenud sotsiaalprogrammides ega käinud süstemaatiliselt psühholoogi või psühhiaatri vastuvõttudel, on kohus seiskohal, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Samuti nähtub materjalidest, et kinnipeetav ei tunnista oma süüd, mis viitab samuti sellele, et karistuse eesmärgid ei pruugi olla täidetud.

Arvestades M. Lips-Juht`i poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades, et M. Lips-Juht`i poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Lips-Juht`i vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik