1-08-1257\1 · 1-08-1257\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-08-1257

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuaril 2008. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-1257 (07260103589) Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kriminaalasi D.I süüdistus KarS § 329 järgi käskmenetluses Süüdistatav D.I

elukoht:

isikukood

: xxx kodakondsus: haridus:

emakeel: töökoht, õppeasutus:

karistatus:

kriminaalkorras karistatud kahel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld

kaitsja adv. Neeme Leok määratud korras

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada D.I KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks

rahaline karistus kahesaja viiekümne (250) päevamäära (a´50

2

krooni) ulatuses, s.o. summas kaksteist tuhat viissada (12 500) krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – suhtes tühistada D.I kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt D.I-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017)

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt D.I-lt

riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017)

menetluskulu - vandeadvokaat Neeme Leok osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis (495) krooni 60 senti (s.h.75,604 krooni käibemaks.

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörat kohtuotsust a täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus 28.01.2008.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi A.Vilt edastanud Tartu

Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja D.I süüdistuses KarS § 329

järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, D.I

süüdimõistmist KarS § 329 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o. 12 500 krooni suuruse summas.

D.I süüdistatakse selles, et tema, 22.08.2007.a. kella 09.50 paiku juhtis X

maakonnas X vallas X alevikus X tänaval mootorsõidukit Opel Frontera registreerimismärgiga xxx xxx, isikuna, kellel on Tartu Maakohtu 21.05.2007.a.

otsusega KarS § 424 järgi lisakaristusena 5 kuuks ära võetud juhtimisõigus,

hoides seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

3 Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest

kõrvalehoidumisega, pani D.I toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et D.I toimepandud tegu vastab KarS

§ 329 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas D.I õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud D.I süüd välistavaid asjaolusid ning D.I tuleb KarS § 329 järgi süüdi mõista.

Süüdistatav D.I tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase D.I vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. D.I pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, s.o rikkumise KarS § 329 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus leiab, et D.I-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna D.I omab sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja D.I süü suurust, tuleb D.I KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o. summas 12 500.- krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

D.I-le määratud kaitsja Neeme Leok on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest

kaitsjatasu summas 495,60 krooni. Seoses D.I süüdimõistmisega jääb see menetluskulu D.I kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo

4 puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (s.o. 6525.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Süüdistatavalt D.I-lt , mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 495,60 krooni riigituludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Aivar Pellja Kohtunik 30.01.2008.a