1-07-11538\8 · 1-07-11538\8 · Tallinna Ringkonnakohus

1-07-11538

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuaril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-07-11538 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Paavo Randma, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk

Kriminaalasi S.M-i süüdistuses KarS § 424 järgi; Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 1.novembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja advokaat Maano Saareväli Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav

S.M ik. xxx, töötab OÜ-s H, eluk. x, varem kohtulikult karistamata,

Kaitsja advokaat Maano Saareväli RESOLUTSIOON

Lääne Maakohtu 1.novembri 2007.a. otsus S.M-i suhtes jätta muutmata ja esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Advokaadibüroole Kadak@Partnerid valitud kaitsja eest makstud tasu, kokku 13540 ( kolmteist tuhta viissada nelikümmend ) krooni ja 50 senti jätta kriminaalmenetluskuluna S.M-i kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 29. jaanuaril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Kriminaalmenetluse kulude osas võib kohtuotsuse vaidlustada eraldi määruskaebuse esitamisega Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu, alates päevast millal isik sai kohtuotsusest teada või pidi sellest teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik.

Üldmenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 1.novembri 2007.a. otsusega tunnistati S.M süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 210 päevamäära suuruse rahalise karistusega, summas 10 500 kr. ning lisakaristusena võeti temalt kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. S.M tunnistati süüdi selles, et tema, olles 29. novembril 2006.a. karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, 11.juunil 2007.a., Rapla- Juuru teel, alkoholijoobes juhtis sõiduautot Audi -80, reg. nr.xxx xxx.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Advokaat M. Saarevälja apellatsiooni kohaselt on esimese astme kohus S.M KarS § 424 järgi süüdi tunnistades ja karistades vääralt kohaldanud materiaalõigust. S.M tuvastatud 0,15 mg/l suurune alkoholisisaldus väljahingatava õhus ei pruugi tähendada alkoholijoovet. Liiklusseaduse § 20 lg.3 kohaselt väljendub alkoholijoove isiku muutunud või häiritud kehalistes või psüühilistes reaktsioonides või funktsioonides. Kohus on põhjendamatult tuginenud joobeseisundi tuvastamise protokollis märgitud S.M-i silmade sidekestade punetusele. Süüdistatava ütluste kohaselt ei hakka tema silmad ka suurema alkoholikoguse tarvitamise tagajärjel punetama. Seega pole tõendatud joobeseisundi olulisim tunnus - S.M-i kehaliste funktsioonide või reaktsioonide häirumine. Kohus on tähelepanuta jätnud S.M-i selgituse, et alkoholijoobe tuvastamise tulemus baseerus politseinike kinnitusel, et tal esineb alkoholijoove. Tunnistaja K. P ütluste kohaselt ei selgitatud S.M-ile seda, et kontrollimisel kasutatud alkomeeter polnud täpismõõteriist, vaid kontrollitavale demonstreeriti näitu alkomeetri numbritablool ja kinnitati alkoholijoobe esinemist.. Joobe tuvastamise protokolli pöördel olevaid märkusi H. Kotšinile ei tutvustatud ega näidatud. Kuna politseinikud jätsid täitmata selgitamiskohustuse kasutatava mõõtevaheni kohta, puudus kontrollitaval mõistlik põhjus kahelda mõõtetulemuses ning see kallutas S.M loobuma oma vaidlustamisõigusest. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, mille kohaselt tõendab alkomeetri mõõtetulemuse kohapeal mittevaidlustamine H. Koltsinil alkoholijoobe esinemist. S.M kindlakstehtud 0,15 mg./l alkoholi väljahingatava õhus jääb madalamaks Vabariigi Valituse 2.aprilli 2001.a. määruse nr.120 „ Joobeseisundi tuvastamise ja

joobeseisundi määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“ ( edaspidi „joobeseisundi tuvastamise kord „) §-s 19 lg.1 p.1 täheldatust. Olukorras, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus küündib kuni 0,24 mg/l ja kui ei ole sedastatud kehaliste või psüühiliste reaktsioonide või funktsioonide häirumist, pole tegemist alkoholijoobe seisundiga. Joobeseisundi tuvastamise korra § 18 teeb selget vahet alkoholi tarvitamise tunnuste ja alkoholijoobe tunnuste vahel. Liiklusseaduse § 20 lg.4 kohustab täpselt kindlaks tegema alkoholisisalduse kontrollitava isiku väljahingatavas õhus või veres. Olukorras kus indikaatorvahendiga mõõdetuna ületas alkoholisisaldus S.M-i väljahingatava õhus vaid 0,059 mg/l võrra lubatud piiri, tulnuks ta organismis leiduva alkoholihulga täpseks kindlakstegemises toimetada tervishoiuasutusse. Maakohus on arvestamata jätnud S.M-i ütlused, et sõidukit juhtima asudes tundis ta end tervena ega aimanud, et organismis võib alkoholi leiduda. Meelevaldne on kohtu järeldus, et lubatust 0,059 ühikut suurema alkoholikoguse esinemist organismis peaks isik tundma ja tajuma. Apellant ei nõustu Riigikohtu reas otsustes antus selgitusega, mille järgi alkoholi tarvitamise tunnused on kvalifitseeritud kergeim joobeastmena. Riikohtu tõlgendus ei vasta kehtiva Liiklusseaduse ega ettevalmistatava korrakaitseseaduse käsitlusele ning loob seadusandja tahtest oluliselt erineva õigusliku regulatsiooni. Rapla maakonna politsei ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakond on ainsateks õiguskaitseüksusteks, millised Riigikohtu lahendite alusel kvalifitseerivad alkoholi tarvitamise tunnuse alkoholijoobena. Seetõttu taotletakse S.M süüdimõistva maakohtu otsuse tühistamist ja uue kohtuotsusega tema KarS § 424 järgses süüdistuses õigeksmõistmist.

Ringkonnkohtu istungil süüdistatav S.M ja tema kaitsja M. Saareväli toetasid apellatsiooni täies ulatuses selles esitatud motiividel.

Prokurör A. Pruus vaidles apellatsioonile vastu ning taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused ning tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega nendib, et kohtumenetluse poolte vahel puudub vaidlus ning ringkonnakohus loeb faktilistel asjaoludel põhinevalt tõendatuks, et süüdistatav S.M oli 29.novembril 2006.a. karistatud mootorisõiduki alkoholijoobes juhtimise eest ning et 11.juunil 2007.a. sõiduauto Audi-80 juhtimisel mõõdeti tema väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,15 mg/ liitri kohta. Põhiseaduse §-s 146 seatud põhimõte, kohtu sõltumatusest õigusemõistmisel, kajastub kohtumenetlusi korraldavate seadustikke regulatsioonides sätestatud kohtu õigusest tõendite vabale hindamisele ja mitteseotusest poolte õiguslike väidetega, sh. apellatsiooni õiguslike põhjendustega. KrMS § 2 p.4 kohaselt on Riigikohtu lahendid menetlusõiguse allikaks küsimustes, mis on seaduse kohaldamisel tõusetunud ja mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetluse allikates. Seaduse kohaldamise asjus Riigikohtu otsustes esitatud seisukohtade kohustuslikkust alama astme kohtutele väljendab KrMS § 364. KrMS § 268 lg.1 ja § 331 lg.2 alusel toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi ning ringkonnakohtule esitatud apellatsiooni piires. Arutatavas kriminaalasjas koostatud süüdistusakti põhjal ei ole kohtuliku arutamise esemeks

Rapla maakonna politsei ega Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna või muu isiku poolt õiguskorra kaitsel toimepandud teod Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsiooni kriitika Rapla maakonna politsei ning Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna õigustoimingute kohta, mis väidetavalt järgivad Riikohtu otsustes väljendatud seisukohti seaduste kohaldamises kuid apellandi hinnangul ei vasta seaduse mõttele. Samuti väljuvad kohtuliku arutamise piiridest apellandi õiguslikud põhjendused mittenõustumise kohta Riigikohtu otsustes nr.-d 3-1-1-89-04; 3-1-1-47-05; 3-1-1-3-87-05; 3-1-1-147-05 väljendatud seisukohaga isikul alkoholi tarvitamise tunnuse esinemise kvalifitseerimisest kergeima alkoholijoobe astmena . Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooniga selles, nagu oleks esimese astme kohus põhjendamatult hinnanud süüdistatava S.M-i joobeseisundit kinnitava tõendina 11.juunil 2007.a. koostatud joobeseisundi tuvastamise protokolli kannet tema silmade sidekestade punetuse kohta. KrMS § 61 sätestatu kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Pärnu Maakohtu 1.novembri 2007.a. otsuse põhiosast nähtub, et maakohus pole süüdistatava S.M-i alkoholijoovet tõendava asjaoluna hinnanud mitte ainult silmade sidekestade punetust, vaid ka tunnistaja K. P ütlusi süüdistatava S.M-i suust väljunud alkoholilõhna ning kahe alkomeetriga läbiviidud mõõtmiste tulemuste kohta, mis isiku väljahingatavas õhus alkoholisisalduse fikseerisid. Maakohtu istungil protokollitud ( II kd., tl. 15 ) süüdistatava S.M ütluste kohaselt oli tal joobeseisundi tuvastamise protokolliga tutvumisel ja allkirjastamisel kiire ning ta peab võimalikuks, et protokolli kantud märget - silmade sidekestade punetuse esinemise kohta - ta ei lugenud. Seega süüdistatava S.M-i ütlused tõendavad, et politsei juhtivkonstaabli Jaanus Peitre koostatud joobeseisundi tuvastamise protokolliga tutvumise põhjalikkuse ulatuse määras süüdistatava S.M-i suvaotsus. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole saadud tõendeid, et liiklusalast järelevalvet teostanud või joobeseisundi tuvastamise protokolli koostanud politseinikud või muu isik vähimalgi määral piiranud süüdistatavat S.M-i alkoholijoobe tuvastamise kohta koostatud protokolliga tutvumisel. Protokollil kinnitab süüdistatav H. Koltsin oma allkirjaga sellega tutvumist ning teadmist, et dokument on kasutatav väärteomenetluses tõendusmaterjalina. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad esimese astme kohtu otsuse põhiosas esitatud asjaolud, et maakohtu veendumus süüdistatava S.M-i poolt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise tõendatuse kohta on kujunenud lubatud ning usaldusväärseid tõendeid kogumis hinnates. Tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu järeldanuks maakohus, et süüdistatav S.M pidi autot juhtima asudes aru saama joobeseisundi esinemisest. KarS § 16 lg. 3 kohaselt iseloomustab isiku kindel teadmine teo tulemusena saabuvast tagajärjest otsest tahtlust. Pärnu Maakohtu 1. novembri 2007.a. põhiosa kohaselt on maakohus seisukohal, et süüdistatav S.M olles eelmise päeva hilisõhtul tarvitanud alkoholi ja asudes järgmise päeva varahommikul autot juhtima, pidas võimalikuks, et autot juhtima asudes pole kaine ja möönis, et mootorsõidukit joobes juhtides paneb toime süüteo. Maakohtu hinnangul pani süüdistatav S.M inkrimineeritud kuriteo toime kaudse tahtlusega, mis samuti täidab KarS § 424 sätestatud süüteo subjektiivse koosseisu. Neil asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et esimese astme kohus on kõikki tõendeid kogumis hinnates täielikult tuvastanud süüdistatava S.M-i poolt inkrimineeritava süüteo toimepanemises ning andnud sellele KarS § 424 järgi õige juriidilise hinnangu.

Karistuse mõistmisel on arvesse võetud S.M-i süüd, tema karistust kergendavate või seda raskendavate asjaolude puudumist. Motiveeritud on põhikaristusena rahalise karistuse kohaldamist ning selle suurust, samuti lisakaristuse kohaldamist. Lisa – ja põhikaristus on mõistetud karistusseadustiku üld - ja eriosas kehtestatud sanktsiooni piires. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu 1.novembri 2007.a. otsuse S.M-i suhtes muutmata ja advokaat Maano Saarevälja apellatsiooni rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil esitas advokaat M. Saareväli kohtule dokumendid süüdistatava S.M-i poolt esimese ja teise astme kohtumenetluses õigusabi saamiseks tehtud kulutuste kohta. Arve- saateleht nr.201404 ja kviitung orderi nr.139 järgi on süüdistatava S.M Advokaadibüroole Kadak @ Partnerid tasunud õigusabi eest 6283 krooni ja 50 senti ning arve-saateleht nr.201519 ja kviitung orderi nr. 155 järgi tasunud eelnimetatud advokaadibüroole õigusabi eest 7257 krooni, kokku 13540 kr. ja 50 senti. KrMS § 175 lg.1 p.1 alusel arvatakse süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kriminaalmenetluskulude hulka, millised KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab süüdimõistetu. Pärnu Maakohus tegi 1. novembril 2007.a. S.M-i suhtes süüdimõistva kohtuotsuse, mis apellatsioonimenetluses jäi muutmata ning seetõttu jäävad kriminaalmenetluskulud süüdistatava S.M-i kanda.

I. AMANN

P. RANDMA

E. RANDMÄE