1-08-1616\5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-08-1616

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2008. a Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-08- 1616 (07260100695) Kohtunik Vambola Olli Kohtuistungi sekretär Taimi Plado Tõlk - Kriminaalasi R Pikksöödi süüdistus KarS §-de 346, 349, 209 lg 2 p 1, 199 lg 2 p 4,8, 344 lg 1 ja 345 lg1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav R.P

elukoht: XXX, kannab karistust XXX, isikukood: XXXXXXXXXXX töökoht puudub; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud X korral, viimati: XXX Kaitsja vandeadvokaat Valli Kallaste RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.P KarS § 346 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, so 2000 (kaks tuhat) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034796011, viitenumbeR 4100065035).

Süüdi tunnistada R.P KarS § 349 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada R.P KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada R.P KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2 (7)

Süüdi tunnistada R.P KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada R.P KarS § 345 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Kars § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista R.P - ALE liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada uute kuritegude eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu poolt 06.09.2007.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 (kaheksa) kuu ja 7 (seitsme) päevase vangistust võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust hakata lugema alates 06. septembrist 2007.a.

KarS § 64 lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

Välja mõista R.P -LT sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, so 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumbeR 2800049874)

Tõkendit kohaldatud ei ole, kannab varasemat karistust XXX Vanglas.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.P -LT kohtukuluna kaitsjatasu 3128 (kolm tuhat ükssada kakskümmend kaheksa) krooni (saaja Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB EÜP, viitenumbeR 2800049874).

Kannatanu A.N tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 5720 (viis tuhat seitsesada kakskümmend) krooni A.N (elukoht: XXX) kasuks.

Kannatanu OÜ YYY tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 14400 (neliteist tuhat nelisada) krooni OÜ YYY (a/a XXXXXXXXXXXXXX SEB Ühispank) kasuks.

Kannatanu AS YYY tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 3200 (kolm tuhat kakssada) krooni AS YYY (XXXXXXXXXXX S.P) kasuks.

Kannatanu OÜ YYY tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 6609 (kuus tuhat kuussada üheksa) krooni OÜ YYYYY ( S.P) kasuks.

Kannatanu YYYY OÜ tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 3000 (kolm tuhat) krooni YYY OÜ (XXXXXXXXXXXXXSEB) kasuks.

Kannatanu AS YYY tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 5797 (viis tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) krooni ja 50 senti AS YYY (XXXXXXXXXXXSEB) kasuks.

Kannatanu E.E AS tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 5219 (viis tuhat kakssada üheksateist) krooni ja 23 senti E.E AS (XXXXXXXXXXXX H ) kasuks.

Kannatanu AS H tsiviilhagi rahuldada ja välja mõista R.P -LT tekitatud kahju 1215 (üks

3 (7) tuhat kakssada viisteist) krooni AS H (XXXXXXXXXXXXXX) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Tartu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

R.P a süüdistatakse selles, et tema, varastas 2007.a. jaanuari lõpus XXX ametliku dokumendi - A.N Eesti Vabariigi kodaniku passi nR KXXXXXXX, mis oli välja antud 07.07.2004.a. Kodakondsus- ja Migratsiooni Ameti poolt ning oli kehtiv kuni 07.07.2014.a. Sellega pani R.P toime ametliku dokumendi varguse, so KarS § 346 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse R.P a selles, et tema  4.veebruaril 2007.a. XXX asuvas AS S.P Lõunakeskuse kontoris kuritarvitas A.N nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, so Eesti kodaniku passi nR KXXXXXX, mis väljendus selles, et esinedes A.N na esitas tellerile oma isikut tõendava dokumendina A.N EV kodaniku passi ja sõlmis AS-ga S.P arvelduskonto nR XXXX lepingu ja teleteenuste liitumise lepingu A.N nimele eesmärgiga omandada õigus A.N nimel oleva arvelduskonto andmete enda valdusse saamiseks ja kasutamiseks;  13.aprillil 2007.a. XXX asuvas AS-i H kontoris koos tuvastamata isikuga kuritarvitas S.G nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti, so ID-kaarti, mis väljendus selles, et andis tuvastamata naisisikule G ID kaardi, palus minna sellel naisisikul panka, esitada tellerile enda isikut tõendava dokumendina G ID kaart eesmärgiga omandada õigus G arvelduskonto nR XXXXXXXXX turvaelementide oma valdusse saamiseks, mida tuvastamata isik ka tegi ning millise käitumise tulemusel sai P enda valdusse G arvelduskonto turvaelemendid.

Sellega pani R.P toime tähtsa isikliku dokumendi kasutamise ja teisele isikule kasutamiseks andmise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse R.P a selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel  4. veebruaril 2007.a. Tartu linnas saatis 3200 krooni saamiseks interneti teel AS-le YYY laenutaotluse A.N nimelt. N teadmata olid P käsutuses N nimel olevad AS S.P arvelduskonto dokumendid ning samuti P ei selgitanud Nle tellitava laenu tehiolusid. 4.veebruaril 2007.a. kandis AS YYY P tellimisel N arvelduskontole nR XXXXXXXXXXXX AS-i S.P 3200 krooni, mille P samal päeval internetipanga vahendusel kandis enda arvelduskontole nR XXXXXXXXX ning omastas saadud raha. Laenulepingust tulenevad kohustused AS-le YYY täitis A.N ning seega põhjustas P oma käitumisega A.N le varalise kahju 3720 krooni;  5.veebruaril 2007.a. Tartu linnas saatis 3000 krooni saamiseks interneti teel OÜ-leYYY laenutaotluse A.N nimelt. N teadmata olid P käsutuses N nimel olevad AS S.P arvelduskonto dokumendid ning samuti P ei selgitanud Nle tellitava laenu tehiolusid.

4 (7) 5.veebruaril 2007.a. kandis OÜYYY P tellimisel N arvelduskontole nR XXXXXXXXXX AS-i S.P 3000 krooni, mille P samal päeval internetipanga vahendusel kandis enda arvelduskontole nR XXXXXXXXXXXX ning omastas saadud raha. Laenulepingust tulenevaid kohustusi OÜ-leYYY täidetud ei ole ning seega põhjustas P oma käitumisega OÜ-leYYY varalise kahju 3000 krooni;  5.veebruaril 2007.a. Tartu linnas saatis 3000 krooni saamiseks interneti teel OÜ-le Y Y laenutaotluse A.N nimelt. N teadmata olid P käsutuses N nimel olevad AS S.P arvelduskonto dokumendid ning samuti P ei selgitanud Nle tellitava laenu tehiolusid. 5.veebruaril 2007.a. kandis OÜ YYY P tellimisel N arvelduskontole nR XXXXXXXXX AS-i S.P 3000 krooni, mille P samal päeval internetipanga vahendusel kandis enda arvelduskontole nR XXXXXXXXXXX ning omastas saadud raha. Laenulepingust tulenevaid kohustusi OÜ-le Y Y täidetud ei ole ning seega põhjustas P oma käitumisega OÜ-le Y Y varalise kahju 3000 krooni;  12.veebruaril 2007.a. XXXX asuvas AS-i h kontoris esitas P tellerile enda isikut tõendava dokumendina varem varastatud A.N Eesti Vabariigi kodaniku passi nR Kxxxxxxx ning küsis tellerilt, et kas N arvelduskontol on raha ning olles saanud jaatava vastuse, palus P väljastada temale N arvelduskontolt nR XXXXXXXX Nle kuulunud raha 2000 krooni, millise käitumisega põhjustas P kannatanu Nle varalise kahju 2000 krooni,  17.veebruaril 2007.a. X linnas saatis 3000 krooni saamiseks interneti teel OÜ-le R laenutaotluse A.N nimelt. N teadmata olid P käsutuses N nimel olevad AS S.P arvelduskonto dokumendid ning samuti P ei selgitanud Nle tellitava laenu tehiolusid. 17.veebruaril 2007.a. kandis OÜ R P tellimisel N arvelduskontole nR XXXXXXXXX AS-i S.P 3000 krooni, mille P samal päeval internetipanga vahendusel kandis enda arvelduskontole nR XXXXXXXXXX ning omastas saadud raha. Laenulepingust tulenevaid kohustusi OÜ-le R täidetud ei ole ning seega põhjustas P oma käitumisega OÜ- le R varalise kahju 3000 krooni;  19.veebruaril 2007.a. XXX asuvas E AS kontoris mobiiltelefoni Sony Ericsson W810l väärtusega 3799 krooni ja kõnekaardi saamiseks esines A.N nimelt, esitades klienditeenindajale enda isikut tõendava dokumendina varem varastatud A.N EV kodaniku passi nR KXXXXXX, ning sõlmis AS-ga E liitumislepingu nR 1598803 N nimelt, mille alusel sai P enda valdusesse mobiiltelefoni väärtusega 3799 krooni ja kõnekaardi numbriga XXXXXXXX. Kuid seejärel jättis P igakuised järelmaksed mobiiltelefoni eest ja kõneteenuste eest ettekavatsetult tasumata ning põhjustas oma käitumisega AS-le E varalise kahju kokku 5219,23 krooni;  20.veebruaril 2007.a. X c asuvas AS XY kontoris mobiiltelefoni Sony Ericsson W700i maksumusega 2750 krooni ja kõnekaardi saamiseks esines P A.N nimelt, esitades klienditeenindajale enda isikut tõendava dokumendina A.N EV kodaniku passi nR Kxxxxxx ning sõlmis AS-ga XY tähtajalise liitumislepingu nR 234856 N nimelt, mille alusel sai P enda valdusse kõneteenuste kasutamiseks kõnekaardi numbriga 53885475 ning samuti sõlmis N nimelt järelmaksuga müügilepingu nR 234856, mille alusel sai P enda valdusse mobiiltelefoni Sony Ericsson väärtusega 2750 krooni. Kuid seejärel jättis P igakuised järelmaksed mobiiltelefoni eest ja kõneteenuste eest ettekavatsetult tasumata ning põhjustas oma käitumisega AS-le XY varalise kahju kokku 5797,50 krooni;  13.aprillil 2007.a. x linnas saatis 3200 krooni saamiseks interneti teel AS-le YYY laenutaotluse S.G nimelt. G teadmata olid P käsutuses G AS-i H arvelduskonto dokumendid ning samuti P ei selgitanud Gle tellitava laenu tehiolusid. 13.04.2007.a. kandis AS YYY P tellimisel G arvelduskontole nR XXXXXXXXAS-i H 3200 krooni, mille P samal päeval internetipanga vahendusel kandis oma elukaaslase S.S arvelduskontole nR XXXX AS-i H ning omastas saadud raha samal päeval X linnas XXX asuvast sularahaautomaadist välja võttes. Laenulepingust tulenevaid kohustusi AS-le

5 (7) YYY täidetud ei ole ning seega põhjustas P oma käitumisega AS-le YYY varalise kahju 3200 krooni;  13.aprillil 2007.a. X linnas saatis 3000 krooni saamiseks interneti teel OÜ-le Y Y laenutaotluse S.G nimelt. G teadmata olid P käsutuses G AS-i H arvelduskonto dokumendid ning samuti P ei selgitanud Gle tellitava laenu tehiolusid. 13.04.2007.a. kandis OÜ Y Y P tellimisel G arvelduskontole nR XXXXXXXXXXX AS-i H 3000 krooni. Kuid P 3000 krooni omastada ei jõudnud, sest kannatanu G avastas tema nimelt tehtud tehingud ning arvelduskonto kasutamine blokeeriti.

Sellega pani R.P toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, so KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse R.P a selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse,  13.aprillil 2007.a. X linnas avas interneti koodi abil S.G arvelduskonto nR XXXXXXXXXXXXX AS-s H ning võttis sellelt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil kokku 1215 krooni, kandes sellest summast 925 krooni enda arvelduskontole nR X AS-i S.P ning 290 krooni oma elukaaslase S.S arvelduskontole nR X AS-i H .

Sellega pani R.P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, kui see on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse R.P a selles, et tema,  4.veebruaril 2007.a. võltsis X asuvas AS-i S.P Lõunakeskuse kontoris telleri poolt A.N nimele koostatud arvelduskonto lepingule ja teleteenuste liitumislepingule allkirja A.N nimelt eesmärgiga omandada õigus A.N arvelduskonto nR X andmete enda valdusse saamiseks ja kasutamiseks;  12.veebruaril 2007.a. võltsis X asuvas AS-i H Aleksandri kontoris telleri poolt A.N nimele koostatud sularaha väljamakse dokumendile allkirja A.N nimelt eesmärgiga omandada õigus N arvelduskontolt nR X 2000 krooni saamiseks;  19.veebruaril 2007.a. võltsis X asuvas Elisa AS-i filiaalis klienditeenindaja poolt A.N nimele koostatud liitumislepingule nR 1598803 ja arvele nR M0700053317 allkirjad A.N nimelt eesmärgiga omandada õigus nimetatud ettevõttest mobiiltelefoni Sony Ericsson maksumusega 3799 krooni ja kõneteenuste kõnekaardi numbriga 56219727 saamiseks;  20.veebruaril 2007.a. võltsis X c asuvas AS XY filiaalis klienditeenindaja poolt A.N nimele koostatud tähtajalisele liitumislepingule nR 234856 ja järelmaksuga müügilepingule nR 234856 allkirjad A.N nimelt eesmärgiga omandada õigus nimetatud ettevõttest mobiiltelefoni maksumusega 2750 krooni ja kõneteenuste kõnekaardi numbriga 53885475 saamiseks,  13.aprillil 2007.a. X asuvas AS-i H Maksimarketi kontoris pani toime vahendliku täideviimise vormis dokumendi võltsimise, mis väljendus selles, et andis tuvastamata naisisikule S.G ID kaardi, juhatas ta X asuvasse AS-i H kontorisse ning andis korralduse ja vastavad juhised AS-i H kontoris telleri poolt esitatavale dokumendile allkirja võltsimiseks S.G nimelt eesmärgiga omandada õigus G arvelduskonto internetipanga turvaelementide oma valdusse saamiseks. Ajal, mil P poolt ärakasutatav tuvastamata naisisik võltsis telleri poolt koostatud dokumendile - kokkulepe turvaelementide kohta - allkirja G nimelt, ootas P eemal, millise käitumisega P oli dokumendi võltsimise keskseks isikuks ja valitses tegu ülekaaluka teadmisega.

6 (7)

Sellega pani R.P toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise, so KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse R.P a selles, et tema, kasutas õiguste omandamiseks võltsitud dokumente järgmiselt:  4.veebruaril 2007.a. võttis kasutusele X asuvas AS-i S.P Lõunakeskuse kontoris telleri poolt A.N nimele koostatud arvelduskonto lepingu ja teleteenuste liitumislepingu, millele oli P ise eelnevalt kirjutanud allkirja A.N nimelt ja andis võltsitud dokumendi tellerile tagasi eesmärgiga omandada õigus A.N arvelduskonto nR X andmete enda valdusse saamiseks ja kasutamiseks;  12.veebruaril 2007.a. võttis kasutusele X asuvas AS-i H Aleksandri kontoris telleri poolt A.N nimele koostatud sularaha väljamakse dokumendi, millele oli P ise eelnevalt kirjutanud allkirja A.N nimelt ja andis võltsitud dokumendi tellerile tagasi eesmärgiga omandada õigus N arvelduskontolt nR X 2000 krooni saamiseks;  19.veebruaril 2007.a. võttis kasutusele X asuvas E AS-i filiaalis klienditeenindaja poolt A.N nimele koostatud liitumislepingu nR 1598803 ja arve nR M0700053317, millele oli P ise eelnevalt kirjutanud allkirjad A.N nimelt ja andis võltsitud dokumendid klienditeenindajale tagasi eesmärgiga omandada õigus nimetatud ettevõttest mobiiltelefoni Sony Ericsson maksumusega 3799 krooni ja kõneteenuste kõnekaardi numbriga 56219727 saamiseks;  20.veebruaril 2007.a. võttis kasutusele X c asuvas AS XY filiaalis klienditeenindaja poolt A.N nimele koostatud tähtajalisele liitumislepingu nR 234856 ja järelmaksuga müügilepingu nR 234856, millele oli P ise eelnevalt kirjutanud allkirjad A.N nimelt ja andis võltsitud dokumendid klienditeenindajale tagasi eesmärgiga omandada õigus nimetatud ettevõttest mobiiltelefoni Sony Ericsson maksumusega 2750 krooni ja kõneteenuste kõnekaardi numbriga 53885475 saamiseks,  13.aprillil 2007.a. X asuvas AS-i H Maksimarketi kontoris pani toime vahendliku täideviimise vormis võltsitud dokumendi kasutamise, mis väljendus selles, et olles ise andnud tuvastamata naisisikule S.G ID kaardi, juhatanud ta X asuvasse AS-i H kontorisse ning andnud korralduse ja vastavad juhised AS-i H kontoris telleri poolt esitatavale dokumendile allkirja võltsimiseks S.G nimelt, andis samuti korralduse tagastada tellerile võltsitud dokument eesmärgiga omandada õigus G arvelduskonto internetipanga turvaelementide oma valdusse saamiseks. Ajal, mil P poolt ärakasutatav tuvastamata naisisik võttis kasutusele võltsitud dokumendi, ootas P eemal, millise käitumisega P oli võltsitud dokumendi kasutamise võtmisel keskseks isikuks ja valitses tegu ülekaaluka teadmisega. Sellega pani R.P toime dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, so KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu A.N tsiviilhagi summas 5 720 (viis tuhat seitsesada kakskümmend) krooni, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Kannatanu OÜ Y Y on esitatud tsiviilhagi summas 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Kannatanu AS YYY on esitatud tsiviilhagi summas 3 200 (kolm tuhat kakssada) krooni, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Kannatanu OÜYYY on esitatud tsiviilhagi summas 6 609 (kuus tuhat kuussada üheksa) krooni, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Kannatanu R OÜ on esitatud tsiviilhagi summas 3 000 (kolm tuhat) krooni, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab.

7 (7) Kannatanu AS XY on esitatud tsiviilhagi summas 5 797,50 (viis tuhat seitsesada üheksakümmend seitse) krooni ja 50 senti, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Kannatanu E AS on esitatud tsiviilhagi summas 5 219,23 (viis tuhat kakssada üheksateist) krooni ja 23 senti, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Kannatanu AS H on esitatud tsiviilhagi summas 1 215 (üks tuhat kakssada viisteist) krooni, mille väljamõistmist ta R Plt nõuab. Mõlemad kannatanud on avaldanud, et jätavad karistuse kohtu otsustada. Kriminaalmenetluse kuluks on kaitsjatasu 1 768 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kaheksa) krooni seoses kokkuleppe sõlmimisega.

Kohtu seisukoht

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe sõlmimine kriminaalasjas on toimunud vastavalt kehtivale seadusandlusele ning vastab süüdistatava tahtele. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kokkuleppe juurde.

Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavat on võimalik karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Süüdistatav pani toime II astme kuriteo ja seega tuleb temalt välja mõista sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista kohtukuluna lisaks sundrahale kaitsjatasu 3128 krooni.

Kohus teeb otsuse juhindudes KrMS §-dest 306, 311, 248 lg 1 p 4, 249 ja 313.

Kohtunik