4-07-6346\9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-07-6346

Asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.jaanuar 2008.a.; Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-07-6346 Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Väärteoasi Sven NOORMETS’a kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 16.10.2007.a. otsuse peale Menetlusosalised Kaebuse esitaja : Sven NOORMETS (ID 38607155718, elukoht: X) Kaebuse esitaja esindaja : adv. Toomas Ventsli (AB Rando Antsmäe; asukoht : Raekoja plats 13/ Vabaduse pst.2-14, Tartu linn, Tartu m/k) Kohtuvälise menetleja esindaja : Lõuna PP Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Jaanus Tops RESOLUTSIOON Juhindudes VtMS § 127 lg.2 ja lg.5, §189 ning §190, kohus m ä ä r a s :

Lõpetada menetlus Sven NOORMETS’a kaebuses Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm’i 16.10.2007.a. otsuse peale väärteoasjas nr.2620,07,017503, kuna kaebuse esitaja loobus kaebusest täielikult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates vaidlustatavast kohtumääruse tegemisest või päevast, mil ta vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD

Kaevatava otsuse sisu Lõuna Politseiprefektuuri Valga Politseijaoskonna korrakaitseosakonna komissar Kaimar Karm´i 16.10.2007.a. otsusega väärteoasjas nr.2602,07,017503, mõisteti süüdi ja karistati Sven Noormets’a „Liiklusseaduse“ (LS) §74-17 lg.1 järgi rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses summas 3 000 krooni ja lisakaristusena võeti LS §74-17 lg.2 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-ks kuuks ning (LS) §74-31 lg.1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses summas 6 000 krooni ja lisakaristusena võeti LS §74-31 lg.2 alusel isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastati, et S.Noormets juhtis 16.09.2007.a. kella 01.40 ajal X maakonnas X vallas X külas X-X-X mnt.51,4 kilomeetril R L ’le kuuluvat mootorsõidukit Fiat Regata (reg.nr.XXX XXX), kuid LE §123 nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ja sõitis teelt välja läbi sillapiirete kraavi. Liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju sõiduki omanikule ja Maanteeametile ning tervisekahju menetlusalusele isikule. S.Noormets lahkus sündmuskohal, liiklusõnnetusest politseid teavitamata.

Kaebuse sisu ja kaebus esitaja taotlus S.Noormets esitas lepingulise esindaja vahendusel 05.11.2007.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissar K.Karm’i 16.10.2007.a. otsuse peale. Kaebuse kohaselt leiab kaebuse esitaja, et tema süüdimõistmine on alusetu ja karistamine on ebaõiglane. Kaebuse esitaja väidab, et tema poolt valitud sõidukiirus vastas tema kogemustele, teeoludele ja muudele LE §123 loetletud tingimustele, kuid liiklusõnnetuse põhjustanud manöövri tekkepõhjuseks oli tema sõidurajal vastuliikunud (vastassuunas) sõiduki kaugtulede tõttu tekkinud pimestumine. Kaebuse lisab, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, jättes tuvastamata liiklusõnnetuse tegeliku põhjustaja. Seega leiab kaebuse esitaja, et ta pole rikkunud LE §123 nõudeid, mistõttu tema süüdimõistmine ja karistamine LS §74-17 järgi on põhjendamatu ja ebaõige. Samuti leiab kaebuse esitaja, et ta pole rikkunud LE §226 nõudeid. Esmalt märgib kaebuse esitaja, et nimetatud õigusnorm ei näe ette taolist teokirjeldust, mis tooks kaasa vastutuse LS §74-31 alusel. Kaebuse esitaja väidab, et avarii tagajärjel tekkis tal mälukaotus, mis taastus alles mõni tund hiljem ja siis leidis ta end olevat sündmuskohast oluliselt kaugemal. Sündmuskohale naastes oli aga avariiline sõiduks sealt teisaldatud. Kaebuse esitaja möönab, et ei teavitanud liiklusõnnetusest politseid, kuid põhjendab seda ajutise mälukaotusega ning sellega, et kahju kannatanud olid talle teada ning seetõttu ei pidanudki ta täitma teavitamiskohustust. Seega leiab kaebuse esitaja, et ta pole rikkunud LE §226 nõudeid, mistõttu tema süüdimõistmine ja karistamine LS §74-31 järgi on põhjendamatu ja ebaõige. Samuti leiab kaebuse esitaja, et temale määratud karistused ei ole kooskõlas teo raskusastmega ning kaebuse esitaja käitumise ja varalise seisundiga. Kaebuse esitaja märgib, et teda pole varem väärteokorras karistatud, mistõttu esmakordse rikkumise eest määratud karistus ei ole kooskõlas karistuspraktikaga. Kaebuse esitaja lisab, et ta õpib ega oma alalist sissetulekut, mistõttu tal puudub võimalus taolises suures mahus määratud trahvide tasumiseks. Seega leiab kaebuse esitaja, et talle määratud karistused on ebaõiglased ega teeni karistuse preventiivset eesmärki. Eeltoodud põhjustel palub S.Noormets kaebus rahuldada ja tühistada kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus täies ulatuses ja lõpetada väärteoasja menetlus VtmS §29 lg.1 alusel.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus ja mõjuv põhjus. Kohtuväline menetleja märgib, et väärteoasja menetlemisel on piisavalt kogutud menetlusalust isikut objektiivselt süüstavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja avaldab, et politsei avaldas massiteabevahendites üleskutse teatada politseile liiklusõnnetuse asjaoludest (vastuliikunud sõiduk), kuid vastavat tagasisidet politseile ei laekunud. Seega leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku väited liiklusõnnetuse tekkepõhjuste kohta on ennastõigustavad ja tõendamata. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et on tõendatud menetlusaluse isiku poolt liiklusõnnetusest teavitamiskohustuse täitmata jätmine. Kohtuväline menetleja märgib, et teavitamiskohustus tuleneb LE §226 ja §227 koosmõjus sätestatud tingimustest ning eeldab selles regulatsioonis märgitud nõuete täidetust; antud juhul ei olnud täidetud tingimused, mis andnuks menetlusalusele isikule õiguse politseid liiklusõnnetusest mitte teavitada. Seega leiab kohtuväline menetleja, et isiku käitumisele on antud õige juriidiline kvalifikatsioon ja isik on süüdi inkrimineeritavate väärtegude toimepanemises ning isikule karistuse määramisel on arvestatud kõiki vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mistõttu isikule määratud karistus on kooskõlas süüteo ühiskonnaohtlikkuse ja - raskusastmega. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Menetluse käik Kohtuistungil jääb kaebuse esitaja algselt kaebuses toodud taotluse juurde. Ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukohad ning kohtu selgitused inkrimineeritavate süütegudega hõlmatud õigusnormide sisu ja regulatsioonieesmärgi kohta ning -kohtupraktika osas samalaadsetes vaidlustes, ning konsulteerinud enda kaitsjaga, avaldab kaebuse esitaja, et loobub kaebusest täies ulatuses. Kohus selgitab isikule kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja kinnitab, et jääb taotluse juurde ning palub lõpetada asja menetlus.

Kohtu määruse põhjendused

Kohus, tutvunud kaebuse esitaja taotlusega ning põhjalikult analüüsinud menetluses kogutud teavet, leiab, et kaebuse esitaja taotlus kuulub rahuldamisele ning asja menetlus tuleb lõpetada.

„Väärteomenetluse seadustiku“ (VtMS) (RT 50/02-313) §127 lg.1 kohaselt on kaebuse esitanud isikul õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni. Kaebuse esitaja on 24.01.2008.a. korraldatud kohtuistungil avaldanud, et soovib loobuda kaebusest ja palub asja menetlus lõpetada. Kohus on kaebuse esitajale selgitanud kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi, kuid kaebuse esitaja on jäänud taotluse juurde, kinnitades oma allkirjaga kohtuistungi protokollis kaebusest loobumist. Kuna asjas ei ole leidnud tuvastamist, et väärteo menetlemisel oleks ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei esine kaebusest loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid. Seega võtab kohus kaebuse esitaja avalduse kaebusest loobumise kohta vastu.

VtMS §127 lg.5 kohaselt, kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. Kuna kaebuse esitaja on esitanud kaebusest loobumise avalduse kohtuliku arutamise ajal, kuulub menetlus antud asjas lõpetamisele.

Aare Kaldma kohtunik 25.01.2008.a.